Wikidata Q5580

 

Albrecht Dürer ♂ DE

Graafika Kunstnik Maal

Osalemine näitustel kunstnikuna (10)

Postuumsed isikunäitused (10)

mai 1922 – 3. mai 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Kunstiühing "Pallas"

10. mai 1922 – 11. mai 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Võru "Kannel"

14. mai 1922 – 16. mai 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Pärnu linnavalitsus

2. juuli 1922 – 3. juuli 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem).

9. juuli 1922 – 11. juuli 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Kuressaare Kuursaal

24. september 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Põltsamaa põllumeesteselts

8. oktoober 1922 – 10. oktoober 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Viljandi Rahvaülikooli Selts

aprill 1971 – 6. juuni 1971. Albrecht Dürer ja tema kaasaeg. Tallinna Linnamuuseum

7. oktoober 1971 – 14. november 1971. Albrecht Düreri 500. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Eesti Kunstimuuseum

13. oktoober 1971 – 1971. Dürer ja tema kaasaeg. Tartu Ülikooli vana raamatukogu

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (14)

Isiku kohta (2)

• Aino Kartna. Albrecht Dürer 500. Kunst, 1972, nr 41/1, lk 2.
  Lühike ülevaade. Kõrval tekst Düreri seostest Eestiga.
• Linda Alekõrs. Albrecht Dürer 500. Dürer ja Eesti. Kunst, 1972, nr 41/1, lk 2.
  Lühike ülevaade seostest. Kõrval üldisem ülevaade.

Isikut mainivad (12)

• Ott Kangilaski. Pilk kunsti kööki. Graafiliste tehnikate väljenduslikest võimalustest. Kunst, 1960, nr 1, lk 65–71.
  Ülevaade erinevatest tehnikatest. On vastu estamp-graafika mõistele ja seega joonistuse lugemisele graafika alla. Räägitakse kõrgtrükist. Artikkel jätkub järgmises numbris
• Stefan Zweig. Masereeli loomingu juures. Kunst, 1960, nr 2, lk 54–59.
  Masereeli loomingu kokkuvõte. Lõpus pikem tsitaat kunstnikult
• Ott Kangilaski. Pilk kunsti kööki. Graafiliste tehnikate väljenduslikest võimalustest. Kunst, 1960, nr 2, lk 61–66.
  Jätkatud eelmisest numbrist ja läheb järgmises edasi. Räägitakse sügavtrükist
• Mai Lumiste. Antoniuse altari algsest maalikihist ja ülemaalingutest. Kunst, 1964, nr 2, lk 32–36.
  Erinevatest kihtidest
• Mai Lumiste. Tallinna raidkivikunstist. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 65–76.
  Kokkuvõte. Artikli lõpus loetletakse ka mitmeid erinevaid kiviraidurite nimesid arhiiviallikatest
• Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27.
  Laarmani loomingust EKMi näituse taustal
• Boris Bernštein. Peeter Ulase loomingust. Kunst, 1970, nr 2, lk 29–39.
  Sügavuti minev ülevaade.
• Jaak Kangilaski. Pilk USA kunstimuuseumidesse. Kunst, 1970, nr 2, lk 56–68.
  USA reisil põhinev ülevaade.
• [A. Jermolajev]. Arhitektuursed fantaasiad. Kunst, 1972, nr 41/1, lk 23–29.
  Ülevaade sellesse kategooriasse langevast arhitektuurist. Reaalne autor teadmata.
• Mai Levin. Triennaalijärgne mõttekollaaž. Kunst, 1972, nr 42/2, lk 5–19.
  Ülevaade teisest Tallinna graafikatriennaalist. Suur pildivalik.
• Milvi Alas. Vahetud kontaktid kultuurivaldkonnas. Émile Antoine Bourdelle'i näitus Ermitaažis. Kunst, 1972, nr 43/3, lk 24–30.
  Ülevaade loomingust.
• Nesto Jacometti. Eduard Wiiralt. Kunst, 1973, nr 44/1, lk 24–25.
  Mälestusi Pariisist.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (1)

Isiku kohta (1)

• OP! : 171. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2004.
  Pikkus: 28:16 Täpne kuupäev: 13. aprill 2004
  Režissöör: Stina Kordemets; Autor: Karl Martin Sinijärv; Režissöör: Märten Vaher; Režissöör: Helen Valkna