Sulge

Jaan Koort

6. november 1883, Sootaga – 14. oktoober 1935, Moscow, Venemaa [†51]

Keraamika Kunstnik Maal Skulptuur


Osalemine näitustel kunstnikuna (44)

Postuumsed isikunäitused (4)

6. november 1958 – 2. veebruar 1958. Jaan Koorti mälestusnäitus. Tartu Kunstimuuseum

11. aprill 1959 – 26. aprill 1959. Jaan Koorti personaalnäitus. Eesti Kunstimuuseum

27. juuni 1959 – 24. juuli 1959. Jaan Koorti personaalnäitus. Eesti Kunstimuuseum

4. oktoober 1983 – 11. detsember 1983. Jaan Koort 100. Eesti Kunstimuuseum

Grupinäitused (31)

15. aprill 1908 – 30. juuni 1908. Salon de 1908. Palais d'Antin, Prantsusmaa

15. august 1909 – 31. august 1909. II Eesti kunstinäitus Tartus. Eesti Üliõpilaste Selts

4. september 1909 – 20. september 1909. II Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

4. september 1910 – 20. september 1910. Eesti Kunstiseltsi näitus. Tallinna pritsimaja

16. oktoober 1910 – 7. november 1910. III Eesti kunstinäitus Tartus. Teater "Vanemuine"

20. november 1910 – 28. november 1910. III Eesti kunstinäitus Valgas. Valga "Säde"

4. detsember 1910 – 12. detsember 1910. III Eesti kunstinäitus Pärnus. Pärnu linna koosolekute saal

30. detsember 1910 – 16. jaanuar 1910. III Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

2. november 1913 – 21. november 1913. Noor-Eesti kunstinäitus 1913. Suurgildi hoone

1. mai 1918 – 15. mai 1918. Kunstiühing "Pallas" I näitus. Eesti Rahva Muuseum

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

5. mai 1921 – 5. juuni 1921. ARSi kunstinäitus. Eestimaa Provintsiaalmuuseum

27. august 1922 – 17. september 1922. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu I kunstinäitus. Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi turnisaal

8. september 1923 – 8. oktoober 1923. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu II järjekorraline sügisnäitus. Tallinna Eesti Põllumeeste Selts

15. september 1925 – 19. oktoober 1925. II Eesti kunsti ülevaatenäitus. Kadrioru loss

2. september 1928 – 28. september 1928. Kujutava Kunsti Sihtkapitali kunstinäitus 1928. Lai 1

4. mai 1929 – 18. mai 1929. Eesti kunsti näitus Pariisis. Palette française galerii, Prantsusmaa

18. mai 1929 – 18. juuni 1929. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kevadnäitus 1929. Suurgildi hoone

9. juuni 1929 – 23. juuni 1929. Eesti kunsti näitus Lübeckis. Museum Behnhaus Drägerhaus, Saksamaa

15. august 1929 – 20. september 1929. Eesti kunsti näitus Kielis. Kunsthalle Kiel, Saksamaa

6. oktoober 1929 – 3. november 1929. Eesti kunsti näitus Königsbergis. Königsbergi loss, Venemaa

4. jaanuar 1930 – 15. jaanuar 1930. Eesti kunsti näitus Berliinis. Berliini Pedagoogika Keskinstituut, Saksamaa

16. märts 1930 – 16. aprill 1930. Eesti kunsti näitus Kölnis. Kölni Tarbekunstimuuseum, Saksamaa

13. aprill 1930 – 30. aprill 1930. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu X järjekorraline kunstinäitus. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

10. mai 1930 – 25. mai 1930. Eesti kunsti näitus Kopenhagenis. Den Frie Udstilling, Taani

8. november 1931 – 13. detsember 1931. Kujutava Kunsti Sihtkapitaali Valitsuse kunsti aasta näitus 1931. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

22. mai 1932 – 19. juuni 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitaali Valitsuse kunsti näitus 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

20. november 1932 – 20. detsember 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

7. märts 1935 – 27. märts 1935. Eesti kunsti näitus Moskvas. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa

20. aprill 1935 – 29. aprill 1935. RaKÜ 2. üldnäitus. Tallinna Kunstihoone

4. mai 1935 – 27. mai 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti kevade näitus 1935. Tallinna Kunstihoone

Postuumsed grupinäitused (8)

18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia

24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari

26. veebruar 1940 – 10. märts 1940. Tartu Kunstimuuseumi alusvara näitus. Kunstikool "Pallas"

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

24. juuli 1942 – 19. jaanuar 1943. Tartu Kunstimuuseumi laiendatud näitus. Tartu Kunstimuuseum

16. veebruar 1946 – 10. märts 1946. Estnisk och lettisk konst. Liljevalchs konsthall, Rootsi

18. detsember 1968 – 30. märts 1969. Eestimaa eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

detsember 1978 – jaanuar 1979. Akt Eesti skulptuuris. Tallinna Kunstihoone

Teiste kunstnike isikunäitused (1)

21. august 1998 – 13. september 1998. Peeter Mudist. Valguses on kood. Tallinna Kunstihoone


Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (1)

  • Leo Gens, Jaan Koort. Kunstnikud kunstist. Jaan Koort. Kunst, 1963, nr 2, lk 54–55. Näita seoseid
    Valik Koorti kirjadest ja artiklitest

Isiku kajastamine meedias (42)

Isiku kohta (1)

  • Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34. Näita seoseid
    Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt

Isikust pikemalt (3)

  • Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20. Näita seoseid
    Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
  • Mart Eller. Skulptuurist meie kalmistutel. Kunst, 1966, nr 1, lk 42–46. Näita seoseid
    Eesti kalmistuskulptuuri ajalugu. Mainitud ka U. Reial, E. Aule, J. Jaik, M. Padrik, O. Hallik, A. Tooming, J. Pärl.
  • Heini Paas. Kirjanike portreid Eesti skulptuuris. Kunst, 1967, nr 2, lk 36–43. Näita seoseid
    Weizenbergi, Koorti, Melliku ja Sannamehe teostest.

Isikut mainivad (38)

  • Kristjan Teder. Eduard Viiraltist ja tema loomingust. Kunst, 1958, nr 1, lk 17–23. Näita seoseid
    Kokkuvõte Wiiraltist. Sisaldab ka Tedre isiklikke mälestusi!
  • [Autor puudub]. Juuli Suits. Kunst, 1958, nr 1, lk 56–58. Näita seoseid
  • Arnold Alas. Varia. Žüriivaba kunstinäituse arutelu. Kunst, 1959, nr 1, lk 70. Näita seoseid
    7.–30.06.1958 Kunstihoones toimunud näitusest.
  • Milvi Alas. Enn Roos. Kunst, 1959, nr 1, lk 80–81. Näita seoseid
    50. juubeli puhul
  • Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16. Näita seoseid
    Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
  • Evi Pihlak. Varasem periood Nikolai Triigi loomingus. Kunst, 1960, nr 1, lk 28–33. Näita seoseid
    Triigi loomingust. Mainitakse 1908. a sõltumatute salongi kevadnäitust, mis ei näi tõele vastavat (aetud segamini Koortiga?). Mainitud M. Levinit
  • Friedebert Tuglas. Poole sajandi tagant. Vesteveerge meie kunstiajaloo ühest lõigust. Kunst, 1960, nr 1, lk 39–44. Näita seoseid
    Mälestused Pariisi ajast 1909-1915
  • Heini Paas. H. Halliste nõukogudeaegsest loomingust. Kunst, 1960, nr 3, lk 13–16. Näita seoseid
    Halliste elu ja loomingu kokkuvõte. Mainitakse A. Tšerkoffi
  • Rudolf Tamm. Kokkupuuteid Anton Starkopfiga ja tema loominguga. Kunst, 1961, nr 1, lk 23–30. Näita seoseid
    Kolmkümmend aastat tutvust
  • Lehti Viiroja. Kristjan Raud – monumentaalse kunsti looja. Kunst, 1961, nr 2, lk 22–30. Näita seoseid
    Elu ja loomingu kokkuvõte
  • Rudolf Tamm. Kollektiivsest kunstiteose kinkimisest kollektiivse kunstikoguni. Kunst, 1961, nr 2, lk 48. Näita seoseid
    Vastavast praktikast Jõgeval
  • Paul Härmson. Mõtteid Kristjan Rauast ja arhitektuurist. Kunst, 1961, nr 4, lk 4–10. Näita seoseid
    Loomingu analüüs
  • Milvi Alas. Pilk nõukogude Eesti skulptuurile. Kunst, 1962, nr 1, lk 1–9. Näita seoseid
    Viimase kahekümne aasta arengud. Palju monumentaalist. Lisaks mainitud A. Englane
  • Tiina Nurk. Mõtteid Ado Vabbest. Kunst, 1962, nr 4, lk 24–31. Näita seoseid
    Loomingu ja töö kokkuvõte
  • Inge Teder. Uutest suundadest Eesti keraamikas. Kunst, 1963, nr 2, lk 12–17. Näita seoseid
    Olukord on paranenud, kuid võiks olla parem
  • Heini Paas. F. Sannamehe tegevus ja looming suure isamaasõja ajal. Kunst, 1963, nr 2, lk 32–39. Näita seoseid
    Ülevaade. Lisaks mainitud A. Grigorjev
  • Helene Johani. Lõpetamata maal ja autori võitlustee. Kunst, 1965, nr 1, lk 18–25. Näita seoseid
    Andrus Johanist ja töörahva ülestõusu maalist. Mainitud H. Mäeloog
  • Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36. Näita seoseid
    Ülevaade. Mainitud A. Protsin
  • Ene Lamp. Eesti kunstielu esimesel nõukogude aastal. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 12–17. Näita seoseid
    1940. aasta kronoloogia
  • Aino Kartna. Paul Burman ja loomad. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 58–64. Näita seoseid
  • Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12. Näita seoseid
    Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist.
  • Vaike Tiik. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. Kunst, 1966, nr 1, lk 21–27. Näita seoseid
    100. sünniaastapäeva puhul. Mainitud ka Baggohufvud, Schaefer, Vahtramäe, Grünberg.
  • Kaalu Kirme. Kujundusliku mõtte pöördepunktid meie nahkehistöö ajaloos Tallinna Kunstimuuseumis toimunud näituse taustal. Kunst, 1966, nr 1, lk 47–52. Näita seoseid
    Kokkuvõte nahkehistöö ajaloost Eestis. Keskendub Adamson-Ericule ja Eduard Taskale.
  • Mart Eller. Lehekülgi väliskunstist. Wäino Aaltonen (8. III 1894 – 30. V 1966). Kunst, 1966, nr 3, lk 39–45. Näita seoseid
    Kokkuvõte kunstniku elust.
  • Evi Pihlak. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Balder Tomasberg. Kunst, 1967, nr 1, lk 40–46. Näita seoseid
    Ülevaade kunstnikust.
  • Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27. Näita seoseid
    Laarmani loomingust EKMi näituse taustal
  • Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.
  • Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). I osa. Kunst, 1967, nr 3, lk 20–26. Näita seoseid
    Ülevaade Eesti kunstielust peale oktoobrirevolutsiooni. Lisaks mainitud P. Liivoja.
  • Evi Pihlak. Ajajärgu mõttekajastusi Nikolai Triigi joonistustes aastail 1911–1921. Kunst, 1967, nr 3, lk 27–34. Näita seoseid
    Peamiselt 1910ndate joonistusest ja illustratsioonist.
  • [Toimetus]. Kümme aastat kirjastust "Kunst". Kunst, 1968, nr 1, lk 18–19. Näita seoseid
    Ülevaade tegevusest.
  • Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22. Näita seoseid
    Ülevaade toimunust.
  • Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63. Näita seoseid
    Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
  • Mart Eller. Kahest noorest kujurist. Kunst, 1968, nr 3, lk 17–22. Näita seoseid
    Riho Kullast ja Matti Varikust
  • Mart Eller. Varia. Professor Voldemar Vaga 70. aastane. Kunst, 1969, nr 1, lk 57–59. Näita seoseid
    Elu ja tegevuse kokkuvõte
  • Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63. Näita seoseid
    Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.
  • Valter Jõeste. Varia. Meenutame kunstnikku-pedagoogi August Kilgast (1888–1953). Kunst, 1969, nr 1, lk 72–74. Näita seoseid
    Eluloo kokkuvõte
  • Inge Teder. Ellinor Piipuu. Kunst, 1969, nr 2, lk 15–19. Näita seoseid
    Ülevaade loomingust.
  • Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36. Näita seoseid
    Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.