Ants Laikmaa ♂

Kunstnik Maal Pastell

Osalemine näitustel kunstnikuna (45)

Postuumsed isikunäitused (4)

5. mai 1951 – 1. oktoober 1951. Maalikunstnik Ants Laikmaa teoste valiknäitus. Tartu Kunstimuuseum

27. aprill 1966 – 3. juuli 1966. Ants Laikmaa 100. Eesti Kunstimuuseum

21. september 1966 – 13. november 1966. Ants Laikmaa teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum

8. mai 1991 – 4. august 1991. Ants Laikmaa pastellid kodumaistel motiividel. Kristjan Raua Majamuuseum

Grupinäitused (30)

18. detsember 1903 – 5. jaanuar 1904. Hans Laipmanni ja kooli näitus. Eestimaa Provintsiaalmuuseum

20. detsember 1904 – 14. jaanuar 1905. Laipmanni kooli näitus. Ants Laikmaa ateljeekool

6. august 1905 – 8. august 1905. Tartu Eesti Põllumeeste Seltsi näitus 1905. Tartu vana näituseplats

12. august 1906 – 30. august 1906. Esimene eesti kunsti näitus. Eesti Üliõpilaste Selts

15. august 1909 – 31. august 1909. II Eesti kunstinäitus Tartus. Eesti Üliõpilaste Selts

4. september 1909 – 20. september 1909. II Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

20. veebruar 1914 – 24. veebruar 1914. Noor-Eesti kunstinäitus 1914. Teater "Vanemuine"

9. mai 1915 – 27. mai 1915. Ants Laikmaa õpilaste tööde näitus. Ants Laikmaa ateljeekool

23. märts 1916 – 10. aprill 1916. Eesti Kunstiseltsi näitus. Kanuti Gildi SAAL

20. oktoober 1918 – detsember 1918. Tallinna eraomanduse kunstinäitus. Eestimaa Provintsiaalmuuseum

9. november 1918 – detsember 1918. VI Eesti kunstinäitus. Rahvusooper Estonia

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

15. september 1925 – 19. oktoober 1925. II Eesti kunsti ülevaatenäitus. Kadrioru loss

2. juuni 1926 – 20. juuni 1926. Vabaõhumuuseumi näitus. Kadrioru loss

9. veebruar 1929 – 3. märts 1929. Eesti kunsti näitus Helsingis. Kunsthalle Helsinki, Soome

4. mai 1929 – 18. mai 1929. Eesti kunsti näitus Pariisis. Palette française galerii, Prantsusmaa

9. juuni 1929 – 23. juuni 1929. Eesti kunsti näitus Lübeckis. Museum Behnhaus Drägerhaus, Saksamaa

15. august 1929 – 20. september 1929. Eesti kunsti näitus Kielis. Kunsthalle Kiel, Saksamaa

6. oktoober 1929 – 3. november 1929. Eesti kunsti näitus Königsbergis. Königsbergi loss, Venemaa

4. jaanuar 1930 – 15. jaanuar 1930. Eesti kunsti näitus Berliinis. Berliini Pedagoogika Keskinstituut, Saksamaa

16. märts 1930 – 16. aprill 1930. Eesti kunsti näitus Kölnis. Kölni Tarbekunstimuuseum, Saksamaa

10. mai 1930 – 25. mai 1930. Eesti kunsti näitus Kopenhagenis. Den Frie Udstilling, Taani

7. märts 1935 – 27. märts 1935. Eesti kunsti näitus Moskvas. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa

18. märts 1937 – 5. aprill 1937. E.K.K.K.Ü. 1922–1937. 15 aasta juubeli näitus. Tallinna Kunstihoone

18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia

24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari

26. veebruar 1940 – 10. märts 1940. Tartu Kunstimuuseumi alusvara näitus. Kunstikool "Pallas"

7. aprill 1940 – 21. aprill 1940. Kunstiühing "Pallas" XXII järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

24. juuli 1942 – 19. jaanuar 1943. Tartu Kunstimuuseumi laiendatud näitus. Tartu Kunstimuuseum

Postuumsed grupinäitused (11)

16. veebruar 1946 – 10. märts 1946. Estnisk och lettisk konst. Liljevalchs konsthall, Rootsi

23. oktoober 1967 – 25. detsember 1967. Inimene, töö, võitlus. Eesti Kunstimuuseum

18. detsember 1968 – 30. märts 1969. Eestimaa eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

2. juuni 1971 – 2. august 1971. Lilled ja natüürmort eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

12. aprill 1991 – 24. juuni 1991. Ants Laikmaa ja eesti pastellmaal. Eesti Kunstimuuseum

24. mai 2005 – 4. juuni 2005. Ajaleht eesti kunstis. Tartu Kunstimaja

30. aprill 2010 – 26. juuni 2010. Meri, rand ja Saaremaa Enn Kunila kogudes. Kuressaare Raegalerii

13. jaanuar 2017 – 5. veebruar 2017. Kulda väärt kunst. Tartu Kunstimaja

9. september 2017 – 25. veebruar 2018. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Kumu Kunstimuuseum

4. oktoober 2019 – 31. oktoober 2019. Kunstiklassika oksjon. Sügis 2019. Haus galerii

30. november 2023 – 22. jaanuar 2024. Koidula Eesti kunstis. Vändra Kunstigalerii

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (42)

Isiku kohta (5)

• Villem Raam. Kunstipärandist ja Ants Laikmaa viiest vähetuntud maastikust. Kunst, 1960, nr 1, lk 75–78.
  Viiest Laikmaa sõbra seinal rippuvast teosest ja andmeid Laikmaa sugulaste kohta
• Vaike Tiik. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. Kunst, 1966, nr 1, lk 21–27.
  100. sünniaastapäeva puhul. Mainitud ka Baggohufvud, Schaefer, Vahtramäe, Grünberg.
• Mai Lumiste. Ants Laikmaa pedagoogilisest tegevusest. Kunst, 1966, nr 1, lk 28–32.
  Nii kooli ajaloost kui Laikma õpetamismetoodikast.
• Priidu Aavik. Väsimatu. Mälestuskilde Ants Laikmaast ja tema stuudiost aastatel 1922–1930. Kunst, 1966, nr 1, lk 33–34.
  Endise õpilase mälestused nii koolist kui metoodikast.
• Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63.
  Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.

Isikust pikemalt (6)

• Evi Pihlak. Varasem periood Nikolai Triigi loomingus. Kunst, 1960, nr 1, lk 28–33.
  Triigi loomingust. Mainitakse 1908. a sõltumatute salongi kevadnäitust, mis ei näi tõele vastavat (aetud segamini Koortiga?). Mainitud M. Levinit
• Irina Solomõkova. Oskar Kallis. Kunst, 1964, nr 3, lk 27–34.
  Elu ja looming
• Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12.
  Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist.
• Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20.
  Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
• Lehti Viiroja. Kilde Kristjan Raua kirjadest Paul Rauale (sajandi vahetusel). Kunst, 1966, nr 1, lk 35–41.
  Ülevaade kirjavahetusest. Pikemalt Düsseldorfist ja Münchenist. Mainitud ka Bauer.
• Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36.
  Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.

Isikut tsiteerivad (1)

• Günther Reindorff. Mälestusi kokkupuudetest Paul ja Kristjan Rauaga. Kunst, 1960, nr 2, lk 33–38.
  Mälestused

Isikut mainivad (30)

• [Toimetus]. Varia [Võerahansu näitus]. Kunst, 1958, nr 1, lk 64.
  Võerahansu näitus Tartu Kunstimuuseumis
• Milvi Alas. Enn Roos. Kunst, 1959, nr 1, lk 80–81.
  50. juubeli puhul
• Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34.
  Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt
• Evi Pihlak. Värvist Konrad Mägi loomingus. Kunst, 1959, nr 2, lk 35–42.
  Loomingu kokkuvõte
• [Toimetus]. Varia. Eest NSV kunstnike liidu X kongress. Kunst, 1959, nr 2, lk 67–70.
  Ettekannete kokkuvõtted
• Heini Paas. H. Halliste nõukogudeaegsest loomingust. Kunst, 1960, nr 3, lk 13–16.
  Halliste elu ja loomingu kokkuvõte. Mainitakse A. Tšerkoffi
• Lehti Viiroja. Kristjan Raud – monumentaalse kunsti looja. Kunst, 1961, nr 2, lk 22–30.
  Elu ja loomingu kokkuvõte
• Mart Eller. Mõtteid monumentaalskulptuuri perspektiividest. Kunst, 1961, nr 5, lk 1–6.
  Monumentidest ja nende arengust. Lisaks mainitud L. Roos, M. Ivask
• Agu Pihelga. Pilk kunsti kööki. Mõtteid värvi väljenduslikkusest. Kunst, 1961, nr 5, lk 39–43.
  Värvidest erinevates traditsioonides
• Mart Eller, Ene Lamp, Rein Loodus. Märkmeid üleliiduliselt kunstinäituselt Moskvas. Kunst, 1962, nr 1, lk 10–15.
  Näituse kokkuvõte. Mainitud ka T. Gracis, V. Andrienko, O. Sardarjan, L. Labatšek, B. Frorokov, B.-J. Žilite-Žemaitia, J. Kuzminskas, Vytautas Jurkunas, D. Mitjanski, V. Išhanov, V. Azarov, J. Aleksandrov, S. Kruglov, V. Nazadze, A. Navickaite, Sigrid Urga, K. Serber, E. Upenite, A. Dumpe
• Tiina Nurk. Mõtteid Ado Vabbest. Kunst, 1962, nr 4, lk 24–31.
  Loomingu ja töö kokkuvõte
• Lehti Viiroja. Kunstnikud kunstist. Kristjan Raud. Kunst, 1964, nr 2, lk 47–49.
  Valik Raua kirjadest ja ariklitest
• Nigol Andresen. Kaks venda kunstis. Kunst, 1965, nr 1, lk 26–32.
  Kristjan ja Paul Rauast
• Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36.
  Ülevaade. Mainitud A. Protsin
• Aino Kartna. Paul Burman ja loomad. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 58–64.
• Evi Pihlak. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Balder Tomasberg. Kunst, 1967, nr 1, lk 40–46.
  Ülevaade kunstnikust.
• Heini Paas. Kirjanike portreid Eesti skulptuuris. Kunst, 1967, nr 2, lk 36–43.
  Weizenbergi, Koorti, Melliku ja Sannamehe teostest.
• Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). I osa. Kunst, 1967, nr 3, lk 20–26.
  Ülevaade Eesti kunstielust peale oktoobrirevolutsiooni. Lisaks mainitud P. Liivoja.
• Evi Pihlak. Ajajärgu mõttekajastusi Nikolai Triigi joonistustes aastail 1911–1921. Kunst, 1967, nr 3, lk 27–34.
  Peamiselt 1910ndate joonistusest ja illustratsioonist.
• Kaalu Kirme. Suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva juubelinäituselt. Skulptuurist. Kunst, 1968, nr 1, lk 41–44.
  Ülevaade näituse skulptuuri osast.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63.
  Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
• Kaalu Kirme. Eesti professionaalse vaibakunsti väljakujunemisaastad. Kunst, 1968, nr 2, lk 29–33.
  Vaibakunsti ajaloost kuni Teise maailmasõjani. Mainitud ka A. Sura, Möllerson-Böckler.
• Mai Levin. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstis. Kuno Veeberi teoste näitusel. Kunst, 1969, nr 1, lk 25–29.
  Loomingu kokkuvõte.
• Mart Eller. Varia. Professor Voldemar Vaga 70. aastane. Kunst, 1969, nr 1, lk 57–59.
  Elu ja tegevuse kokkuvõte
• Valter Jõeste. Varia. Meenutame kunstnikku-pedagoogi August Kilgast (1888–1953). Kunst, 1969, nr 1, lk 72–74.
  Eluloo kokkuvõte
• Inge Teder. Esimene Eesti kunstimuuseum 50-ne aastane. Kunst, 1969, nr 3, lk 27–31.
  Lühike ülevaade ajaloost.
• Mart Eller, Jevgeni Kaljundi. Varia. Kunstiteadlane Villem Raam 60-aastane. Kunst, 1970, nr 2, lk 69–70.
  Elu ja loomingu kokkuvõte.
• Evi Pihlak. Aleksander Tassa kunstnikuna. Kunst, 1970, nr 3, lk 23–35.
  Ülevaade loomingust.
• [Toimetus]. ENSV Riikliku Kunstimuuseumi tulmetest 1970. aastal. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 4.
  Ülevaade olulisematest.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (8)

Isiku kohta (4)

• Ants Laikmaa 100. Avalik mälestusõhtu 5. mail 1966. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1966.
  Pikkus: 01:08:36 Täpne kuupäev: 5. mai 1966
  Kunstnik Ants Laikmaa 100, avalik mälestusõhtu 5. mail 1966. a. 00:00:00 Avasõna - Arnold Green, 00:05:30 kunstilisest loomingust räägib Vaike Tiik, veel esinevad 00:23:34, 00:56:06, 01:04:07 Aksel Orav, 00:31:57 Priidu Aavik, 00:44:05 Enn Roos, Johannes Võerahansu, 00:52:25 Viiu Härm esitab Marie Underi luuletused "Sa tuled sügisel" ja "Uneretk" ja 00:58:53 Tiit Kuusik. Kohati lint krõbiseb! Toimetaja Lydia Mölder, helirežissöör Anne Jaama, salvestatud 05.05.1966.
• Ants Laikmaa 100. Avalik mälestusõhtu 5. mail 1966. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1966.
  Täpne kuupäev: 8. mai 1966
  Autor: Lembit Lauri
  Saates räägivad kohtumistest kunstnik Ants Laikmaaga Priidu Aavik, Juhan Raudsepp, Herman Halliste. Reporter Lembit Lauri. Helioperaator Aino Lauri. Saade muusikaliselt kujundatud. Eetris 08.05.1966.
• Lendutõus. Ants Laikmaa. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1986.
  Pikkus: 24:00 Täpne kuupäev: 24. mai 1986
  Autor: Eha Komissarov
  Saates vaadeldakse meie rahvusliku kunsti rajaja loomingut ja tegevust sajandi eelmise sajandi algusaastail. Sellesse ajajärku mahuvad mitmed pöördelised päevad meie kultuuriloos. Saate autor on kunstiteadlane Eha Komissarov.
• Eesti kunst: Ants Laikmaa. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1990.
  Pikkus: 28:23 Täpne kuupäev: 5. jaan 1990
  Autor: Eha Komissarov; Režissöör: Kadri Mardna
  Saates saame ülevaate Eesti pastellmaali parimast esindajast Ants Laikmaast. Teda tutvustab kunstiajaloolane Eha Komissarov.

Isikut mainivad (4)

• Õhtu kunstniku ateljees: Priidu Aavik ja Enn Roos. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1975.
  Pikkus: 43:54 Täpne kuupäev: 7. aug 1975
  Keskööprogramm. Maalikunstnik Priidu Aavik ja skulptor Enn Roos meenutavad oma õpetaja Ants Laikmaa ateljee-kooli, saate autor ja saatejuht Martti Soosaar. Priidu Aavik räägib Ants Laikmaa ateljeest ja töömetoodikast, kooli tegemistest, Laikmaa õpetusest. Enn Roos räägib õpingutest, Laikmaa otsekohesusest, suhetest õpilastega, vaimsusest. Saade muusikaliselt kujundatud. Eetris 07.08.1975.
• Eesti kunst: Düsseldorfi koolkond. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1989.
  Pikkus: 24:57 Täpne kuupäev: 8. dets 1989
  Režissöör: Kadri Mardna
  Kunstiajaloolane Tiina Abel kõneleb 19-nda sajandi teisel poolel tegutsenud Düsseldorfi koolkonna kunstnike loomingust.
• Eesti kunst: Nikolai Triik. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1990.
  Pikkus: 29:54 Täpne kuupäev: 6. aprill 1990
  Režissöör: Eno Leies; Autor: Evi Pihlak
  Kunstiajaloolane Evi Pihlak kõneleb kunstnik Nikolai Triigi elust ja loomingust. Saate režissöör Eno Leies.
• Minu maja. Tatari tänav 21. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1995.
  Pikkus: 27:14 Täpne kuupäev: 24. veeb 1995
  Autor: Liina Kulles
  Saade räägib Tatari tänava majast nr. 21, kus on väga palju kultuuriinimesi elanud, saatejuht on Liina Kulles