Sulge

Kristjan Raud

22. oktoober 1865, Viru-Jaagupi* – 19. mai 1943, Tallinn [†77]

* Sel ajal Kirikuküla

Joonistus Kunstnik Maal


Osalemine näitustel kunstnikuna (52)

Postuumsed isikunäitused (7)

16. juuni 1946 – 1. juuli 1946. Kristjan Raua ülevaatenäitus. Eesti Kunstimuuseum

8. oktoober 1960 – 19. detsember 1960. Kristjan Raua teoste valiknäitus. Eesti Kunstimuuseum

25. veebruar 1961 – 10. aprill 1961. Kristjan Raua (1865–1942) teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum

16. oktoober 1965 – jaanuar 1966. Kristjan Raua mälestusnäitus. Eesti Kunstimuuseum

23. oktoober 1965 – jaanuar 1966. K. ja P. Raud 100 (koos: Paul Raud). Rakvere Muuseum

27. juuli 1967 – 21. september 1967. Kristjan Raua ja Eduard Wiiralti graafika (koos: Eduard Wiiralt). Eesti Kunstimuuseum

12. juuli 1968 – 4. september 1968. Kristjan Raua ja Eduard Wiiralti graafika (koos: Eduard Wiiralt). Eesti Kunstimuuseum

Grupinäitused (39)

15. august 1909 – 31. august 1909. II Eesti kunstinäitus Tartus. Eesti Üliõpilaste Selts

4. september 1909 – 20. september 1909. II Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

16. oktoober 1910 – 7. november 1910. III Eesti kunstinäitus Tartus. Teater "Vanemuine"

20. november 1910 – 28. november 1910. III Eesti kunstinäitus Valgas. Valga "Säde"

4. detsember 1910 – 12. detsember 1910. III Eesti kunstinäitus Pärnus. Pärnu linna koosolekute saal

30. detsember 1910 – 16. jaanuar 1910. III Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

5. september 1926 – 5. oktoober 1926. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu V järjekorraline kunstinäitus. Harjumäe paviljon

9. veebruar 1929 – 3. märts 1929. Eesti kunsti näitus Helsingis. Kunsthalle Helsinki, Soome

4. mai 1929 – 18. mai 1929. Eesti kunsti näitus Pariisis. Palette française galerii, Prantsusmaa

9. juuni 1929 – 23. juuni 1929. Eesti kunsti näitus Lübeckis. Museum Behnhaus Drägerhaus, Saksamaa

15. august 1929 – 20. september 1929. Eesti kunsti näitus Kielis. Kunsthalle Kiel, Saksamaa

6. oktoober 1929 – 3. november 1929. Eesti kunsti näitus Königsbergis. Königsbergi loss, Venemaa

4. jaanuar 1930 – 15. jaanuar 1930. Eesti kunsti näitus Berliinis. Berliini Pedagoogika Keskinstituut, Saksamaa

16. märts 1930 – 16. aprill 1930. Eesti kunsti näitus Kölnis. Kölni Tarbekunstimuuseum, Saksamaa

10. mai 1930 – 25. mai 1930. Eesti kunsti näitus Kopenhagenis. Den Frie Udstilling, Taani

15. september 1934 – 7. oktoober 1934. Kunstihoone avamisnäitus. Tallinna Kunstihoone

7. märts 1935 – 27. märts 1935. Eesti kunsti näitus Moskvas. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa

4. mai 1935 – 27. mai 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti kevade näitus 1935. Tallinna Kunstihoone

5. oktoober 1935 – 5. november 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1935. Tallinna Kunstihoone

30. november 1935 – 15. detsember 1935. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1935. Kunstikool "Pallas"

18. märts 1937 – 5. aprill 1937. E.K.K.K.Ü. 1922–1937. 15 aasta juubeli näitus. Tallinna Kunstihoone

6. jaanuar 1938 – 16. jaanuar 1938. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1938. Kunstikool "Pallas"

12. märts 1938 – 23. märts 1938. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XV kunstinäitus 1938. Tallinna Kunstihoone

12. november 1938 – 30. november 1938. Kunsti sügisnäitus 1938. Tallinna Kunstihoone

14. jaanuar 1939 – 28. jaanuar 1939. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1939. Kunstikool "Pallas"

18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia

19. veebruar 1939 – 12. märts 1939. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XIX kunstinäitus 1939. Rakvere Linnamaja nr 3

23. veebruar 1939 – 6. märts 1939. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XX kunstinäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari

13. mai 1939 – 5. juuni 1939. Kunsti kevadnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

3. märts 1940 – 17. märts 1940. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XXIII kunstinäitus 1940. Tallinna Kunstihoone

6. aprill 1940 – aprill 1940. Teine kunstinäitus Colombia kohvikus. Colombia kohvik

7. aprill 1940 – 21. aprill 1940. Kunstiühing "Pallas" XXII järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

26. mai 1940 – 1940. Neljas kunstinäitus Colombia kohvikus. Colombia kohvik

23. november 1940 – 16. detsember 1940. KKSKV sügisnäitus 1940. Tallinna Kunstihoone

18. juuni 1941 – 7. juuli 1941. Kunsti kevadnäitus 1941. Tallinna Kunstihoone

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

24. juuli 1942 – 19. jaanuar 1943. Tartu Kunstimuuseumi laiendatud näitus. Tartu Kunstimuuseum

Postuumsed grupinäitused (6)

21. juuni 1943 – 18. juuli 1943. Kunsti kevadnäitus 1943. Tallinna Kunstihoone

16. veebruar 1946 – 10. märts 1946. Estnisk och lettisk konst. Liljevalchs konsthall, Rootsi

26. oktoober 1961 – 30. november 1961. Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" ilmumise 100 aasta juubelit tähistav[...]. Tartu Kunstimaja

27. september 1964 – 26. oktoober 1964. Eesti joonistus XIX sajandi lõpust 1940. aastani. Tartu Kunstimuuseum

23. oktoober 1967 – 25. detsember 1967. Inimene, töö, võitlus. Eesti Kunstimuuseum

9. september 2017 – 25. veebruar 2018. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Kumu Kunstimuuseum


Bibliograafia

Isiku kajastamine meedias (63)

Isiku kohta (10)

  • Rasmus Kangro-Pool. Mälestades Kristjan Raud. Kunst, 1959, nr 1, lk 19–26. Näita seoseid
    Kunstielu 20. sajandi alguse Tartus. Raua mõtted käsitööst. Ohtralt tsitaate artiklitest
  • Günther Reindorff. Mälestusi kokkupuudetest Paul ja Kristjan Rauaga. Kunst, 1960, nr 2, lk 33–38. Näita seoseid
    Mälestused
  • Lehti Viiroja. Kristjan Raud – monumentaalse kunsti looja. Kunst, 1961, nr 2, lk 22–30. Näita seoseid
    Elu ja loomingu kokkuvõte
  • Paul Härmson. Mõtteid Kristjan Rauast ja arhitektuurist. Kunst, 1961, nr 4, lk 4–10. Näita seoseid
    Loomingu analüüs
  • Helmi Üprus. "Kalevipoeg" Kristjan Raua loomingus. Kunst, 1961, nr 5, lk 12–20. Näita seoseid
    Raamatu illustratsioonidest (tema elutöö)
  • Lehti Viiroja. Kas on õige oodata? Kunst, 1962, nr 4, lk 36–37. Näita seoseid
    Kristjan Raua muuseumi rajamisest
  • Lehti Viiroja. Kunstnikud kunstist. Kristjan Raud. Kunst, 1964, nr 2, lk 47–49. Näita seoseid
    Valik Raua kirjadest ja ariklitest
  • Nigol Andresen. Kaks venda kunstis. Kunst, 1965, nr 1, lk 26–32. Näita seoseid
    Kristjan ja Paul Rauast
  • [E. Ernits]. Kristjan ja Paul Raua esivanematest ja sünnikohast. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 76–78. Näita seoseid
    Mainitud väga palju esivanemaid ja mõisnike
  • Lehti Viiroja. Kilde Kristjan Raua kirjadest Paul Rauale (sajandi vahetusel). Kunst, 1966, nr 1, lk 35–41. Näita seoseid
    Ülevaade kirjavahetusest. Pikemalt Düsseldorfist ja Münchenist. Mainitud ka Bauer.

Isikust pikemalt (2)

  • Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12. Näita seoseid
    Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist.
  • Rein Loodus. Üksteist aastakümmet rahvuslikku raamatugraafikat – stiili-suunitluslik konspekt. Kunst, 1970, nr 2, lk 1–9. Näita seoseid
    Ülevaade ajaloost.

Isikut tsiteerivad (3)

  • Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34. Näita seoseid
    Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt
  • Evi Pihlak. Varasem periood Nikolai Triigi loomingus. Kunst, 1960, nr 1, lk 28–33. Näita seoseid
    Triigi loomingust. Mainitakse 1908. a sõltumatute salongi kevadnäitust, mis ei näi tõele vastavat (aetud segamini Koortiga?). Mainitud M. Levinit
  • [Toimetus]. Anton Starkopf. In memoriam. Kunst, 1967, nr 1, lk 28–29. Näita seoseid
    Lühike elu kokkuvõte.

Isikut mainivad (48)

  • Asta Künnap. Eesti maalist eile ja täna. Kunst, 1958, nr 1, lk 2–17. Näita seoseid
    Ülevaade eesti maalikunsti arengust, realismist ning "õigetest" ja "valedest" lähenemistest
  • Boris Bernštein. Jooni A. Johani žanrimaalist. Kunst, 1958, nr 1, lk 24–30. Näita seoseid
    Kokkuvõte loomingust.
  • Helene Kuma. Mõtteid Eesti Nõukogude tarbekunstists. Kunst, 1958, nr 1, lk 45–51. Näita seoseid
    Eesti tarbekunstist ja eelkõige 1956. a dekaadi näitusest Moskvas. Osade alade halb hetkeseis.
  • [Autor puudub]. Juuli Suits. Kunst, 1958, nr 1, lk 56–58. Näita seoseid
  • Evi Pihlak. Värvist Konrad Mägi loomingus. Kunst, 1959, nr 2, lk 35–42. Näita seoseid
    Loomingu kokkuvõte
  • [Toimetus]. Varia. Eest NSV kunstnike liidu X kongress. Kunst, 1959, nr 2, lk 67–70. Näita seoseid
    Ettekannete kokkuvõtted
  • Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16. Näita seoseid
    Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
  • Valter Jõeste. Eduard Taska osast meie nahkehistöö arengus. Kunst, 1960, nr 1, lk 34–38. Näita seoseid
    Kunstniku elust. Mainitud A. Kaaring, A. Rüütel
  • Linda Alekõrs. Nikolai Kummits žanrimaalijana. Kunst, 1960, nr 2, lk 39–44. Näita seoseid
    Mainitud ka trükitööline Miger
  • Heini Paas. H. Halliste nõukogudeaegsest loomingust. Kunst, 1960, nr 3, lk 13–16. Näita seoseid
    Halliste elu ja loomingu kokkuvõte. Mainitakse A. Tšerkoffi
  • Tiina Nurk. Paul Liivak. Kunst, 1961, nr 1, lk 30–39. Näita seoseid
    Loomingu ülevaade. Mainitud ka teisi näitusi
  • Rein Loodus. Mart Pukits – üks meie varasemaid raamatugraafikuid. Kunst, 1961, nr 1, lk 40–46. Näita seoseid
    Kasutatud ka kunstniku suusõnalisi mälestusi. Leipzigis mainitud professor Berthold, raamatugraafikute hulgas A. Kuusk ja E. Veber
  • Rudolf Tamm. Kollektiivsest kunstiteose kinkimisest kollektiivse kunstikoguni. Kunst, 1961, nr 2, lk 48. Näita seoseid
    Vastavast praktikast Jõgeval
  • Leo Gens [Lev Gens]. Kalevipoeg Evald Okase loomingus. Kunst, 1961, nr 5, lk 21–27. Näita seoseid
    Õnnestunud illustratsioonide analüüs
  • Nigol Andresen. Varia. Suur Leedu kunstnik. Kunst, 1962, nr 1, lk 52–54. Näita seoseid
    Ciurlionise elu kokkuvõte
  • Tiina Nurk. Mõtteid Ado Vabbest. Kunst, 1962, nr 4, lk 24–31. Näita seoseid
    Loomingu ja töö kokkuvõte
  • Leo Gens, Jaan Koort. Kunstnikud kunstist. Jaan Koort. Kunst, 1963, nr 2, lk 54–55. Näita seoseid
    Valik Koorti kirjadest ja artiklitest
  • [Toimetus]. Mõttekilde Eesti NSV Kunstnike Liidu XII kongressi sõnavõttudest. Kunst, 1964, nr 1, lk 14–15. Näita seoseid
    Valik tsitaate
  • Helmi Üprus. Johannes Saal. Kunst, 1964, nr 2, lk 22–26. Näita seoseid
    Pikem elu ja loomingu kokkuvõte
  • Niina Raid. Eduard Viiraltilt Eesti Rahva Muuseumile. Kunst, 1964, nr 2, lk 53–54. Näita seoseid
  • Lehti Viiroja. Mõningatest viljastavatest joontest meie vabagraafikas. Kunst, 1964, nr 3, lk 1–7. Näita seoseid
    Uutest tuultest
  • Rein Loodus. Juhan Liiv Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1964, nr 3, lk 22–26. Näita seoseid
    Illustratsioonid
  • Irina Solomõkova. Oskar Kallis. Kunst, 1964, nr 3, lk 27–34. Näita seoseid
    Elu ja looming
  • Ellen Niit. Anna Haava Vive Tolli illustratsioonides. Kunst, 1965, nr 1, lk 16–20. Näita seoseid
    "Nõmelille" kujundus
  • Helene Johani. Lõpetamata maal ja autori võitlustee. Kunst, 1965, nr 1, lk 18–25. Näita seoseid
    Andrus Johanist ja töörahva ülestõusu maalist. Mainitud H. Mäeloog
  • Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36. Näita seoseid
    Ülevaade. Mainitud A. Protsin
  • Ene Lamp. Eesti kunstielu esimesel nõukogude aastal. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 12–17. Näita seoseid
    1940. aasta kronoloogia
  • Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20. Näita seoseid
    Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
  • Vaike Tiik. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. Kunst, 1966, nr 1, lk 21–27. Näita seoseid
    100. sünniaastapäeva puhul. Mainitud ka Baggohufvud, Schaefer, Vahtramäe, Grünberg.
  • Mai Lumiste. Ants Laikmaa pedagoogilisest tegevusest. Kunst, 1966, nr 1, lk 28–32. Näita seoseid
    Nii kooli ajaloost kui Laikma õpetamismetoodikast.
  • Villem Raam. Olga Terri personaalnäitust meenutades. Kunst, 1967, nr 1, lk 18–27. Näita seoseid
    1966 EKMis ja 1967 TKMis toimunud näituste põhjal.
  • Evi Pihlak. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Balder Tomasberg. Kunst, 1967, nr 1, lk 40–46. Näita seoseid
    Ülevaade kunstnikust.
  • Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27. Näita seoseid
    Laarmani loomingust EKMi näituse taustal
  • Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.
  • Mart Eller. Monumendikunstist. Kunst, 1967, nr 3, lk 14–19. Näita seoseid
  • Evi Pihlak. Ajajärgu mõttekajastusi Nikolai Triigi joonistustes aastail 1911–1921. Kunst, 1967, nr 3, lk 27–34. Näita seoseid
    Peamiselt 1910ndate joonistusest ja illustratsioonist.
  • Heini Paas. Murranguaasta F. Sannamehe loomingus (1940/1941). Kunst, 1967, nr 3, lk 35–39. Näita seoseid
    Ülevaade esimese nõukogude aasta loomingust.
  • Villem Raam. Varia. Armin Tuulse sai 60 aastaseks. Kunst, 1967, nr 3, lk 50–51. Näita seoseid
    Elu kokkuvõte.
  • [Toimetus]. Kümme aastat kirjastust "Kunst". Kunst, 1968, nr 1, lk 18–19. Näita seoseid
    Ülevaade tegevusest.
  • Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22. Näita seoseid
    Ülevaade toimunust.
  • Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63. Näita seoseid
    Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
  • Viivi Viilmann. Kalju Reiteli skulptoriteest. Kunst, 1969, nr 1, lk 8–12. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.
  • Mai Levin. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstis. Kuno Veeberi teoste näitusel. Kunst, 1969, nr 1, lk 25–29. Näita seoseid
    Loomingu kokkuvõte.
  • Mart Eller. Varia. Professor Voldemar Vaga 70. aastane. Kunst, 1969, nr 1, lk 57–59. Näita seoseid
    Elu ja tegevuse kokkuvõte
  • Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63. Näita seoseid
    Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.
  • Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36. Näita seoseid
    Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
  • Inge Teder. Esimene Eesti kunstimuuseum 50-ne aastane. Kunst, 1969, nr 3, lk 27–31. Näita seoseid
    Lühike ülevaade ajaloost.
  • Villu Toots. Kirja osa Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1970, nr 2, lk 10–21. Näita seoseid
    Tüpograafiast raamatuillustratsioonis.