Kristjan Raud ♂

Joonistus Kunstnik Maal

Osalemine näitustel kunstnikuna (64)

Postuumsed isikunäitused (16)

16. juuni 1946 – 1. juuli 1946. Kristjan Raua ülevaatenäitus. Eesti Kunstimuuseum

8. oktoober 1960 – 19. detsember 1960. Kristjan Raua teoste valiknäitus. Eesti Kunstimuuseum

25. veebruar 1961 – 10. aprill 1961. Kristjan Raua (1865–1942) teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum

16. oktoober 1965 – jaanuar 1966. Kristjan Raua mälestusnäitus. Eesti Kunstimuuseum

23. oktoober 1965 – jaanuar 1966. K. ja P. Raud 100 (koos: Paul Raud). Rakvere Muuseum

27. juuli 1967 – 21. september 1967. Kristjan Raua ja Eduard Wiiralti graafika (koos: Eduard Wiiralt). Eesti Kunstimuuseum

12. juuli 1968 – 4. september 1968. Kristjan Raua ja Eduard Wiiralti graafika (koos: Eduard Wiiralt). Eesti Kunstimuuseum

10. mai 1969 – 30. juuni 1969. Kristjan Raua ja Eduard Wiiralti graafika (koos: Eduard Wiiralt). Eesti Kunstimuuseum

1. oktoober 1971 – 8. november 1971. Kristjan Raua joonistused TKM-i kogudes. Tartu Kunstimuuseum

25. märts 1972 – 15. mai 1972. Inimene ja kõiksus Kristjan Raua loomingus. Eesti Kunstimuuseum

18. aprill 1979 – 10. juuni 1979. Folkloor Kristjan Raua loomingus. Eesti Kunstimuuseum

4. september 1990 – 9. november 1990. Kristjan Raua "Kalevipoja" ainelised tööd. Tartu Kunstimuuseum

19. oktoober 1990 – 6. jaanuar 1991. Muinasmaa. Kristjan Raua muinasteemalised joonistused. Kristjan Raua Majamuuseum

6. november 1990 – 4. detsember 1990. Kristjan ja Paul Raud 125 (koos: Paul Raud). Eesti Kunstimuuseumi Kohtla-Järve filiaal

6. detsember 1991 – 7. jaanuar 1992. Väsinud rändaja. Kristjan Raua Majamuuseum

10. juuni 1992 – 10. september 1992. Kristjan Raua varased joonistused. Kristjan Raua Majamuuseum

Grupinäitused (41)

10. juuni 1901 – 1. august 1901. Ausstellung von Werken baltischer Künstler aller Zeiten. Riia riiklik algkool, Läti

15. august 1909 – 31. august 1909. II Eesti kunstinäitus Tartus. Eesti Üliõpilaste Selts

4. september 1909 – 20. september 1909. II Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

16. oktoober 1910 – 7. november 1910. III Eesti kunstinäitus Tartus. Teater "Vanemuine"

20. november 1910 – 28. november 1910. III Eesti kunstinäitus Valgas. Valga "Säde"

4. detsember 1910 – 12. detsember 1910. III Eesti kunstinäitus Pärnus. Pärnu linna koosolekute saal

30. detsember 1910 – 16. jaanuar 1910. III Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

5. september 1926 – 5. oktoober 1926. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu V järjekorraline kunstinäitus. Harjumäe paviljon

9. veebruar 1929 – 3. märts 1929. Eesti kunsti näitus Helsingis. Kunsthalle Helsinki, Soome

4. mai 1929 – 18. mai 1929. Eesti kunsti näitus Pariisis. Palette française galerii, Prantsusmaa

9. juuni 1929 – 23. juuni 1929. Eesti kunsti näitus Lübeckis. Museum Behnhaus Drägerhaus, Saksamaa

15. august 1929 – 20. september 1929. Eesti kunsti näitus Kielis. Kunsthalle Kiel, Saksamaa

6. oktoober 1929 – 3. november 1929. Eesti kunsti näitus Königsbergis. Königsbergi loss, Venemaa

4. jaanuar 1930 – 15. jaanuar 1930. Eesti kunsti näitus Berliinis. Berliini Pedagoogika Keskinstituut, Saksamaa

16. märts 1930 – 16. aprill 1930. Eesti kunsti näitus Kölnis. Kölni Tarbekunstimuuseum, Saksamaa

10. mai 1930 – 25. mai 1930. Eesti kunsti näitus Kopenhagenis. Den Frie Udstilling, Taani

15. september 1934 – 7. oktoober 1934. Kunstihoone avamisnäitus. Tallinna Kunstihoone

7. märts 1935 – 27. märts 1935. Eesti kunsti näitus Moskvas. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa

4. mai 1935 – 27. mai 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti kevade näitus 1935. Tallinna Kunstihoone

5. oktoober 1935 – 5. november 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1935. Tallinna Kunstihoone

30. november 1935 – 15. detsember 1935. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1935. Kunstikool "Pallas"

18. märts 1937 – 5. aprill 1937. E.K.K.K.Ü. 1922–1937. 15 aasta juubeli näitus. Tallinna Kunstihoone

6. jaanuar 1938 – 16. jaanuar 1938. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1938. Kunstikool "Pallas"

12. märts 1938 – 23. märts 1938. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XV kunstinäitus 1938. Tallinna Kunstihoone

12. november 1938 – 30. november 1938. Kunsti sügisnäitus 1938. Tallinna Kunstihoone

14. jaanuar 1939 – 28. jaanuar 1939. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1939. Kunstikool "Pallas"

18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia

19. veebruar 1939 – 12. märts 1939. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XIX kunstinäitus 1939. Rakvere Linnamaja nr 3

23. veebruar 1939 – 6. märts 1939. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XX kunstinäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari

13. mai 1939 – 5. juuni 1939. Kunsti kevadnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

4. november 1939 – 21. november 1939. Kunsti sügisnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

3. märts 1940 – 17. märts 1940. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XXIII kunstinäitus 1940. Tallinna Kunstihoone

6. aprill 1940 – aprill 1940. Teine kunstinäitus Colombia kohvikus. Colombia kohvik

7. aprill 1940 – 21. aprill 1940. Kunstiühing "Pallas" XXII järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

26. mai 1940 – 1940. Neljas kunstinäitus Colombia kohvikus. Colombia kohvik

23. november 1940 – 16. detsember 1940. Kunsti sügisnäitus 1940. Tallinna Kunstihoone

18. juuni 1941 – 7. juuli 1941. Kunsti kevadnäitus 1941. Tallinna Kunstihoone

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

24. juuli 1942 – 19. jaanuar 1943. Tartu Kunstimuuseumi laiendatud näitus. Tartu Kunstimuuseum

Postuumsed grupinäitused (7)

21. juuni 1943 – 18. juuli 1943. Kunsti kevadnäitus 1943. Tallinna Kunstihoone

16. veebruar 1946 – 10. märts 1946. Estnisk och lettisk konst. Liljevalchs konsthall, Rootsi

26. oktoober 1961 – 30. november 1961. Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" ilmumise 100 aasta juubelit tähistav[...]. Tartu Kunstimaja

27. september 1964 – 26. oktoober 1964. Eesti joonistus XIX sajandi lõpust 1940. aastani. Tartu Kunstimuuseum

17. mai 1967 – 28. aprill 1967. Eesti graafika. Galerie Hörhammer, Soome

23. oktoober 1967 – 25. detsember 1967. Inimene, töö, võitlus. Eesti Kunstimuuseum

9. september 2017 – 25. veebruar 2018. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Kumu Kunstimuuseum

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (67)

Isiku kohta (10)

• Rasmus Kangro-Pool. Mälestades Kristjan Raud. Kunst, 1959, nr 1, lk 19–26.
  Kunstielu 20. sajandi alguse Tartus. Raua mõtted käsitööst. Ohtralt tsitaate artiklitest
• Günther Reindorff. Mälestusi kokkupuudetest Paul ja Kristjan Rauaga. Kunst, 1960, nr 2, lk 33–38.
  Mälestused
• Lehti Viiroja. Kristjan Raud – monumentaalse kunsti looja. Kunst, 1961, nr 2, lk 22–30.
  Elu ja loomingu kokkuvõte
• Paul Härmson. Mõtteid Kristjan Rauast ja arhitektuurist. Kunst, 1961, nr 4, lk 4–10.
  Loomingu analüüs
• Helmi Üprus. "Kalevipoeg" Kristjan Raua loomingus. Kunst, 1961, nr 5, lk 12–20.
  Raamatu illustratsioonidest (tema elutöö)
• Lehti Viiroja. Kas on õige oodata? Kunst, 1962, nr 4, lk 36–37.
  Kristjan Raua muuseumi rajamisest
• Lehti Viiroja. Kunstnikud kunstist. Kristjan Raud. Kunst, 1964, nr 2, lk 47–49.
  Valik Raua kirjadest ja ariklitest
• Nigol Andresen. Kaks venda kunstis. Kunst, 1965, nr 1, lk 26–32.
  Kristjan ja Paul Rauast
• [E. Ernits]. Kristjan ja Paul Raua esivanematest ja sünnikohast. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 76–78.
  Mainitud väga palju esivanemaid ja mõisnike
• Lehti Viiroja. Kilde Kristjan Raua kirjadest Paul Rauale (sajandi vahetusel). Kunst, 1966, nr 1, lk 35–41.
  Ülevaade kirjavahetusest. Pikemalt Düsseldorfist ja Münchenist. Mainitud ka Bauer.

Isikust pikemalt (2)

• Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12.
  Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist.
• Rein Loodus. Üksteist aastakümmet rahvuslikku raamatugraafikat – stiili-suunitluslik konspekt. Kunst, 1970, nr 2, lk 1–9.
  Ülevaade ajaloost.

Isikut tsiteerivad (3)

• Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34.
  Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt
• Evi Pihlak. Varasem periood Nikolai Triigi loomingus. Kunst, 1960, nr 1, lk 28–33.
  Triigi loomingust. Mainitakse 1908. a sõltumatute salongi kevadnäitust, mis ei näi tõele vastavat (aetud segamini Koortiga?). Mainitud M. Levinit
• [Toimetus]. Anton Starkopf. In memoriam. Kunst, 1967, nr 1, lk 28–29.
  Lühike elu kokkuvõte.

Isikut mainivad (52)

• Asta Künnap. Eesti maalist eile ja täna. Kunst, 1958, nr 1, lk 2–17.
  Ülevaade eesti maalikunsti arengust, realismist ning "õigetest" ja "valedest" lähenemistest
• Boris Bernštein. Jooni A. Johani žanrimaalist. Kunst, 1958, nr 1, lk 24–30.
  Kokkuvõte loomingust.
• Helene Kuma. Mõtteid Eesti Nõukogude tarbekunstist. Kunst, 1958, nr 1, lk 45–51.
  Eesti tarbekunstist ja eelkõige 1956. a dekaadi näitusest Moskvas. Osade alade halb hetkeseis.
• [Autor puudub]. Juuli Suits. Kunst, 1958, nr 1, lk 56–58.
• Evi Pihlak. Värvist Konrad Mägi loomingus. Kunst, 1959, nr 2, lk 35–42.
  Loomingu kokkuvõte
• [Toimetus]. Varia. Eest NSV kunstnike liidu X kongress. Kunst, 1959, nr 2, lk 67–70.
  Ettekannete kokkuvõtted
• Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16.
  Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
• Valter Jõeste. Eduard Taska osast meie nahkehistöö arengus. Kunst, 1960, nr 1, lk 34–38.
  Kunstniku elust. Mainitud A. Kaaring, A. Rüütel
• Linda Alekõrs. Nikolai Kummits žanrimaalijana. Kunst, 1960, nr 2, lk 39–44.
  Mainitud ka trükitööline Miger
• Heini Paas. H. Halliste nõukogudeaegsest loomingust. Kunst, 1960, nr 3, lk 13–16.
  Halliste elu ja loomingu kokkuvõte. Mainitakse A. Tšerkoffi
• Tiina Nurk. Paul Liivak. Kunst, 1961, nr 1, lk 30–39.
  Loomingu ülevaade. Mainitud ka teisi näitusi
• Rein Loodus. Mart Pukits – üks meie varasemaid raamatugraafikuid. Kunst, 1961, nr 1, lk 40–46.
  Kasutatud ka kunstniku suusõnalisi mälestusi. Leipzigis mainitud professor Berthold, raamatugraafikute hulgas A. Kuusk ja E. Veber
• Rudolf Tamm. Kollektiivsest kunstiteose kinkimisest kollektiivse kunstikoguni. Kunst, 1961, nr 2, lk 48.
  Vastavast praktikast Jõgeval
• Leo Gens [Lev Gens]. Kalevipoeg Evald Okase loomingus. Kunst, 1961, nr 5, lk 21–27.
  Õnnestunud illustratsioonide analüüs
• Nigol Andresen. Varia. Suur Leedu kunstnik. Kunst, 1962, nr 1, lk 52–54.
  Ciurlionise elu kokkuvõte
• Tiina Nurk. Mõtteid Ado Vabbest. Kunst, 1962, nr 4, lk 24–31.
  Loomingu ja töö kokkuvõte
• Leo Gens, Jaan Koort. Kunstnikud kunstist. Jaan Koort. Kunst, 1963, nr 2, lk 54–55.
  Valik Koorti kirjadest ja artiklitest
• [Toimetus]. Mõttekilde Eesti NSV Kunstnike Liidu XII kongressi sõnavõttudest. Kunst, 1964, nr 1, lk 14–15.
  Valik tsitaate
• Helmi Üprus. Johannes Saal. Kunst, 1964, nr 2, lk 22–26.
  Pikem elu ja loomingu kokkuvõte
• Niina Raid. Eduard Viiraltilt Eesti Rahva Muuseumile. Kunst, 1964, nr 2, lk 53–54.
• Lehti Viiroja. Mõningatest viljastavatest joontest meie vabagraafikas. Kunst, 1964, nr 3, lk 1–7.
  Uutest tuultest
• Rein Loodus. Juhan Liiv Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1964, nr 3, lk 22–26.
  Illustratsioonid
• Irina Solomõkova. Oskar Kallis. Kunst, 1964, nr 3, lk 27–34.
  Elu ja looming
• Ellen Niit. Anna Haava Vive Tolli illustratsioonides. Kunst, 1965, nr 1, lk 16–20.
  "Nõmelille" kujundus
• Helene Johani. Lõpetamata maal ja autori võitlustee. Kunst, 1965, nr 1, lk 18–25.
  Andrus Johanist ja töörahva ülestõusu maalist. Mainitud H. Mäeloog
• Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36.
  Ülevaade. Mainitud A. Protsin
• Ene Lamp. Eesti kunstielu esimesel nõukogude aastal. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 12–17.
  1940. aasta kronoloogia
• Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20.
  Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
• Vaike Tiik. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. Kunst, 1966, nr 1, lk 21–27.
  100. sünniaastapäeva puhul. Mainitud ka Baggohufvud, Schaefer, Vahtramäe, Grünberg.
• Mai Lumiste. Ants Laikmaa pedagoogilisest tegevusest. Kunst, 1966, nr 1, lk 28–32.
  Nii kooli ajaloost kui Laikma õpetamismetoodikast.
• Villem Raam. Olga Terri personaalnäitust meenutades. Kunst, 1967, nr 1, lk 18–27.
  1966 EKMis ja 1967 TKMis toimunud näituste põhjal.
• Evi Pihlak. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Balder Tomasberg. Kunst, 1967, nr 1, lk 40–46.
  Ülevaade kunstnikust.
• Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27.
  Laarmani loomingust EKMi näituse taustal
• Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Mart Eller. Monumendikunstist. Kunst, 1967, nr 3, lk 14–19.
• Evi Pihlak. Ajajärgu mõttekajastusi Nikolai Triigi joonistustes aastail 1911–1921. Kunst, 1967, nr 3, lk 27–34.
  Peamiselt 1910ndate joonistusest ja illustratsioonist.
• Heini Paas. Murranguaasta F. Sannamehe loomingus (1940/1941). Kunst, 1967, nr 3, lk 35–39.
  Ülevaade esimese nõukogude aasta loomingust.
• Villem Raam. Varia. Armin Tuulse sai 60 aastaseks. Kunst, 1967, nr 3, lk 50–51.
  Elu kokkuvõte.
• [Toimetus]. Kümme aastat kirjastust "Kunst". Kunst, 1968, nr 1, lk 18–19.
  Ülevaade tegevusest.
• Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22.
  Ülevaade toimunust.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63.
  Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
• Viivi Viilmann. Kalju Reiteli skulptoriteest. Kunst, 1969, nr 1, lk 8–12.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Mai Levin. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstis. Kuno Veeberi teoste näitusel. Kunst, 1969, nr 1, lk 25–29.
  Loomingu kokkuvõte.
• Mart Eller. Varia. Professor Voldemar Vaga 70. aastane. Kunst, 1969, nr 1, lk 57–59.
  Elu ja tegevuse kokkuvõte
• Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63.
  Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.
• Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36.
  Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
• Inge Teder. Esimene Eesti kunstimuuseum 50-ne aastane. Kunst, 1969, nr 3, lk 27–31.
  Lühike ülevaade ajaloost.
• Villu Toots. Kirja osa Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1970, nr 2, lk 10–21.
  Tüpograafiast raamatuillustratsioonis.
• [Toimetus]. ENSV Riikliku Kunstimuuseumi tulmetest 1970. aastal. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 4.
  Ülevaade olulisematest.
• Villem Raam. Lepo Mikko looming. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 18–27.
  Ülevaade elust ja loomingust 60 sünnipäeva puhul
• Juta Keevallik. Herman Talviku näituse puhul. Sirp ja Vasar, 26. nov 1971, lk 9.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Mai Levin. Triennaalijärgne mõttekollaaž. Kunst, 1972, nr 42/2, lk 5–19.
  Ülevaade teisest Tallinna graafikatriennaalist. Suur pildivalik.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (11)

Isiku kohta (4)

• LEHEKÜLGI MEIE KUJUTAVA KUNSTI AJALOOST. Kristjan Raud. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1958.
  Pikkus: 30:12 Täpne kuupäev: 19. mai 1958
  Autor: Lembit Lauri
  Kunstnik Kristjan Raud. Reporter Lembit Lauri. Teksti loeb Aino Ripus. Kunstnikust kõnelevad Juhan Raudsepp, Rasmus Kangro-Pool, August Pulst. NB! Kahinad. Eetris 19.05.1958.
• Meenutades Paul ja Kristjan Rauda. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1965.
  Pikkus: 20:48 Täpne kuupäev: 24. okt 1965
  Kunstnikke Paul Rauda ja Kristjan Rauda meenutavad Juhan Raudsepp (tr 1), Elgi Reemets (tr 2), Paul Luhtein (tr 3). Eetris 24.10.1965
• Kristjan Raud. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1966.
  Pikkus: 17:53 Täpne kuupäev: 13. veeb 1966
  Režissöör: Virve Aruoja; Stsenarist: Villem Raam
  Film jutustab eesti suure kunstniku loomingust, mis on kantud armastusest oma kodumaa looduse, oma rahva töö ja saatuse vastu. Kunstniku looming on inimlikult kõnelev ja soe. Aastaid pühendas ta oma jõu talutares loodud vanavara kogumisele. Eesti Rahva Muuseumi imelistes varaaitades leidis kunstnik tee meie muistendite ja „Kalevipoja“ juurde. Rahvuseepose illustreerimine kujunes Kristjan Raua suurtööks. Näiliselt vähenõudliku söetükikese abil lõi ta omapärase peatüki eesti kunstiajaloos. Film valmis Kristjan Raua 100.sünniaastapäeva tähistamiseks. Stsenarist Villem Raam, režissöör Virve Aruoja, muusika Eino Tambergilt.
• Eesti kunst: Kristjan Raud. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1990.
  Pikkus: 28:32 Täpne kuupäev: 8. veeb 1990
  Autor: Juta Kivimäe; Režissöör: Kadri Mardna
  Kunstiajaloolane Juta Kivimäe tutvustab meile Kristjan Raua loomingut ja eluteed. Näeme tema tuntumaid joonistusi ning maale. Saade on salvestatud Kristjan Raua majamuuseumis Nõmmel ja Kunstimuuseumis Kadrioru Lossis.

Isik esineb (1)

• kunst.er - Raamatu eri I 08.10.2006. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 2006.
  Pikkus: 37:04 Täpne kuupäev: 8. okt 2006
  Autor: Karen Jagodin; Autor: Aleksander Tsapov
  Kristjan ja Paul Raua näitusekataloog - räägib kuraator Mai Levin, Marko Mäetamme vastilmunud album - räägib Elo Lutsepp, Arhitektuurimuuseumi sünnipäevatrükis "15" - räägib koostaja Kristel Valk.

Isikut mainivad (5)

• Õhtu kunstniku ateljees: Elgi Reemets. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1975.
  Pikkus: 44:26 Täpne kuupäev: 4. sept 1975
  Keskööprogramm. Saate külaline on tarbekunstnik Elgi Reemets, saate autor ja saatejuht Martti Soosaar. Elgi Reemets räägib rahvariiete kogumisest Setu külades, rahvakunsti kogumisest üliõpilasena Saaremaal, loomingu erinevad harud, vaipade kudumine (Moskva näituse tarbeks), õpetaja Kristjan Raud, seosed õpetaja Kristjan Rauaga, rahvakunstiesemete osast oma ja Kristjan Raua töödes. Saate algus- ja lõpusõnad toimetaja Age Raa. Muusikaline kujundaja Silja Vahuri. Eetris 04.09.1975. PAS-3086
• Kirjutamata memuaare: Elgi Reemets. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1980.
  Pikkus: 39:13 Täpne kuupäev: 6. juuli 1980
  Rahvakunstnik Elgi Reemets jutustab oma vanematest, lapsepõlvekodust, oma õest (arhitekt Valve Pormeister), kooliajast, oma kunstiõpetajast kooliajal (Kristjan Raud), keraamikust Vally Ellerist, kunstiõpingutest. Samuti tuleb juttu laiaulatuslikust rahvakunsti kogumisest üle vabariigi ning praegustest töödest. NB! 23. minutil lindi kiiruse erinevustest tekkivad häired. Saate autor ja küsitleja Lembit Lauri. Eetris 06.07.1980.
• Lendutõus. Ants Laikmaa. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1986.
  Pikkus: 24:00 Täpne kuupäev: 24. mai 1986
  Autor: Eha Komissarov
  Saates vaadeldakse meie rahvusliku kunsti rajaja loomingut ja tegevust sajandi eelmise sajandi algusaastail. Sellesse ajajärku mahuvad mitmed pöördelised päevad meie kultuuriloos. Saate autor on kunstiteadlane Eha Komissarov.
• Eesti kunst: Düsseldorfi koolkond. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1989.
  Pikkus: 24:57 Täpne kuupäev: 8. dets 1989
  Režissöör: Kadri Mardna
  Kunstiajaloolane Tiina Abel kõneleb 19-nda sajandi teisel poolel tegutsenud Düsseldorfi koolkonna kunstnike loomingust.
• Eesti kunst: Nikolai Triik. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1990.
  Pikkus: 29:54 Täpne kuupäev: 6. aprill 1990
  Režissöör: Eno Leies; Autor: Evi Pihlak
  Kunstiajaloolane Evi Pihlak kõneleb kunstnik Nikolai Triigi elust ja loomingust. Saate režissöör Eno Leies.

Isiku teosed nähtaval (1)

• Eestiaegsed inimesed: Kalju Reitel. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1997.
  Pikkus: 28:45
  Autor: Hille Tarto
  "Ainult see kunst on ürgjõuline, mis luuakse isikute läbi, kes oma kahe jalaga seisavad rahva seas." (Kristjan Raud). Skulptor Kalju Reiteliga vestleb Hille Tarto