Sulge

Vello Soa ♂

11. juuni 1955 – 8. november 1992 [†37]

Klaasikunst Kunstnik


Osalemine näitustel kunstnikuna (6)

Isikunäitused (1)

1. mai 1990 – 19. august 1990. Belvedere (koos: Eve Koha, Ivo Lill). Soome Klaasimuuseum, Soome

Postuumsed isikunäitused (2)

1. juuli 1994 – 4. september 1994. Klaas Vello Soa silmade läbi. Tartu Kunstimuuseum

30. mai 1995 – juuni 1995. Vello Soa klaas ja Siim Kärneri maalid (koos: Siim Kärner). Kilpkonna galerii

Grupinäitused (3)

juuli 1986 – juuli 1986. Sirje Kriisa, Ivo Lill, Margus Haavamägi, Riina Kermik, Vello Soa, Jüri Kermik. Tallinna Kunstisalong

17. veebruar 1987 – märts 1987. Nõukogude Eesti kunst. Moskva Kunstide Keskmaja, Venemaa

6. oktoober 1989 – 12. november 1989. Belvedere. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum


Bibliograafia

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (1)

Isik esineb (1)

  • DELTA. Jüri Kermiku näitus pühendusega Vello Soale. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 2012. Näita seoseid
    Pikkus: 16:23 Täpne kuupäev: 17. dets 2012
    Autor: Markus Järvi
    Novembrikuus möödus kakskümmend aastat Vello Soa surmast. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum esitleb sel puhul Jüri Kermiku ruumi-installatsiooni 'Pühendus Sõbrale-. Vello Soa oli eesti klaasikunstnik, kes õppis Tartu Kunstikoolis (1970-74), Eesti Riiklikus Kunstiinstituudis (1977-79). 1979. a õppis Praha Kõrgemas Tarbekunstikoolis Stanislav Libensky juures monumentaalklaasi. 1980. aastatel oli Vello Soa eesti klaasikunstis uue suuna rajajaks, asudes looma arhitektoonilisi klaasobjekte. Ta töötas peamiselt külmtöötlustehnikas ja materjalina kasutas tahvelklaasi, millest lõikamise, liimise, lihvimise ja poleerimise teel kujundas põnevaid töid, mida iseloomustas väliselt minimalistlik vorm ("Kolmnurkne", 1986; "Kuusepuu", 1987), kuid mille sisemine ruumikäsitlus pakkus ka huvitavaid esteetilisi elamusi ("Elu t ornis", 1989). Vello Soa on loonud koostöös klaasikunstnike Eve Koha ja Ivo Lillega monumentaalseid klaasobjekte, mis olid esitatud avangardsel eesti klaasikunsti näitusel "Belvedere" Eesti Tarbekunsti muuseumis (1989) ja Soome Klaasimuuseumis (1990). Telefoniintevjuu Jüri Kermikuga tegi Markus Järvi.