Sulge

Nikolai Triik

7. august 1884, Tallinn – 12. august 1940, Tallinn [†56]

Teised nimekujud: Nikolai Voldemar Triik

Graafika Kunstnik Maal


Osalemine näitustel kunstnikuna (50)

Isikunäitused (2)

1. detsember 1934 – 20. detsember 1934. Professor Nikolai Triigi teoste näitus. Tallinna Kunstihoone

6. jaanuar 1935 – 27. jaanuar 1935. Nikolai Triigi teoste näitus. Kunstikool "Pallas"

Postuumsed isikunäitused (1)

30. detsember 1959 – 21. veebruar 1960. Nikolai Triigi teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum

Grupinäitused (37)

15. august 1909 – 31. august 1909. II Eesti kunstinäitus Tartus. Eesti Üliõpilaste Selts

4. september 1909 – 20. september 1909. II Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

16. oktoober 1910 – 7. november 1910. III Eesti kunstinäitus Tartus. Teater "Vanemuine"

20. november 1910 – 28. november 1910. III Eesti kunstinäitus Valgas. Valga "Säde"

4. detsember 1910 – 12. detsember 1910. III Eesti kunstinäitus Pärnus. Pärnu linna koosolekute saal

30. detsember 1910 – 16. jaanuar 1910. III Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

2. november 1913 – 21. november 1913. Noor-Eesti kunstinäitus 1913. Suurgildi hoone

20. veebruar 1914 – 24. veebruar 1914. Noor-Eesti kunstinäitus 1914. Teater "Vanemuine"

23. märts 1916 – 10. aprill 1916. Eesti Kunstiseltsi näitus. Kanuti gild

26. juuni 1918 – 1918. Kunstiseltsi "Lennok" eesti kunsti näitus Petrogradis. A. Jansoni kaubanduskool, Venemaa

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

11. detsember 1921 – 22. detsember 1921. Kunstiühing "Pallas" VI näitus. Kunstiühing "Pallas"

12. märts 1922 – 26. märts 1922. Raamatunäitus. Kunstiühing "Pallas"

8. september 1923 – 8. oktoober 1923. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu II järjekorraline sügisnäitus. Tallinna Eesti Põllumeeste Selts

15. september 1925 – 19. oktoober 1925. II Eesti kunsti ülevaatenäitus. Kadrioru loss

25. september 1927 – 9. oktoober 1927. Kunstiühing "Pallas" X. järjekorraline kunstinäitus. Suurgildi hoone

2. september 1928 – 28. september 1928. Kujutava Kunsti Sihtkapitali kunstinäitus 1928. Lai 1

9. veebruar 1929 – 3. märts 1929. Eesti kunsti näitus Helsingis. Kunsthalle Helsinki, Soome

1. mai 1929 – 15. mai 1929. Kunstiühing "Pallas" XI järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

4. mai 1929 – 18. mai 1929. Eesti kunsti näitus Pariisis. Palette française galerii, Prantsusmaa

9. juuni 1929 – 23. juuni 1929. Eesti kunsti näitus Lübeckis. Museum Behnhaus Drägerhaus, Saksamaa

15. august 1929 – 20. september 1929. Eesti kunsti näitus Kielis. Kunsthalle Kiel, Saksamaa

6. oktoober 1929 – 3. november 1929. Eesti kunsti näitus Königsbergis. Königsbergi loss, Venemaa

4. jaanuar 1930 – 15. jaanuar 1930. Eesti kunsti näitus Berliinis. Berliini Pedagoogika Keskinstituut, Saksamaa

16. märts 1930 – 16. aprill 1930. Eesti kunsti näitus Kölnis. Kölni Tarbekunstimuuseum, Saksamaa

10. mai 1930 – 25. mai 1930. Eesti kunsti näitus Kopenhagenis. Den Frie Udstilling, Taani

28. veebruar 1932 – 20. märts 1932. Kunstiühing "Pallas" XIV järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

29. juuni 1932 – 10. juuli 1932. Üle-eestiline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

7. märts 1935 – 27. märts 1935. Eesti kunsti näitus Moskvas. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa

5. oktoober 1935 – 5. november 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1935. Tallinna Kunstihoone

15. märts 1936 – 29. märts 1936. Kunstiühing "Pallas" XVII järjekordne kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

14. märts 1937 – 4. aprill 1937. Kunstiühing "Pallas" XVIII järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

27. märts 1938 – 10. aprill 1938. Kunstiühing "Pallas" XX järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

12. november 1938 – 30. november 1938. Kunsti sügisnäitus 1938. Tallinna Kunstihoone

18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia

24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari

3. märts 1940 – 17. märts 1940. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XXIII kunstinäitus 1940. Tallinna Kunstihoone

Postuumsed grupinäitused (10)

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

24. juuli 1942 – 19. jaanuar 1943. Tartu Kunstimuuseumi laiendatud näitus. Tartu Kunstimuuseum

16. veebruar 1946 – 10. märts 1946. Estnisk och lettisk konst. Liljevalchs konsthall, Rootsi

23. veebruar 1946 – 26. veebruar 1946. Eesti kunst. K.B. Hallen, Taani

27. september 1964 – 26. oktoober 1964. Eesti joonistus XIX sajandi lõpust 1940. aastani. Tartu Kunstimuuseum

23. oktoober 1967 – 25. detsember 1967. Inimene, töö, võitlus. Eesti Kunstimuuseum

18. detsember 1968 – 30. märts 1969. Eestimaa eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

15. juuni 2005 – 10. juuli 2005. Tartu aeg. Tartu Kunstimaja

30. aprill 2010 – 26. juuni 2010. Meri, rand ja Saaremaa Enn Kunila kogudes. Kuressaare Raegalerii

9. september 2017 – 25. veebruar 2018. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Kumu Kunstimuuseum


Bibliograafia

Isiku kajastamine meedias (43)

Isiku kohta (2)

  • Evi Pihlak. Varasem periood Nikolai Triigi loomingus. Kunst, 1960, nr 1, lk 28–33. Näita seoseid
    Triigi loomingust. Mainitakse 1908. a sõltumatute salongi kevadnäitust, mis ei näi tõele vastavat (aetud segamini Koortiga?). Mainitud M. Levinit
  • Evi Pihlak. Ajajärgu mõttekajastusi Nikolai Triigi joonistustes aastail 1911–1921. Kunst, 1967, nr 3, lk 27–34. Näita seoseid
    Peamiselt 1910ndate joonistusest ja illustratsioonist.

Isikust pikemalt (6)

  • Helmi Üprus. Johannes Saal. Kunst, 1964, nr 2, lk 22–26. Näita seoseid
    Pikem elu ja loomingu kokkuvõte
  • Evi Pihlak. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Balder Tomasberg. Kunst, 1967, nr 1, lk 40–46. Näita seoseid
    Ülevaade kunstnikust.
  • Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). I osa. Kunst, 1967, nr 3, lk 20–26. Näita seoseid
    Ülevaade Eesti kunstielust peale oktoobrirevolutsiooni. Lisaks mainitud P. Liivoja.
  • Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63. Näita seoseid
    Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
  • Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36. Näita seoseid
    Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
  • Rein Loodus. Üksteist aastakümmet rahvuslikku raamatugraafikat – stiili-suunitluslik konspekt. Kunst, 1970, nr 2, lk 1–9. Näita seoseid
    Ülevaade ajaloost.

Isikut mainivad (35)

  • Evi Pihlak. Värvist Konrad Mägi loomingus. Kunst, 1959, nr 2, lk 35–42. Näita seoseid
    Loomingu kokkuvõte
  • [Toimetus]. Varia. Eest NSV kunstnike liidu X kongress. Kunst, 1959, nr 2, lk 67–70. Näita seoseid
    Ettekannete kokkuvõtted
  • Lehti Viiroja. Ernst Kollom. Kunst, 1959, nr 2, lk 78–79. Näita seoseid
    50. juubeli tervitus
  • Virve Hinnov. Noored R. Timotheuse loomingus. Kunstniku personaalnäituse puhul. Kunst, 1960, nr 1, lk 73–75. Näita seoseid
    Tartu Kunstimuuseumi personaalnäituse arvustus
  • Irina Solomõkova. Hando Mugasto illustratsioonid Marie Underi luulevalimikule "Ja liha sai sõnaks". Kunst, 1960, nr 3, lk 17–26. Näita seoseid
  • Hilja Jõgi. Vabagraafikast Richard Kaljo loomingus. Kunst, 1961, nr 2, lk 13–19. Näita seoseid
    Kaljo nõukogude periood tööd
  • Lehti Viiroja. Kristjan Raud – monumentaalse kunsti looja. Kunst, 1961, nr 2, lk 22–30. Näita seoseid
    Elu ja loomingu kokkuvõte
  • [Toimetus]. Ida Keerdo. Kunst, 1961, nr 2, lk 59. Näita seoseid
  • Aleksander Pilar. Mõtteid plakatikunsti spetsiifikast. Kunst, 1961, nr 3, lk 9–13. Näita seoseid
    Kuidas teha õigeid plakateid
  • Paul Härmson. Mõtteid Kristjan Rauast ja arhitektuurist. Kunst, 1961, nr 4, lk 4–10. Näita seoseid
    Loomingu analüüs
  • Tiina Nurk. Mõtteid Ado Vabbest. Kunst, 1962, nr 4, lk 24–31. Näita seoseid
    Loomingu ja töö kokkuvõte
  • Evi Pihlak. Villem Ormisson. Kunst, 1964, nr 2, lk 27–31. Näita seoseid
    Kunstniku loomingu ülevaade
  • Niina Raid. Eduard Viiraltilt Eesti Rahva Muuseumile. Kunst, 1964, nr 2, lk 53–54. Näita seoseid
  • Irina Solomõkova. Oskar Kallis. Kunst, 1964, nr 3, lk 27–34. Näita seoseid
    Elu ja looming
  • Mart Eller. Skulptor Roman Haavamägi. Kunst, 1964, nr 3, lk 52–53. Näita seoseid
  • Helene Johani. Lõpetamata maal ja autori võitlustee. Kunst, 1965, nr 1, lk 18–25. Näita seoseid
    Andrus Johanist ja töörahva ülestõusu maalist. Mainitud H. Mäeloog
  • Nigol Andresen. Kaks venda kunstis. Kunst, 1965, nr 1, lk 26–32. Näita seoseid
    Kristjan ja Paul Rauast
  • Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36. Näita seoseid
    Ülevaade. Mainitud A. Protsin
  • Aino Kartna. Paul Burman ja loomad. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 58–64. Näita seoseid
  • Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12. Näita seoseid
    Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist.
  • Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20. Näita seoseid
    Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
  • Vaike Tiik. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. Kunst, 1966, nr 1, lk 21–27. Näita seoseid
    100. sünniaastapäeva puhul. Mainitud ka Baggohufvud, Schaefer, Vahtramäe, Grünberg.
  • Mai Lumiste. Ants Laikmaa pedagoogilisest tegevusest. Kunst, 1966, nr 1, lk 28–32. Näita seoseid
    Nii kooli ajaloost kui Laikma õpetamismetoodikast.
  • Eha Ratnik. Karl Päsimäe loomingust. Kunst, 1966, nr 3, lk 30–35. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.
  • Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27. Näita seoseid
    Laarmani loomingust EKMi näituse taustal
  • Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.
  • [Toimetus]. Kümme aastat kirjastust "Kunst". Kunst, 1968, nr 1, lk 18–19. Näita seoseid
    Ülevaade tegevusest.
  • Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22. Näita seoseid
    Ülevaade toimunust.
  • Tiina Nurk. Kõrgema Kunstikooli "Pallas" õppesüsteemist. Kunst, 1968, nr 3, lk 23–30. Näita seoseid
    Detailne ülevaade õppesüsteemist.
  • Mai Levin. Varia. Ühe Wiiralti näituse puhul. Kunst, 1968, nr 3, lk 51–52. Näita seoseid
    V. Kohvi kunstikogu põhjal EKMis toimunud näitusest ja seal olnud teostest.
  • Eha Ratnik. Tartu maal täna. Kunst, 1969, nr 1, lk 1–7. Näita seoseid
    Ülevaade hetkeseisust 1968. aasta Tartu kunstinäituse põhjal.
  • Mai Levin. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstis. Kuno Veeberi teoste näitusel. Kunst, 1969, nr 1, lk 25–29. Näita seoseid
    Loomingu kokkuvõte.
  • Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63. Näita seoseid
    Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.
  • Valter Jõeste. Varia. Meenutame kunstnikku-pedagoogi August Kilgast (1888–1953). Kunst, 1969, nr 1, lk 72–74. Näita seoseid
    Eluloo kokkuvõte
  • Villu Toots. Kirja osa Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1970, nr 2, lk 10–21. Näita seoseid
    Tüpograafiast raamatuillustratsioonis.