Sulge

Friedebert Tuglas

2. märts 1886, Ahja – 15. aprill 1971, Tallinn [†85]

Teised nimekujud: Friedebert Mihkelson, Friedebert Michelson

Ajakirjanik Kirjandusteadlane Kirjanik Tõlkija


Osalemine näitustel kunstnikuna (2)

Postuumsed isikunäitused (1)

15. september 2011 – 4. oktoober 2011. Hingede ränd. Ado Vabbe ja Friedebert Tuglas (koos: Ado Vabbe). Vabaduse galerii

Postuumsed grupinäitused (1)

9. september 2017 – 25. veebruar 2018. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Kumu Kunstimuuseum


Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (1)

  • Poole sajandi tagant. Vesteveerge meie kunstiajaloo ühest lõigust. Kunst, 1960, nr 1, lk 39–44. Näita seoseid
    Mälestused Pariisi ajast 1909-1915

Isiku kajastamine meedias (21)

Isikust pikemalt (1)

  • Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63. Näita seoseid
    Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.

Isikut tsiteerivad (3)

  • Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34. Näita seoseid
    Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt
  • Evi Pihlak. Värvist Konrad Mägi loomingus. Kunst, 1959, nr 2, lk 35–42. Näita seoseid
    Loomingu kokkuvõte
  • Evi Pihlak. Ajajärgu mõttekajastusi Nikolai Triigi joonistustes aastail 1911–1921. Kunst, 1967, nr 3, lk 27–34. Näita seoseid
    Peamiselt 1910ndate joonistusest ja illustratsioonist.

Isikut mainivad (17)

  • Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16. Näita seoseid
    Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
  • Evi Pihlak. Varasem periood Nikolai Triigi loomingus. Kunst, 1960, nr 1, lk 28–33. Näita seoseid
    Triigi loomingust. Mainitakse 1908. a sõltumatute salongi kevadnäitust, mis ei näi tõele vastavat (aetud segamini Koortiga?). Mainitud M. Levinit
  • Vilma Reinholm. Voldemar Väli elust ja loomingust. Kunst, 1960, nr 2, lk 30–32. Näita seoseid
  • Irina Solomõkova. Hando Mugasto illustratsioonid Marie Underi luulevalimikule "Ja liha sai sõnaks". Kunst, 1960, nr 3, lk 17–26. Näita seoseid
  • Rein Loodus. Erik Obermanni loomingust. 27. I 1890 – 12. II 1911. Kunst, 1962, nr 3, lk 27–30. Näita seoseid
    Obermanni loomingu kokkuvõte, paljuski kirjade põhjal. Mainitakse Golovini
  • Rein Loodus. Juhan Liiv Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1964, nr 3, lk 22–26. Näita seoseid
    Illustratsioonid
  • Kaalu Kirme. Adamson-Eric nahkehistöökunstnikuna. Kunst, 1965, nr 1, lk 26–30. Näita seoseid
    Kokkuvõte
  • Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20. Näita seoseid
    Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
  • Leo Soonpää. Jooni V. Väli loomingust. Kunst, 1966, nr 2, lk 29–36. Näita seoseid
    Ülevaade kunstnikust.
  • Lehti Viiroja. Prantsusmaa. Kunst, 1966, nr 3, lk 48–52. Näita seoseid
    Reisimuljed. Lisaks mainitud kunstnik Jacko.
  • Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27. Näita seoseid
    Laarmani loomingust EKMi näituse taustal
  • Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.
  • Jaak Kangilaski. Lehekülgi väliskunstist. Marc Chagall. Kunst, 1967, nr 2, lk 63–74. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.
  • Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). I osa. Kunst, 1967, nr 3, lk 20–26. Näita seoseid
    Ülevaade Eesti kunstielust peale oktoobrirevolutsiooni. Lisaks mainitud P. Liivoja.
  • Jüri Kuuskemaa [Jüri Keevallik]. Suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva juubelinäituselt. Kümme repliiki maalist. Kunst, 1968, nr 1, lk 30–37. Näita seoseid
    Kokkuvõte näituse maali osast.
  • Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36. Näita seoseid
    Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
  • Villu Toots. Kirja osa Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1970, nr 2, lk 10–21. Näita seoseid
    Tüpograafiast raamatuillustratsioonis.