Kalev Lepik ♂

Televisioon

Bibliograafia

Isiku osalusel tehtud audiovisuaal teosed (14)

• Kunstiteadlasena Itaalias. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1987.
  Pikkus: 31:56 Täpne kuupäev: 12. juuli 1987
  Autor: Katrin Hiir; Režissöör: Kalev Lepik
  Saates räägib kunstiteadlane Juhan Maiste oma esmakordsest õppereisist Itaaliasse, sellest, milliseid mõtteid äratasid ja elamusi pakkusid talle Rooma, Firenze, Assisi, Veneetsia ja teised Itaalia linnad. Vestlust juhib Katrin Hiir.
• Paul Burman 100. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1988.
  Pikkus: 18:41 Täpne kuupäev: 3. märts 1988
  Režissöör: Kalev Lepik
  Paul Burmani loomingu paremik on talle toonud tundliku koloriidi, meeleolukate maastike ja linnavaadete maalija maine. Saates arutlevad kunstniku isiku ja loomingu üle kunstiteadlane Ebe Nõmberg ja psühhiaater Vaino Vahing. Saade valmis kunstniku 100. sünniaastapäevaks.
• Kandilise laua lood. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1988.
  Pikkus: 42:50 Täpne kuupäev: 21. mai 1988
  Autor: Kalev Lepik
  Arutelu uue kunstimuuseumi (KUMU) teemadel. Stuudios on tollane Kunstimuuseumi direktor Inge Teder, kunstiajaloolane Juhan Maiste, arhitektid Irina Raud ja Jüri Jaama. Saatejuht on Katrin Hiir.
• Ars et vita: Skandaalid. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1996.
  Pikkus: 29:28 Täpne kuupäev: 9. sept 1996
  Režissöör: Kalev Lepik; Autor: Harry Liivrand; Toimetaja: Mariina Mälk
  Oluline nähtus kunstimaailmas. Skandaal on sageli mehhanism, mille abil nii meedia kui kunstikriitikud loovad tundmatust inimesest tuntud kunstniku. Kunstiteadlane Harry Liivrand on kutsunud stuudiosse ühe endise ja ühe hetkel tegutseva skandalisti - Jüri Arraku ning Mare Tralla. Vesteldakse ja vaieldakse skandaali olemuse üle.
• Ars et vita: Reklaam kui kunst. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1996.
  Pikkus: 25:16 Täpne kuupäev: 23. sept 1996
  Autor: Ants Juske; Režissöör: Kalev Lepik; Toimetaja: Mariina Mälk
  Kunsti mõiste on enneolematult laienenud. Millise koha selles on hõlmanud reklaam? Sellel teemal arutlevadki Linnar Priimägi ja Toomas Volkmann. Vestlust juhib kunstiteadlane Ants Juske. Režissöör Kalev Lepik, toimetaja Mariina Mälk.
• Ars et vita: Arhitektuur ja linna planeerimine. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1996.
  Pikkus: 31:57 Täpne kuupäev: 7. okt 1996
  Režissöör: Kalev Lepik; Autor: Harry Liivrand; Toimetaja: Mariina Mälk
  Linna nägu. Millisena näha Tallinna kui arenevat linna? Harry Liivranna vestluskaaslasteks on Krista Kodres ja Andres Alver. Režissöör Kalev Lepik, toimetaja Mariina Mälk.
• Ars et vita: Põlvkonnad kunstis. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1996.
  Pikkus: 29:15 Täpne kuupäev: 21. okt 1996
  Autor: Ants Juske; Režissöör: Kalev Lepik; Toimetaja: Mariina Mälk
  Läbi kogu Eesti kunstiajaloo on olnud üks teravamaid probleeme põlvkondadevahelised arveteõiendamised ja seda juba alates esimesest ülevaatenäitusest 1919. aastal. "Isatapjaid" on olnud igal pöördelisel ajastul. Saade püüab leida vastust küsimusele, kas põlvkondade probleem on ikka veel päevakorral või mitte. Teema üle arutlevad kunstiteadlane Mari Sobolev ja kunstnik Raul Meel.
• Ars et vita: Kes maksab? Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1996.
  Pikkus: 31:05 Täpne kuupäev: 4. nov 1996
  Režissöör: Kalev Lepik; Autor: Harry Liivrand; Toimetaja: Mariina Mälk
  Kunstiteadlased Harry Liivrand, Sirje Helme ja kirjandusteadlane Märt Väljataga arutlevad kultuuri rahastamise erinevatest teedest, nagu arvukad era- ning riigifondid meil ja mudelitest mujal maailmas. Millise kunsti või millise osa kunstielust peab kinni maksma riik?
• Ars et vita: Kunsti sotsiaalsus. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1996.
  Pikkus: 29:25 Täpne kuupäev: 18. nov 1996
  Režissöör: Kalev Lepik; Toimetaja: Mariina Mälk
  Kunsti sotsiaalset funktsiooni rõhutavad paljud kuraatorprojektid ja ideenäitused. 1990. aastatel on seetõttu räägitud kunstniku ja kriitiku sotsiaalse rolli tähenduse tõusust. Kas sotsiaalne tähendab ka moodne? Teema üle debateerivad kunstiteadlased Harry Liivrand, Jaak Kangilaski ning kunstnik Marko Laimre.
• Ars et vita: Kuidas seletada kunsti? Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1996.
  Pikkus: 30:57 Täpne kuupäev: 2. dets 1996
  Režissöör: Kalev Lepik; Toimetaja: Mariina Mälk
  Vaatluse all on kunsti kommunikatiivsus. Kas pilti või muud kunstitööd saab käsitleda ilma seda näitamata ja kuidas seletada kunsti publikule nagu "surnud jänesele", kui parafraseerida Joseph Beuysi? Saatejuht Harry Liivranna vestluskaaslasteks olid Maria-Kristiina Ulas ja Ando Keskküla. Režissöör Kalev Lepik, toimetaja Mariina Mälk.
• Tähelaev: Leonhard Lapin. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2008.
  Pikkus: 01:12:01 Täpne kuupäev: 27. jaan 2008
  Režissöör: Kalev Lepik
  Tähelaeva külaliseks on äsja 60. sünnipäeva tähistanud kunstnik ja professor Leonhard Lapin. Tänaseks on ta eesti kunsti ajalukku läinud ainuüksi sellega, et on meie avangardistliku kunsti isa, vabakutseline arhitekt ja kompromissitu kirstunael, kes on samas enim eksponeeritud ka välismaal. Tallinnas tuletab Lapin end pidevalt meelde Vabaduse kellaga, mille üheks autoriks ta on. Saatejuht Reet Linna, režissöör Kalev Lepik.
• Tähelaev: Sirje Helme. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2008.
  Pikkus: 01:12:13 Täpne kuupäev: 5. okt 2008
  Režissöör: Kalev Lepik
  Kunstiteadlast Sirje Helmet võiks kadestada ainuüksi töökoha pärast - Kumu hoone on inspireeriv nii väljast kui seest. Kui õnnestunult on see tark ja kaunis naine ühitanud töö ja kodu? Lapsed Triin, Maarja ja Martin kõnelevad oma emast ülivõrdes ja samaga vastab ka Sirje, kelle arvates on kurb, kui pered kokku ei hoia. Saatejuht Katrin Viirpalu. Režissöör Kalev Lepik.
• Tähelaev: Maile Grünberg. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2011.
  Pikkus: 01:12:13 Täpne kuupäev: 27. veeb 2011
  Režissöör: Kalev Lepik
  Ta on naine, kes armastab glamuuri. Mööblidisainerina inspireerib kunstnikku kõige enam tool. Sõbrad-kolleegid peavad teda aga "punase" maaletoojaks Eestis. Tähelaeva külaliseks on sisekujundaja ja mööblidisainer Maile Grünberg. Saatejuht Reet Linna, režissöör Kalev Lepik.
• Õnnemaastikud. Olev Subbi. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2015.
  Pikkus: 47:55 Täpne kuupäev: 15. märts 2015
  Režissöör: Kalev Lepik
  "Ma kasutan oma piltidel ideaalmaailma tükke. Neid kokku pannes võiks saada väga ilusa maailma, kus me aga kahjuks keegi ei saa elada...", on öelnud Olev Subbi. 7. märtsil oleks ta saanud 85-aastaseks. Olev Subbi oli üks kõige olulisemaid kunstnikke 1970-1980ndatel, mil teda nimetati näitusesaalide kuningaks. Dokumentaalfilm uurib Subbi maalikunsti lätteid ja mõjutusallikaid läbi tema lähimate sõprade meenutuste.