Wikidata Q5592

 

Michelangelo ♂ IT

Arhitekt Kunstnik Maal Skulptuur

Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (1)

• Kunstnikud kunstist. Michelangelo. Kunst, 1964, nr 1, lk 53–57.
  Väljavõtted kirjadest. Valiku tegijat pole märgitud.

Isiku kajastamine artiklites (19)

Isiku kohta (1)

• Michelangelo. Kunstnikud kunstist. Michelangelo. Kunst, 1964, nr 1, lk 53–57.
  Väljavõtted kirjadest. Valiku tegijat pole märgitud.

Isikust pikemalt (1)

• Evald Okas. Mälestuskilde Itaalia reisilt. Kunst, 1962, nr 2, lk 26–32.
  1960. a Itaalia reis

Isikut tsiteerivad (1)

• Boris Bernštein. Kunstnikud kunstist. Vincent van Goghi kirjad. Kunst, 1962, nr 1, lk 45–51.

Isikut mainivad (15)

• Eduard Einmann. XXVIII Biennale kunstinäitus Veneetsias. Kunst, 1958, nr 1, lk 35–45.
  1956. aasta Veneetsia biennaali kokkuvõte. Äärmiselt negatiivne abstraktsionismi suhtes.
• Leo Soonpää. Mõtisklusi Daumier'st ja tänapäevast. Kunst, 1959, nr 1, lk 52–56.
  Daumier'i karikatuuridest. Tema suurus ja tänapäevasus
• Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16.
  Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
• Mihhail Alpatov. Vrubel. Kunst, 1960, nr 1, lk 45–49.
  Tõlkinud H. Hiion. Ilmus originaalis ajakirjas Tvortšestvo nr 1 1957. Mainitud ka Šaljapinit
• Rudolf Tamm. Kokkupuuteid Anton Starkopfiga ja tema loominguga. Kunst, 1961, nr 1, lk 23–30.
  Kolmkümmend aastat tutvust
• Ilja Ehrenburg. Impressionistid. Kunst, 1961, nr 3, lk 33.
  Peatükk "Prantsuse vihikutest". Järgneb. Erinevate kunstistiilide aktsepteerimisest. Courbet. Impressionismi algus. Mainitavad About, Alionais
• Paul Härmson. Mõtteid Kristjan Rauast ja arhitektuurist. Kunst, 1961, nr 4, lk 4–10.
  Loomingu analüüs
• Oskar Raunam. Matkamuljeid mitmelt maalt. Kunst, 1962, nr 2, lk 33–34.
  Kaks Euroopa reisi
• Irina Solomõkova. Lenini preemia laureaate. Pavel Korin. Kunst, 1963, nr 2, lk 40–47.
  Nõukogude maalikunstnik. Mainitud ka N. A. Peškova, S. Družinin
• Boris Bernštein. Seoses vaidlustega realismi üle I. Kunst, 1966, nr 3, lk 13–22.
  Hetke realismi teoreetilised alused. Mainitud ka S. Petrov.
• Mart Eller. Lehekülgi väliskunstist. Wäino Aaltonen (8. III 1894 – 30. V 1966). Kunst, 1966, nr 3, lk 39–45.
  Kokkuvõte kunstniku elust.
• Boris Bernštein. Seoses vaidlustega realismi üle II. Kunst, 1967, nr 1, lk 1–14.
  Teoreetiline ülevaade realismist.
• Josep Renau Berenguer. Eukleidese ja Promethetuse vahel. Kunst, 1967, nr 3, lk 40–46.
  Siqueirose loomingust.
• Niina Raid. Tartu Ülikooli Muuseumi ajaloost 1803–1917. Kunst, 1968, nr 3, lk 31–39.
  Muuseumi ajaloost. Mainitud ka Andrea Riella, Schnorr, Zingg, Nahl, C. de Bourgignon, Mechau, Mart Pander, Hartman, J. Lange, Kosegarten, J. Gauger, C. A. Kluge, С. M. Bartels, A. Tobien, F. Neue, R. v. Anrep, W. Helbig, L. Meyer, Karl Martinson, A. Nemirovski.
• Evi Pihlak. Aleksander Tassa kunstnikuna. Kunst, 1970, nr 3, lk 23–35.
  Ülevaade loomingust.

Isiku poolt illustreeritud (1)

• Eduard Trier. Skulptor ja tema aines. Kunst, 1971, nr 39/1, lk 24–30.
  Teoreetiline arutlus skulptuuri teemadel.