Sulge

Michelangelo IT

Tegelik nimi: Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni

Arhitekt Kunstnik Maal Skulptuur


Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (1)

  • Kunstnikud kunstist. Michelangelo. Kunst, 1964, nr 1, lk 53–57. Näita seoseid
    Väljavõtted kirjadest. Valiku tegijat pole märgitud.

Isiku kajastamine artiklites (17)

Isiku kohta (1)

  • Michelangelo. Kunstnikud kunstist. Michelangelo. Kunst, 1964, nr 1, lk 53–57. Näita seoseid
    Väljavõtted kirjadest. Valiku tegijat pole märgitud.

Isikust pikemalt (1)

  • Evald Okas. Mälestuskilde Itaalia reisilt. Kunst, 1962, nr 2, lk 26–32. Näita seoseid
    1960. a Itaalia reis

Isikut tsiteerivad (1)

  • Boris Bernštein. Kunstnikud kunstist. Vincent van Goghi kirjad. Kunst, 1962, nr 1, lk 45–51. Näita seoseid

Isikut mainivad (14)

  • Eduard Einmann. XXVIII Biennale kunstinäitus Veneetsias. Kunst, 1958, nr 1, lk 35–45. Näita seoseid
    1956. aasta Veneetsia biennaali kokkuvõte. Äärmiselt negatiivne abstraktsionismi suhtes.
  • Leo Soonpää. Mõtisklusi Daumier'st ja tänapäevast. Kunst, 1959, nr 1, lk 52–56. Näita seoseid
    Daumier'i karikatuuridest. Tema suurus ja tänapäevasus
  • Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16. Näita seoseid
    Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
  • Mihhail Alpatov. Vrubel. Kunst, 1960, nr 1, lk 45–49. Näita seoseid
    Tõlkinud H. Hiion. Ilmus originaalis ajakirjas Tvortšestvo nr 1 1957. Mainitud ka Šaljapinit
  • Rudolf Tamm. Kokkupuuteid Anton Starkopfiga ja tema loominguga. Kunst, 1961, nr 1, lk 23–30. Näita seoseid
    Kolmkümmend aastat tutvust
  • Ilja Ehrenburg. Impressionistid. Kunst, 1961, nr 3, lk 33. Näita seoseid
    Peatükk "Prantsuse vihikutest". Järgneb. Erinevate kunstistiilide aktsepteerimisest. Courbet. Impressionismi algus. Mainitavad About, Alionais
  • Paul Härmson. Mõtteid Kristjan Rauast ja arhitektuurist. Kunst, 1961, nr 4, lk 4–10. Näita seoseid
    Loomingu analüüs
  • Oskar Raunam. Matkamuljeid mitmelt maalt. Kunst, 1962, nr 2, lk 33–34. Näita seoseid
    Kaks Euroopa reisi
  • Irina Solomõkova. Lenini preemia laureaate. Pavel Korin. Kunst, 1963, nr 2, lk 40–47. Näita seoseid
    Nõukogude maalikunstnik. Mainitud ka N. A. Peškova, S. Družinin
  • Boris Bernštein. Seoses vaidlustega realismi üle I. Kunst, 1966, nr 3, lk 13–22. Näita seoseid
    Hetke realismi teoreetilised alused. Mainitud ka S. Petrov.
  • Mart Eller. Lehekülgi väliskunstist. Wäino Aaltonen (8. III 1894 – 30. V 1966). Kunst, 1966, nr 3, lk 39–45. Näita seoseid
    Kokkuvõte kunstniku elust.
  • Boris Bernštein. Seoses vaidlustega realismi üle II. Kunst, 1967, nr 1, lk 1–14. Näita seoseid
    Teoreetiline ülevaade realismist.
  • Josep Renau Berenguer. Eukleidese ja Promethetuse vahel. Kunst, 1967, nr 3, lk 40–46. Näita seoseid
    Siqueirose loomingust.
  • Niina Raid. Tartu Ülikooli Muuseumi ajaloost 1803–1917. Kunst, 1968, nr 3, lk 31–39. Näita seoseid
    Muuseumi ajaloost. Mainitud ka Andrea Riella, Schnorr, Zingg, Nahl, C. de Bourgignon, Mechau, Mart Pander, Hartman, J. Lange, Kosegarten, J. Gauger, C. A. Kluge, С. M. Bartels, A. Tobien, F. Neue, R. v. Anrep, W. Helbig, L. Meyer, Karl Martinson, A. Nemirovski.