Michelangelo ♂ IT

Tegelik nimi: Michelangelo di Lodovico Buonarroti Simoni

Arhitekt Kunstnik Maal Skulptuur

Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (1)

Kunstnikud kunstist. Michelangelo. Kunst, 1964, nr 1, lk 53–57.
Väljavõtted kirjadest. Valiku tegijat pole märgitud.

Isiku kajastamine artiklites (24)

Isiku kohta (1)

Michelangelo. Kunstnikud kunstist. Michelangelo. Kunst, 1964, nr 1, lk 53–57.
Väljavõtted kirjadest. Valiku tegijat pole märgitud.

Isikust pikemalt (2)

[H. L. S.]. Alfred Rosenbergi mõtteid kunstist ja kirjandusest. Eesti Sõna, 21. mai 1942, lk 6.
Kokkuvõte.
Evald Okas. Mälestuskilde Itaalia reisilt. Kunst, 1962, nr 2, lk 26–32.
1960. a Itaalia reis

Isikut tsiteerivad (1)

Boris Bernstein. Kunstnikud kunstist. Vincent van Goghi kirjad. Kunst, 1962, nr 1, lk 45–51.

Isikut mainivad (19)

Leo Soonpää [L. S.]. Sergei Gerassimov. Sirp ja Vasar, 30. nov 1940, lk 4.
Ülevaade loomingust.
[Teadmata]. Taras Ševtšenko maalijana. Sirp ja Vasar, 8. märts 1941, lk 4.
Ülevaade loomingust. Autor võib olla Soonpää.
Ella Vende. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Postimees, 9. märts 1942, lk 4.
Põhjalik ülevaade.
Ella Vende. Neli sajandit Euroopa kunsti. Postimees, 9. mai 1942, lk 8.
Põhjalik ülevaade.
Eduard Einmann. XXVIII Biennale kunstinäitus Veneetsias. Kunst, 1958, nr 1, lk 35–45.
1956. aasta Veneetsia biennaali kokkuvõte. Äärmiselt negatiivne abstraktsionismi suhtes.
Leo Soonpää. Mõtisklusi Daumier'st ja tänapäevast. Kunst, 1959, nr 1, lk 52–56.
Daumier'i karikatuuridest. Tema suurus ja tänapäevasus
Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16.
Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
Mihhail Alpatov. Vrubel. Kunst, 1960, nr 1, lk 45–49.
Tõlkinud H. Hiion. Ilmus originaalis ajakirjas Tvortšestvo nr 1 1957. Mainitud ka Šaljapinit
Rudolf Tamm. Kokkupuuteid Anton Starkopfiga ja tema loominguga. Kunst, 1961, nr 1, lk 23–30.
Kolmkümmend aastat tutvust
Ilja Ehrenburg. Impressionistid. Kunst, 1961, nr 3, lk 33.
Peatükk "Prantsuse vihikutest". Järgneb. Erinevate kunstistiilide aktsepteerimisest. Courbet. Impressionismi algus. Mainitavad About, Alionais
Paul Härmson. Mõtteid Kristjan Rauast ja arhitektuurist. Kunst, 1961, nr 4, lk 4–10.
Loomingu analüüs
Oskar Raunam. Matkamuljeid mitmelt maalt. Kunst, 1962, nr 2, lk 33–34.
Kaks Euroopa reisi
Irina Solomõkova. Lenini preemia laureaate. Pavel Korin. Kunst, 1963, nr 2, lk 40–47.
Nõukogude maalikunstnik. Mainitud ka N. A. Peškova, S. Družinin
Boris Bernstein. Seoses vaidlustega realismi üle I. Kunst, 1966, nr 3, lk 13–22.
Hetke realismi teoreetilised alused. Mainitud ka S. Petrov.
Mart Eller. Lehekülgi väliskunstist. Wäino Aaltonen (8. III 1894 – 30. V 1966). Kunst, 1966, nr 3, lk 39–45.
Kokkuvõte kunstniku elust.
Boris Bernstein. Seoses vaidlustega realismi üle II. Kunst, 1967, nr 1, lk 1–14.
Teoreetiline ülevaade realismist.
Josep Renau Berenguer. Eukleidese ja Promethetuse vahel. Kunst, 1967, nr 3, lk 40–46.
Siqueirose loomingust.
Niina Raid. Tartu Ülikooli Muuseumi ajaloost 1803–1917. Kunst, 1968, nr 3, lk 31–39.
Muuseumi ajaloost. Mainitud ka Andrea Riella, Schnorr, Zingg, Nahl, C. de Bourgignon, Mechau, Mart Pander, Hartman, J. Lange, Kosegarten, J. Gauger, C. A. Kluge, С. M. Bartels, A. Tobien, F. Neue, R. v. Anrep, W. Helbig, L. Meyer, Karl Martinson, A. Nemirovski.
Evi Pihlak. Aleksander Tassa kunstnikuna. Kunst, 1970, nr 3, lk 23–35.
Ülevaade loomingust.

Isiku poolt illustreeritud (1)

Eduard Trier. Skulptor ja tema aines. Kunst, 1971, nr 39/1, lk 24–30.
Teoreetiline arutlus skulptuuri teemadel.