Wikidata Q16403267

 

Kaalu Kirme ♂

Kunstiajaloolane

Osalemine näitustel kunstnikuna (1)

Grupinäitused (1)

12. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse tarbekunsti osakond. Tallinna Kunstihoone

Näituste žürii liige (7)

17. juuli 1955 – 17. august 1955. 15 aastat Nõukogude Eesti kunsti. Tallinna Kunstihoone

10. detsember 1955 – 7. jaanuar 1955. Kunsti sügisnäitus 1955. Tallinna Kunstihoone

10. jaanuar 1959 – 20. veebruar 1959. NLKP XXI kongressile pühendatud vabariikliku kunstinäituse graafika osakond. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

10. jaanuar 1959 – 15. veebruar 1959. NLKP XXI kongressile pühendatud vabariikliku kunstinäituse maali ja skulptuuri[...]. Tallinna Kunstihoone

23. jaanuar 1960 – 21. veebruar 1960. EKP XII kongressile pühendatud vabariiklik kunstinäitus. Tallinna Kunstihoone

12. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse tarbekunsti osakond. Tallinna Kunstihoone

24. mai 1971 – 14. juuni 1971. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1971. Tallinna Kunstihoone

Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (14)

• Figuraalsest dekoorist tarbekunstis. Kunst, 1960, nr 2, lk 18–22.
• Meie Nahkehistöö 1945–1960. Kunst, 1960, nr 3, lk 1–7.
• Kongressile pühendatud kunstinäitus. Kunst, 1961, nr 4, lk 20–25.
  NLKP XXII kongressile pühendatud vabariiklik kunstinäitus
• Milvi Alas, Kaalu Kirme, Enn Põldroos. Kongressijärgseid mõtteid. Kunst, 1962, nr 1, lk 3–4.
• Eesti tarbekunst täna. (Konspekt fotode juurde vabariiklikult tarbekunstinäituselt). Kunst, 1962, nr 4, lk 1–9.
  Nii head kui vead
• Traditsioonidest, dekoratiivsusest ja muust. (Mõtisklusi Nõukogude Eesti metallehistööst). Kunst, 1963, nr 2, lk 8–11.
  Eesti ehtekunsti ajaloost ja hetkeseisust
• Kaalu Kirme, Helene Kuma, Jutta Matvei, Susanna Otema, Inge Teder. Mis Suunas areneb Nõukogude Eesti tarbekunst? Kunst, 1964, nr 2, lk 1–11.
  Vabariikliku tarbekunstinäituse taustal esitati kunstnikele ja teoreetikutele küsimusi tarbekunsti teemal (edusammud, puudujäägid, traditsioon vs uuendus, kaasas käimine muutustega).
• Adamson-Eric nahkehistöökunstnikuna. Kunst, 1965, nr 1, lk 26–30.
  Kokkuvõte
• Kujundusliku mõtte pöördepunktid meie nahkehistöö ajaloos Tallinna Kunstimuuseumis toimunud näituse taustal. Kunst, 1966, nr 1, lk 47–52.
  Kokkuvõte nahkehistöö ajaloost Eestis. Keskendub Adamson-Ericule ja Eduard Taskale.
• Suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva juubelinäituselt. Skulptuurist. Kunst, 1968, nr 1, lk 41–44.
  Ülevaade näituse skulptuuri osast.
• Eesti professionaalse vaibakunsti väljakujunemisaastad. Kunst, 1968, nr 2, lk 29–33.
  Vaibakunsti ajaloost kuni Teise maailmasõjani. Mainitud ka A. Sura, Möllerson-Böckler.
• Ljuda ja Dima Šuškanovid. Kunst, 1969, nr 2, lk 61–63.
  Lühike ülevaade.
• Helene Kuma töömail. Kunst, 1971, nr 39/1, lk 30–33.
  Ülevaade loomingust
• Tallinna Kunsttööstuskool. Kunst, 1975, nr 47/1, lk 14–17.
  Ülevaade ajaloost. Mainitud ka J. L. Jürgens, A. Zirk, R. Hurt.

Isiku kajastamine artiklites (2)

Isikut mainivad (2)

• [Toimetus]. Eesti Kunstnike Liit 1943–1968. Arve ja fakte. Kunst, 1968, nr 1, lk 15–18.
• [Toimetus]. Eesti kunstikriitika põhijooni. Kunst, 1972, nr 43/3, lk 4.
  Kokuvõte Mart Elleri sõnavõtust 11. mai 1972 ENSV Kunstnike Liidu juhatuse pleenumilt. Kunstikriitika probleemidest.