Ludvig Oskar ♂ EE/DE
5. jaanuar 1874, Kuusalu – 1. juuni 1951, Oldenburg, Saksamaa [†77]
Kunstnik Maal
Osalemine näitustel kunstnikuna (33)
Postuumsed isikunäitused (1)
20. september 1972 – 20. november 1972. Ludvig Oskari maalid. Eesti Kunstimuuseum
Grupinäitused (31)
20. detsember 1904 – 14. jaanuar 1905. Laipmanni kooli näitus. Ants Laikmaa ateljeekool
9. november 1918 – detsember 1918. VI Eesti kunstinäitus. Rahvusooper Estonia
9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium
6. september 1923 – 1. oktoober 1923. Eesti Kunstnikkude Liidu I ülemaaline näitus. Tallinna pritsimaja
8. september 1923 – 8. oktoober 1923. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu II järjekorraline sügisnäitus. Tallinna Eesti Põllumeeste Selts
20. september 1925 – 20. oktoober 1925. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu IV järjekorraline sügisnäitus. Harjumäe paviljon
5. september 1926 – 5. oktoober 1926. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu V järjekorraline kunstinäitus. Harjumäe paviljon
9. veebruar 1929 – 3. märts 1929. Eesti kunsti näitus Helsingis. Kunsthalle Helsinki, Soome
16. märts 1930 – 16. aprill 1930. Eesti kunsti näitus Kölnis. Kölni Tarbekunstimuuseum, Saksamaa
10. mai 1930 – 25. mai 1930. Eesti kunsti näitus Kopenhagenis. Den Frie Udstilling, Taani
2. oktoober 1932 – 1. november 1932. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu sügisnäitus 1932. Suurgildi hoone
15. september 1934 – 7. oktoober 1934. Kunstihoone avamisnäitus. Tallinna Kunstihoone
4. mai 1935 – 27. mai 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti kevade näitus 1935. Tallinna Kunstihoone
5. oktoober 1935 – 5. november 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1935. Tallinna Kunstihoone
18. märts 1937 – 5. aprill 1937. E.K.K.K.Ü. 1922–1937. 15 aasta juubeli näitus. Tallinna Kunstihoone
12. november 1938 – 30. november 1938. Kunsti sügisnäitus 1938. Tallinna Kunstihoone
18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia
24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari
13. mai 1939 – 5. juuni 1939. Kunsti kevadnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone
4. november 1939 – 21. november 1939. Kunsti sügisnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone
26. veebruar 1940 – 10. märts 1940. Tartu Kunstimuuseumi alusvara näitus. Kunstikool "Pallas"
3. märts 1940 – 17. märts 1940. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XXIII kunstinäitus 1940. Tallinna Kunstihoone
6. aprill 1940 – aprill 1940. Teine kunstinäitus Colombia kohvikus. Colombia kohvik
26. mai 1940 – 1940. Neljas kunstinäitus Colombia kohvikus. Colombia kohvik
10. juuli 1940 – august 1940. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu suvine näitus 1940. Tallinna Kunstihoone
23. november 1940 – 16. detsember 1940. Kunsti sügisnäitus 1940. Tallinna Kunstihoone
18. juuni 1941 – 7. juuli 1941. Kunsti kevadnäitus 1941. Tallinna Kunstihoone
12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone
6. juuni 1942 – 28. juuni 1942. Kunstihoone kunsti kevadnäitus. Tallinna Kunstihoone
21. juuni 1943 – 18. juuli 1943. Kunsti kevadnäitus 1943. Tallinna Kunstihoone
5. veebruar 1944 – 5. märts 1944. Kunstihoone kunsti talvenäitus. Tallinna Kunstihoone
Postuumsed grupinäitused (1)
13. jaanuar 2017 – 5. veebruar 2017. Kulda väärt kunst. Tartu Kunstimaja
Bibliograafia
Isiku kajastamine artiklites (3)
Isikut mainivad (3)
- Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16.
Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi - Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12.
Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist. - Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20.
Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.