William Shakespeare ♂ GB
23. aprill 1564, Stratford-upon-Avon, Suurbritannia – 23. aprill 1616, Stratford-upon-Avon, Suurbritannia [†52]
Kirjanik Luuletaja Teater
Bibliograafia
Isiku kajastamine artiklites (13)
Isiku kohta (1)
- Hilja Jõgi. Illustratsioonidest W. Shakespeare'i teoste eestikeelsetele väljaannetele. Kunst, 1962, nr 3, lk 10–15.
Keskendub Kaljole, kuid mainitud kõik senised illustraatorid
Isikut mainivad (12)
- Evi Pihlak. Dekoratsiooni osast kaasaegses teatris. Kunst, 1960, nr 3, lk 8–12.
Kaasaegse dekoratsiooni erinevustest võrreldes varasemaga - Niina Tomps. Varia. Vaadeldes Ungari plakatikunsti. Kunst, 1961, nr 2, lk 43–45.
Ungari plakatikunsti näitusest - Oskar Raunam. Matkamuljeid mitmelt maalt. Kunst, 1962, nr 2, lk 33–34.
Kaks Euroopa reisi - Jevgenia Butorina. Lenini preemia laureaate. Vladimir Favorski. Kunst, 1962, nr 2, lk 38–44.
Loomingu ülevaade. Mainitud ka A. Gluck - Tiina Nurk. Mõtteid Ado Vabbest. Kunst, 1962, nr 4, lk 24–31.
Loomingu ja töö kokkuvõte - Helmi Üprus. Johannes Saal. Kunst, 1964, nr 2, lk 22–26.
Pikem elu ja loomingu kokkuvõte - Boris Bernštein. Seoses vaidlustega realismi üle I. Kunst, 1966, nr 3, lk 13–22.
Hetke realismi teoreetilised alused. Mainitud ka S. Petrov. - Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27.
Laarmani loomingust EKMi näituse taustal - Paul Ambur. Eugen Nikolajevitš Goljahhovski. Kunst, 1968, nr 3, lk 48–50.
Venemaa eksliibrisekunstnikust. Mainitud ka Aleksei Sidorov, Veera Sidorova, Janne Flink, Peeter Kornilov, Heli Koitla, G. Kreyenberg, Boris Višnjakov, Peeter Zubtšenko, Helmer Fogedgaard. - Villu Toots. Kirja osa Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1970, nr 2, lk 10–21.
Tüpograafiast raamatuillustratsioonis. - Paul Ambur. Evald Okas eksliibrisekunstnikuna. Kunst, 1972, nr 41/1, lk 31–32.
Lühike ülevaade enam kui tuhandest Okase eksliibrisest. - Naftoli Bassel. Rahvusliku ja inernatsionaalse dialektikast nõukogude paljurahvuselises kirjanduses ja kunstis (esteetilisi ja metodoloogilisi aspekte). Kunst, 1972, nr 43/3, lk 5–6.
Rahvuslikust kultuurist Nõukogude Liidu tingimustes. Mainitud ka L. Arutjunov.