Aino Alamaa ♀
2. august 1908, Saint Petersburg, Venemaa – 5. september 1996, Tallinn [†88]
Teised nimekujud: Aino Preitoff, Aino Pedaka
Keraamika Kunstnik Näitleja
Osalemine näitustel kunstnikuna (32)
Isikunäitused (3)
12. september 1964 – 10. november 1964. Aino Alamaa teoste näitus. Eesti Kunstimuuseum
16. jaanuar 1965 – 12. aprill 1965. Aino Alamaa ja Leesi Ermi teoste näitus (koos: Leesi Erm). Tartu Kunstimuuseum
16. juuni 1989 – 9. juuli 1989. Aino Alamaa personaalnäitus. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
Grupinäitused (29)
4. mai 1930 – 18. mai 1930. I Eesti rakenduskunsti näitus. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus
20. aprill 1935 – 29. aprill 1935. RaKÜ 2. üldnäitus. Tallinna Kunstihoone
12. september 1936 – 27. september 1936. Eesti Akadeemilise Kunstnike Koondise kunstinäitus. Tallinna Kunstihoone
15. september 1937 – 30. september 1937. Eesti Akadeemilise Kunstnike Koondise III kunstinäitus. Tallinna Kunstihoone
12. november 1938 – 30. november 1938. Kunsti sügisnäitus 1938. Tallinna Kunstihoone
14. detsember 1941 – 4. jaanuar 1942. Tallinna kunsti jõulunäitus. Tallinna Kunstihoone
21. juuni 1943 – 18. juuli 1943. Kunsti kevadnäitus 1943. Tallinna Kunstihoone
5. veebruar 1944 – 5. märts 1944. Kunstihoone kunsti talvenäitus. Tallinna Kunstihoone
28. september 1949 – 28. oktoober 1949. Eesti tarbekunsti ülevaatenäitus 1949. Tallinna Kunstihoone
20. detsember 1949 – 15. jaanuar 1950. Eesti tarbekunsti ülevaate näitus. Eesti NSV Kunstnike Liidu Tartu osakond
20. detsember 1951 – 1. veebruar 1952. 1951. aasta tarbekunsti näitus. Tallinna Kunstihoone
2. aprill 1960 – 14. aprill 1960. Eesti NSV tarbekunst. Kunsthalle Helsinki, Soome
12. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse tarbekunsti osakond. Tallinna Kunstihoone
11. juuli 1962 – 15. august 1962. Eesti NSV tarbekunsti näitus. Tallinna Kunstihoone
10. märts 1964 – 5. aprill 1964. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1964. Tallinna Kunstihoone
2. veebruar 1966 – 13. märts 1966. Nõukogude Leedu, Läti ja Eesti 25 aastane. Maneež, Venemaa
1. juuli 1966 – august 1966. Eesti tarbekunst. Praha Dekoratiivkunstimuuseum, Tšehhi
20. juuli 1966 – 11. september 1966. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1966. Tartu Kunstimuuseum
10. september 1966 – 25. september 1966. Dekoratiivskulptuuri ja lillede näitus. Lillepaviljon
16. september 1966 – 9. oktoober 1966. Eesti tarbekunst. Dům československo-sovětského přátelství, Slovakkia
21. juuli 1967 – 1. oktoober 1967. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1967. Tartu Kunstimuuseum
29. juuli 1967 – 12. september 1967. Eesti NSV graafika ja nahkehistöö. Damjanich János Múzeum, Ungari
3. november 1967 – 26. november 1967. Eesti NSV graafika ja nahkehistöö. Ungari Rahvusgalerii, Ungari
1. november 1968 – 29. detsember 1968. Eesti graafika ja tarbekunst. Neue Nationalgalerie, Saksamaa
10. jaanuar 1969 – 3. märts 1969. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1969. Tartu Kunstimuuseum
17. detsember 1970 – 31. jaanuar 1971. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1970. Tartu Kunstimuuseum
24. mai 1971 – 14. juuni 1971. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1971. Tallinna Kunstihoone
26. mai 1980 – 23. juuni 1980. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1980. Tallinna Kunstihoone
28. november 1986 – 4. jaanuar 1987. Vabariiklik pisiplastika näitus 1986. Tartu Kunstimuuseum
Bibliograafia
Isiku kajastamine artiklites (22)
Isiku kohta (2)
- Valter Jõeste. Aino Pedaka-Alamaa. Kunst, 1959, nr 1, lk 78–79.
50. juubeli puhul - Helene Kuma. Personaalnäituse jälgedes. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 42–50.
Alamaa ja Ermi näitus 1964. aastal Eesti Kunstimuuseumis
Isikust pikemalt (4)
- Inge Teder. Pilk viimase aja keraamikale. Kunst, 1959, nr 2, lk 3–7.
Eesti keraamika seisu kokkuvõte - Inge Teder. Uutest suundadest Eesti keraamikas. Kunst, 1963, nr 2, lk 12–17.
Olukord on paranenud, kuid võiks olla parem - Aino Kartna. Meie tänasest dekoratiivskulptuurist. Kunst, 1967, nr 1, lk 30–35.
Pirita lillepaviljonis toimunud näituse põhjal tehtud ülevaade dekoratiivskulptuuri hetkeseisust. - Kaalu Kirme. Eesti professionaalse vaibakunsti väljakujunemisaastad. Kunst, 1968, nr 2, lk 29–33.
Vaibakunsti ajaloost kuni Teise maailmasõjani. Mainitud ka A. Sura, Möllerson-Böckler.
Isikut mainivad (13)
- [Toimetus]. Jõulunäitus sajaviiekümne kunstiteosega. Eesti Sõna, 14. dets 1941, lk 6.
56 kunstniku. - Helene Kuma. Mõtteid Eesti Nõukogude tarbekunstist. Kunst, 1958, nr 1, lk 45–51.
Eesti tarbekunstist ja eelkõige 1956. a dekaadi näitusest Moskvas. Osade alade halb hetkeseis. - [Toimetus]. Varia. Eest NSV kunstnike liidu X kongress. Kunst, 1959, nr 2, lk 67–70.
Ettekannete kokkuvõtted - Kaalu Kirme. Meie Nahkehistöö 1945–1960. Kunst, 1960, nr 3, lk 1–7.
- [Toimetus]. Varia. Nõukogude Eesti tarbekunst Taidehallis. Kunst, 1961, nr 1, lk 75.
1960. aasta tarbekunsti näitus Helsingis - [Toimetus]. Varia. Autasud ja preemiad. Kunst, 1961, nr 2, lk 56.
- Kaalu Kirme. Eesti tarbekunst täna. (Konspekt fotode juurde vabariiklikult tarbekunstinäituselt). Kunst, 1962, nr 4, lk 1–9.
Nii head kui vead - Jutta Matvei. Traditsioonide ning tulevikuga kunst. Kunst, 1963, nr 2, lk 25–29.
1962. aastal Prahas toiimunud rahvusvaheline keraamika näitus. Eesti keraamika probleemid. Mainitud ka Lidia Maissova, V. Olsevsk, S. Osolina, R. Jašvili - Kaalu Kirme, Helene Kuma, Jutta Matvei, Susanna Otema, Inge Teder. Mis Suunas areneb Nõukogude Eesti tarbekunst? Kunst, 1964, nr 2, lk 1–11.
Vabariikliku tarbekunstinäituse taustal esitati kunstnikele ja teoreetikutele küsimusi tarbekunsti teemal (edusammud, puudujäägid, traditsioon vs uuendus, kaasas käimine muutustega). - [Toimetus]. Eesti NSV Kunstnike Liidu üldkoosolekust. Kunst, 1966, nr 2, lk 65.
23. märstil 1966 toimunud üldkoosoleku kokkuvõte. - Inge Teder. Ellinor Piipuu. Kunst, 1969, nr 2, lk 15–19.
Ülevaade loomingust. - Kaalu Kirme. Helene Kuma töömail. Kunst, 1971, nr 39/1, lk 30–33.
Ülevaade loomingust - Kaalu Kirme. Tallinna Kunsttööstuskool. Kunst, 1975, nr 47/1, lk 14–17.
Ülevaade ajaloost. Mainitud ka J. L. Jürgens, A. Zirk, R. Hurt.
Isiku poolt illustreeritud (3)
- [Toimetus]. Balti liiduvabariikide kunst Moskvas. Kunst, 1966, nr 2, lk 4–28.
Pildiline ülevaade näitusest - Helene Kuma. Kunsti arengukäikust. Tarbekunst. Kunst, 1968, nr 1, lk 26–29.
Ülevaade tarbekunsti arengust aastatel 1943–1968. Mainitud ka S. Sumera. - Inge Teder. Tarbekunsti näitus Tartus. Kunst, 1968, nr 1, lk 45–50.
Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (1)
Isiku kohta (1)
- Mälestuste habras ahel. Kunstnik Aino Alamaa. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1993.
Pikkus: 19:55 Täpne kuupäev: 2. sept 1993
Režissöör: Liina Kulles
Keraamik Aino Alamaa sai tuntuks eelkõige oma pisiplastikaga. Tema loomingu põhiteema on inimene, keda kunstnik on kujutanud suure soojuse ja tähelepanuga igapäevaste toimetuste juures või tegelemas kaunite kunstidega. Saates jagab ta töö vahel meiega oma mälestusi, mis on sama haprad kui keraamika. Saatejuht Liina Kulles.