Wikidata Q35548

 

Paul Cézanne ♂ FR

Kunstnik Maal

Osalemine näitustel kunstnikuna (1)

Postuumsed grupinäitused (1)

20. oktoober 1929 – 3. november 1929. XIX sajandi Prantsuse graafika. Kunstikool Pallas

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (57)

Isiku kohta (1)

• Ants Juske. Cézanne. Vikerkaar, 1987, nr 9, lk 74–79.
  Pikem ülevaade kunstnikust.

Isikust pikemalt (9)

• Leo Soonpää [L. S.]. Sergei Gerassimov. Sirp ja Vasar, 30. nov 1940, lk 4.
  Ülevaade loomingust.
• Leo Soonpää [L. S.]. Pjotr Petrovitš Končalovski. Sirp ja Vasar, 4. jaan 1941, lk 4.
  Ülevaade loomingust. Sisaldab väga pikka formalismi vastast kurjustamist.
• Ekkehard Mai. Uus historitsism. Mineviku olemasolust uusimas kunstis, fenomenid ja sümptomid. Kunst, 1983, nr 62/2, lk 44–51.
  Tsiteerivast kunstist.
• Tiina Abel. Jaan Koort maalijana. Kunst, 1984, nr 63/1, lk 17–21.
  Ülevaade ahtakesest maaliloomingust ja mõjutustest.
• Ants Juske. Postimpressionism. Vikerkaar, 1987, nr 1, lk 60–64.
  Ülevaade stiilist.
• Ants Juske. Fovism. Vikerkaar, 1987, nr 12, lk 82–86.
  Ülevaade stiilist. Mainitud ka R. Marx.
• Sirje Helme, Jean-François Lyotard. Ülev ja avangard. Kunst, 1987, nr 70/2, lk 54–59.
  Sirje Helme sissejuhatus ja kaks Lyotardi artiklit: "Ülev ja avangard" ja "Vastus küsimusele 'Mis on postmodernism?'" Tõlkinud Raimo Seljamaa.
• Ants Juske. Fovismist ekspressionismini. Vikerkaar, 1988, nr 4, lk 80–85.
  Autoritest ja teostest.
• Ants Juske. Kubism. Vikerkaar, 1988, nr 8, lk 81–86.
  Ülevaade kunstivoolust.

Isikut tsiteerivad (1)

• Agu Pihelga. Pilk kunsti kööki. Mõtteid värvi väljenduslikkusest. Kunst, 1961, nr 5, lk 39–43.
  Värvidest erinevates traditsioonides

Isikut mainivad (46)

• Armin Tuulse. Eesti moodsa kunsti teerajajaid. Märkmeid Nikolai Triigi loomingust. Postimees, 14. aug 1940, lk 3.
  Ülevaade Triigi loomingust.
• Leo Soonpää [L. S.]. Jevgeni Katzman. Sirp ja Vasar, 2. nov 1940, lk 4.
  Ülevaade loomingust. Lisaks mainitud Vorošilov, Dzeržinski, Frunze, Budjonõi, Demjan Bednõi, Libedinski, Radimov.
• Leo Soonpää. G. Šegal. Sirp ja Vasar, 1. veeb 1941, lk 4.
  Ülevaade loomingust. Mainitud ka Vera Herzenberg.
• [Teadmata]. Igor Grabarj 70-aastane. Sirp ja Vasar, 15. märts 1941, lk 4.
  Ülevaade loomingust.
• Villem Raam. 100 aastat Auguste Renoir'i sünnist. Sirp ja Vasar, 29. märts 1941, lk 4.
  Ülevaade loomingust.
• Jaan Vahtra. Villem Ormisson. Tartu Kommunist, 10. aprill 1941, lk 5.
  Kokkuvõte elust ja loomingust surma puhul. Mainitud ka T. Krauss.
• [R.]. Kolm põlve leedu kunstnikke. Eesti Sõna, 31. mai 1942, lk 6.
  Ülevaade.
• [Toimetus]. Prantsuse kunsti näitus Helsingis. Postimees, 10. aprill 1943, lk 6.
  Üle 100 maali.
• Armin Tuulse. Eesti kunstipioneeride loomingust. Postimees, 17. juuni 1943, lk 6.
  Laikmaa, Raua, Mäe ja Triigi loomingust.
• Harald Parrest. Kunstnik Karl Pärsimägi. Üks väljendusrikkamaid kujusid meie moodsas maalikunstis. Eesti Sõna, 21. dets 1943, lk 4.
  Korralik sissevaade loomingusse. Autor oletab, et kunstnik veel elus.
• [Teadmata]. Jaan Koort. Sirp ja Vasar, 6. okt 1945, lk 4.
  Kümnenda surma-aastapäeva tähistamiseks.
• Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34.
  Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt
• Jaan Vares. Muljeid kujutavast kunstist Brüsseli maailmanäitusel. Kunst, 1959, nr 2, lk 43–49.
  Näituse ja kunsti lähiajaloo kokkuvõte. Abstraktsionism on paha. Lisaks mainitud keegi Žadr
• Arnold Alas, Ilmar Kimm, Lepo Mikko, Evald Okas, Enn Põldroos. Pärast temaatilise maali näitust ja nõupidamist. Kunstnike arvamusi. Kunst, 1960, nr 2, lk 11–17.
• Günther Reindorff. Mälestusi kokkupuudetest Paul ja Kristjan Rauaga. Kunst, 1960, nr 2, lk 33–38.
  Mälestused
• Lehti Viiroja. Kristjan Raud – monumentaalse kunsti looja. Kunst, 1961, nr 2, lk 22–30.
  Elu ja loomingu kokkuvõte
• Ilja Ehrenburg. Impressionistid. Kunst, 1961, nr 3, lk 33.
  Peatükk "Prantsuse vihikutest". Järgneb. Erinevate kunstistiilide aktsepteerimisest. Courbet. Impressionismi algus. Mainitavad About, Alionais
• Helmi Üprus. "Kalevipoeg" Kristjan Raua loomingus. Kunst, 1961, nr 5, lk 12–20.
  Raamatu illustratsioonidest (tema elutöö)
• Evi Pihlak. Lydia Mei – natüürmortide ja lillemaalide meister. Kunst, 1962, nr 1, lk 16–20.
  Loomingu kokkuvõte
• Mai Lumiste. Aleksander Vardi. Kunst, 1962, nr 1, lk 21–24.
  Loomingu kokkuvõte näituse taustal
• Boris Bernstein. Kunstnikud kunstist. Vincent van Goghi kirjad. Kunst, 1962, nr 1, lk 45–51.
• Lehti Viiroja. Kunstnikud kunstist. Kristjan Raud. Kunst, 1964, nr 2, lk 47–49.
  Valik Raua kirjadest ja ariklitest
• Jaak Kangilaski. Kunstnikerühmitus "Les Nabis" ja selle osa Prantsuse kunstis XIX sajandi lõpul ja XX alguses. Kunst, 1966, nr 1, lk 57–63.
  Rühmituse ülevaade.
• [Toimetus]. Kunstnikud kunstist. Pabloc Picasso. Kunst, 1966, nr 2, lk 57.
  Picasso arusaamad kunstist erinevate varem ilmunud tekstide põhjal. Lisaks mainitud A. Vladimirski.
• Eha Ratnik. Karl Päsimäe loomingust. Kunst, 1966, nr 3, lk 30–35.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Jaak Kangilaski. Lehekülgi väliskunstist. Marc Chagall. Kunst, 1967, nr 2, lk 63–74.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Ene Lamp. Ekspressionism kujutavas kunstis. Kunst, 1968, nr 3, lk 40–47.
  Ülevaade stiili ajaloost. Mainitud ka E. von Sydow.
• Mai Levin. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstis. Kuno Veeberi teoste näitusel. Kunst, 1969, nr 1, lk 25–29.
  Loomingu kokkuvõte.
• Jaak Kangilaski. Pilk USA kunstimuuseumidesse. Kunst, 1970, nr 2, lk 56–68.
  USA reisil põhinev ülevaade.
• Villem Raam. Lepo Mikko looming. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 18–27.
  Ülevaade elust ja loomingust 60 sünnipäeva puhul
• Kaljo Põllu. Op-kunst ja Victor Vasarely. Kunst, 1972, nr 42/2, lk 38–44.
  Peaasjalikult pildivalik, kuid ka lühike ülevaade.
• Jaak Kangilaski. Sajandivahetuse sümbolismist. Kunst, 1973, nr 44/1, lk 26–35.
  Ülevaade erinevate riikide näidetega. Lisaks mainitud J. Hermand, S. Merril, E. Faure.
• Lia Livšits. Itaalia kunstnik-kommunist Renato Guttuso. Kunst, 1974, nr 45/1, lk 28–32.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Ada Zevina. Vestlus ateljees. Mihhail Greku. Kunst, 1974, nr 45/1, lk 40–43.
  Intervjuu kunstnikuga.
• Mai Levin. Juugendstiil Eesti kunstis. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 1–14.
  Stiili ülevaade rohkete illustratsioonidega. Mainitud ka Arbo.
• Viivi Viilmann. Ühest uuendusliikumisest 55 aastat tagasi. Kunst, 1979, nr 55/1, lk 13–19.
  Eesti Kunstnikkude Ryhmast.
• Jaak Kangilaski. Edvard Munch. Kunst, 1982, nr 60/2, lk 29–34.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• August Luur. Kirjastus "Kunst" 25. Kunst, 1983, nr 61/1.
  Algas sisekaane siseküljel. Ülevaade tegevusest.
• Sirje Helme. Abstraktne ekspressionism. Kunst, 1983, nr 61/1, lk 33–39.
  Stiili ülevaade.
• Jüri Hain. Henn Roode – eeskäija ja kõrvalsammuja. Kunst, 1983, nr 62/2, lk 19–27.
  Põhjalik ülevaade elust ja loomingust.
• Ene Asu-Õunas. Ungari nüüdisgraafikat. Kunst, 1983, nr 62/2, lk 34–39.
• Algimantas Jonas Kuras, Aleksandr Morozov, Ilze Strekavina. Vilniuse maalitriennaal. Kunst, 1985, nr 66/1, lk 1–9.
  Kolm teksti 1984. aasta näituse kohta.
• Ants Juske. Neoimpressionism. Vikerkaar, 1987, nr 3, lk 67–70.
  Ülevaade stiilist.
• Ants Juske. Süntetism. Vikerkaar, 1987, nr 5, lk 58–64.
  Ülevaade stiilist.
• Tiina Abel. Maalijad 1939. Kunst, 1987, nr 69/1, lk 34–39.
  Kuue kunstniku näitusest.
• Ants Juske. Tartu kunstnike näitus Tallinnas 1986. aasta suvel. Kunst, 1987, nr 70/2, lk 22–26.
  Kunstihoones toimunud näitusest. Peamiselt pallaslikusest.