Sulge

Mai Lumiste

23. mai 1932, Narva – 12. jaanuar 1985, Tallinn [†52]

Teised nimekujud: Mai-Lea Lumiste

Kunstiajaloolane


Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (12)

  • Muljeid sotsialismimaade kunstinäituselt Moskvas. Kunst, 1960, nr 1, lk 50–57. Näita seoseid
    Maneežis toimunud tohutu näituse kokkuvõte. Mainitud ka K. Zimmermann, I. Kiss, V. D. Maistor, Ludwig Varynsky
  • Varia. Mõtteid ülevaatenäituselt. Kunst, 1960, nr 3, lk 64–68. Näita seoseid
    EKP XII kongressile pühendatud vabariiklikust kunstinäitussest
  • Lucia-legendi Meistri teos Tallinnas. Mustpeade altari autori probleemist. Kunst, 1961, nr 2, lk 32–42. Näita seoseid
    Altari atribueerimisest
  • Aleksander Vardi. Kunst, 1962, nr 1, lk 21–24. Näita seoseid
    Loomingu kokkuvõte näituse taustal
  • Varia. Tartu kunstnike teoste näitust meenutades. Kunst, 1962, nr 3, lk 39–40. Näita seoseid
  • Mõningaid täpsustusi Tallina "Surmatantsu" kohta. Kunst, 1964, nr 1, lk 45–52. Näita seoseid
    Teose käsitlus
  • Antoniuse altari algsest maalikihist ja ülemaalingutest. Kunst, 1964, nr 2, lk 32–36. Näita seoseid
    Erinevatest kihtidest
  • Tallinna raidkivikunstist. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 65–76. Näita seoseid
    Kokkuvõte. Artikli lõpus loetletakse ka mitmeid erinevaid kiviraidurite nimesid arhiiviallikatest
  • Ants Laikmaa pedagoogilisest tegevusest. Kunst, 1966, nr 1, lk 28–32. Näita seoseid
    Nii kooli ajaloost kui Laikma õpetamismetoodikast.
  • XV–XVI sajandi kunsti ekspositsioon Kadrioru lossis. Kunst, 1967, nr 2, lk 44–53. Näita seoseid
    Ülevaade Eesti vanimate kunstiteoste paremikust.
  • Rasmus Kangro-Pool, Mai Lumiste. Sõdalane, sarv ja päikeseketas Saare-Lääne varases raidkunstis. Kunst, 1969, nr 1, lk 30–36. Näita seoseid
    Keskaegsetest kiviplaatidest ja fragmentidest.
  • 500 aastat meister Michel Sittowi sünnist. Kunst, 1969, nr 2, lk 48–55. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.

Isiku kajastamine artiklites (2)

Isikut mainivad (2)

  • Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63. Näita seoseid
    Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.
  • Samuil Konenkov, Nikolai Nikulin. Marten de Vossi "Kaana pulm". Kunst, 1969, nr 3, lk 41–48. Näita seoseid
    Vana-Vigalas avastatud maalist ja selle restaureerimisest.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (6)

Isik esineb (6)

  • Kuidas möödus kunstinädal. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1962. Näita seoseid
    Pikkus: 17:44 Täpne kuupäev: 22. aprill 1962
    Autor: Lembit Lauri
    "Kuidas möödus kunstinädal" oli saates 22.04.1962. Räägivad Ilmar Torn, Mai Lumiste, Kalju Reitel, Hilja Pint. Reporter Lembit Lauri. Toimetaja Vilma Jürisalu. 00:00 Ilmar Torni (kunstinädala komisjoni esimees) küsitleb Lembit Lauri. 05:28 Räägib kunstikaitse inspektor Mai Lumiste. Küsitleb Lembit Lauri. 07:52 Juttu jätkab Ilmar Torn, küsitleb Lembit Lauri. 10:31 Isetegevusliku skulptuuristuudio asutamisest Tallinna Mereklubis räägib klubi juhataja Hilja Pint. 12:36 Isetegevusliku skulptuuristuudios Tallinna Mereklubis on kujur Kalju Reitel. Küsitleb Lembit Lauri. 14:00 Ilmar Torn ja Lembit Lauri sirvivad kuulajate kirju. Teksti loeb Ly Koik.
  • Kodukandi lood: Kadriorg. 01. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1971. Näita seoseid
    Pikkus: 40:49 Täpne kuupäev: 24. sept 1971
    Autor: Hubert Veldermann
    RAMETO avaliku õhtu salvestus. Saatesarjas "Kodukandi lood" tuleb juttu Kadriorust, saatejuht Hubert Veldermann. Saates esinevad: kunstiteadlane Mai Lumiste räägib Kadrioru ajaloost; Linnamuuseumi töötaja Hillar Saha; Kunstimuuseumi direktor Inge Teder; geoloog Karl Müürisepp; bioloog Tiit Randla; kodu-uurija Heino Gustavson; TA Tehnikaraamatukogu osakonnajuhataja Voldemar Miller. H. Veldermann vestleb solistide Els Himma, Heidy Tamme, Tõnis Mägi ja Uno Loobiga, tutvustatakse ka saateansamblit. Laulavad: Uno Loop, Els Himma, Tõnis Mägi, Heidy Tamme. Eetris 24.09.1971. PAS-2574 (1)
  • ETV ARHIIVIST: Päev Kadriorus. 02. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1981. Näita seoseid
    Pikkus: 21:39 Täpne kuupäev: 14. aug 1981
    Autor: Andres Vihalem
    Eesti Televisiooni saate heli. Saatejuht Andres Vihalem oli ühe päeva väljas Kadrioru pargis ja uuris, mida tähendavad linnainimesele üldse pargid, kust oleks eeskuju võtta ja kuidas on lood teistes Nõukogude Liidu linnades. Mida tähendab park teadlasele ja mida kirjanikule? Missugune on praegu Kadrioru pargi seisukord ja millised on inimeste mured, kes Kadrioru eest hoolitsevad. Teises saates kõnelevad Botaanikaaiast Heiki Tamm, kunstiteadlane Mai Lumiste, pargivaht Juhan Koidu ja Haljasalade Trustist Eliina Bärg, põline Kadrioru elanik kirjandusteadlane Elem Treier. Saade on muusikaliselt kujundatud.
  • Oli kord...: Niguliste kiriku põlemistest ja taastamistest. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1997. Näita seoseid
    Pikkus: 22:44 Täpne kuupäev: 6. jaan 1997
    Autor: Hubert Veldermann
    00:30:35. Saade Niguliste kiriku põlemistest ja taastamistest. tr 6 Hubert Veldermann vestleb vesiehitaja Sulev Roosmaga 09.03.1944 põlemisest, sõbra isa hukkumisest, meenutab uut põlemist 13.10.1982. tr 8 Muinsuskaitse Ameti juhataja Rasmus Kangropool räägib kiriku põlemistest läbi aegade, taastamisplaanidest ja põlengust 1982. a. tr 9 Arhiivilõigud 1984. aasta 26. oktoobrist, kui taastamine lõpetati. Kunstimuuseumi direktor Inge Teder ja Mälestusmärkide Projekteerimise Valitsuse juhataja Heino Uuetalu räägivad töödest ja plaanidest. tr 10 Kunstiteadlane Mai Lumiste ekspositsioonist ja tulevikuplaanidest. Saade muusikaliselt kujundatud.
  • Oli kord...: Niguliste kiriku põlemistest ja taastamistest. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1997. Näita seoseid
    Pikkus: 22:44 Täpne kuupäev: 6. jaan 1997
    Autor: Hubert Veldermann
    Saade Niguliste kiriku põlemistest ja taastamistest. tr 6 Hubert Veldermann vestleb vesiehitaja Sulev Roosmaga 09.03.1944 põlemisest, sõbra isa hukkumisest, meenutab uut põlemist 13.10.1982. tr 8 Muinsuskaitse Ameti juhataja Rasmus Kangropool räägib kiriku põlemistest läbi aegade, taastamisplaanidest ja põlengust 1982. a. tr 9 Arhiivilõigud 1984. aasta 26. oktoobrist, kui taastamine lõpetati. Kunstimuuseumi direktor Inge Teder ja Mälestusmärkide Projekteerimise Valitsuse juhataja Heino Uuetalu räägivad töödest ja plaanidest. tr 10 Kunstiteadlane Mai Lumiste ekspositsioonist ja tulevikuplaanidest.
  • Päevakaja: Niguliste kirik. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 2000. Näita seoseid
    Pikkus: 04:51 Täpne kuupäev: 15. juuli 2000
    Autor: Hubert Veldermann
    Niguliste kirik on nüüd tõesti valmis pärast teistkordset põlengut. Ehituskomitee esimehe asetäitja, Niguliste taastamise staabiülem Andres Saar, kunstiteadlane Mai Lumiste.