Sulge

Rembrandt ♂ NL

15. juuli 1606, Leiden, Holland – 4. oktoober 1669, Amsterdam, Holland [†63]

Tegelik nimi: Rembrandt Harmenszoon van Rijn

Kunstnik Maal


Osalemine näitustel kunstnikuna (3)

Postuumsed isikunäitused (2)

6. november 1921 – 16. november 1921. Hollandi maalikunsti reproduktsioonide näitus (koos: Frans Hals). Kunstiühing "Pallas"

18. mai 1978 – 10. juuli 1978. Rembrandti ofordid. Eesti Kunstimuuseum

Postuumsed grupinäitused (1)

20. oktoober 1918 – detsember 1918. Tallinna eraomanduse kunstinäitus. Eestimaa Provintsiaalmuuseum


Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (37)

Isiku kohta (1)

Isikust pikemalt (1)

Isikut mainivad (35)

  • Leo Soonpää [L. S.]. Ivan Nikolajevič Kramskoi (1837–1887). Sirp ja Vasar, 26. okt 1940, lk 8. Näita seoseid
    Ülevaade loomingust. Mainitu A. S. Suvorin.
  • Leo Soonpää [L. S.]. Sergei Gerassimov. Sirp ja Vasar, 30. nov 1940, lk 4. Näita seoseid
    Ülevaade loomingust.
  • Leo Soonpää. Aleksander Gerassimov. Sirp ja Vasar, 7. dets 1940, lk 4. Näita seoseid
    Loomingu ülevaade. Mainitud ka Moljavini, Turžansk.
  • Leo Soonpää [L. S.]. V. A. Serov (1865–1911). Sirp ja Vasar, 11. jaan 1941, lk 4. Näita seoseid
    Ülevaade loomingust.
  • Adamson-Eric [Ad-Er.]. Georg Semjonovitš Vereiski. Sirp ja Vasar, 8. veeb 1941, lk 4. Näita seoseid
    Ülevaade loomingust. Mainitu ka A. N. Benoit, E. Šreider, S. I. Štšukin.
  • [Teadmata]. Taras Ševtšenko maalijana. Sirp ja Vasar, 8. märts 1941, lk 4. Näita seoseid
    Ülevaade loomingust. Autor võib olla Soonpää.
  • [Teadmata]. Boris Vladimirovitš Johanson. Sirp ja Vasar, 5. aprill 1941, lk 4. Näita seoseid
    Ülevaade Boris Iogansoni loomingust.
  • Mart Pukits. Vanemaid Tartu kunstnikke. Oskar Hoffmann. Postimees, 8. juuni 1942, lk 6. Näita seoseid
    Vastulause Vaga artiklile seoses Kalevipoja ainelise maaliga.
  • Alfred Vaga. Kunstiväärtusi Tallinna raekoja saalis. Eesti Sõna, 2. aug 1942, lk 6. Näita seoseid
    Ülevaade sisseseadest.
  • Asta Künnap. Eesti maalist eile ja täna. Kunst, 1958, nr 1, lk 2–17. Näita seoseid
    Ülevaade eesti maalikunsti arengust, realismist ning "õigetest" ja "valedest" lähenemistest
  • Boris Bernstein. Aleksander Ivanovi loomingu tähtsusest. Kunst, 1959, nr 1, lk 41–49. Näita seoseid
    Ivanovi looming, peamiselt religioosne-ajalooline aines.
  • Boris Bernstein. Mõningaid kunsti kaasaegsuse probleeme. Kunst, 1960, nr 1, lk 1–11. Näita seoseid
    Abstraktse kunsti vastane artikkel
  • Inge Teder. Pilk Velázquezi portreeloomingule. Kunst, 1960, nr 1, lk 59–64. Näita seoseid
  • Günther Reindorff. Mälestusi kokkupuudetest Paul ja Kristjan Rauaga. Kunst, 1960, nr 2, lk 33–38. Näita seoseid
    Mälestused
  • Ott Kangilaski. Pilk kunsti kööki. Graafiliste tehnikate väljenduslikest võimalustest. Kunst, 1960, nr 2, lk 61–66. Näita seoseid
    Jätkatud eelmisest numbrist ja läheb järgmises edasi. Räägitakse sügavtrükist
  • Moisei Kagan. Maal ja vaataja. Kunst, 1961, nr 1, lk 1–9. Näita seoseid
    Abstraktsionismi vastu, samas pole ülim realism peamine
  • Lehti Viiroja. Kristjan Raud – monumentaalse kunsti looja. Kunst, 1961, nr 2, lk 22–30. Näita seoseid
    Elu ja loomingu kokkuvõte
  • Ilja Ehrenburg. Impressionistid. Kunst, 1961, nr 3, lk 33. Näita seoseid
    Peatükk "Prantsuse vihikutest". Järgneb. Erinevate kunstistiilide aktsepteerimisest. Courbet. Impressionismi algus. Mainitavad About, Alionais
  • Paul Härmson. Mõtteid Kristjan Rauast ja arhitektuurist. Kunst, 1961, nr 4, lk 4–10. Näita seoseid
    Loomingu analüüs
  • Boris Bernstein. Kunstnikud kunstist. Vincent van Goghi kirjad. Kunst, 1962, nr 1, lk 45–51. Näita seoseid
  • Nigol Andresen. Varia. Suur Leedu kunstnik. Kunst, 1962, nr 1, lk 52–54. Näita seoseid
    Ciurlionise elu kokkuvõte
  • Helene Johani. Lõpetamata maal ja autori võitlustee. Kunst, 1965, nr 1, lk 18–25. Näita seoseid
    Andrus Johanist ja töörahva ülestõusu maalist. Mainitud H. Mäeloog
  • Vaike Tiik. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. Kunst, 1966, nr 1, lk 21–27. Näita seoseid
    100. sünniaastapäeva puhul. Mainitud ka Baggohufvud, Schaefer, Vahtramäe, Grünberg.
  • Boris Bernstein. Seoses vaidlustega realismi üle I. Kunst, 1966, nr 3, lk 13–22. Näita seoseid
    Hetke realismi teoreetilised alused. Mainitud ka S. Petrov.
  • Eha Ratnik. Karl Päsimäe loomingust. Kunst, 1966, nr 3, lk 30–35. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.
  • Leo Gens. Austria. Kunst, 1966, nr 3, lk 55–58. Näita seoseid
    Muljeid reisilt Austriasse.
  • Boris Bernstein. Seoses vaidlustega realismi üle II. Kunst, 1967, nr 1, lk 1–14. Näita seoseid
    Teoreetiline ülevaade realismist.
  • Jaak Kangilaski. Lehekülgi väliskunstist. Marc Chagall. Kunst, 1967, nr 2, lk 63–74. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.
  • Jaak Kangilaski. Pilk USA kunstimuuseumidesse. Kunst, 1970, nr 2, lk 56–68. Näita seoseid
    USA reisil põhinev ülevaade.
  • Henrik Igitjan. Hümn ilule. Kunst, 1972, nr 43/3, lk 39–42. Näita seoseid
    Armeenia maalikunstniku Aleksandr Bažbeuk-Melikjani loomingust.
  • Nesto Jacometti. Eduard Wiiralt. Kunst, 1973, nr 44/1, lk 24–25. Näita seoseid
    Mälestusi Pariisist.
  • Lia Livšits. Itaalia kunstnik-kommunist Renato Guttuso. Kunst, 1974, nr 45/1, lk 28–32. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.
  • Ada Zevina. Vestlus ateljees. Mihhail Greku. Kunst, 1974, nr 45/1, lk 40–43. Näita seoseid
    Intervjuu kunstnikuga.
  • Aleksander Kamenski. Vitebsk, Pariis, maailmaruum ja nende ümbrus. Kohtumine Marc Chagalliga. Kunst, 1974, nr 46/2, lk 25–31. Näita seoseid
    Vestlus Chagalliga.
  • Endel Valk-Falk. Ühest vaselõikekunsti haruldusest TRÜ Teaduslikus Raamatukogus. Kunst, 1976, nr 49/2, lk 46–49. Näita seoseid