Adamson-Eric ♂

Kunstnik Maal Tarbekunst

Osalemine näitustel kunstnikuna (105)

Isikunäitused (10)

15. mai 1928 – 20. mai 1928. Pariisi eesti kunstnikkude grupp (koos: Kristjan Teder, Eduard Wiiralt). Blomqvisti galerii, Norra

29. juuni 1928 – 12. juuli 1928. Pariisi eesti kunstnikkude grupp (koos: Kristjan Teder, Eduard Wiiralt). Tallinna Õpetajate Seminar

24. oktoober 1936 – 4. november 1936. Adamson-Ericu isikunäitus. Strindbergi Galerii, Soome

12. veebruar 1938 – 20. veebruar 1938. Adamson-Ericu isikunäitus. Tallinna Kunstihoone

6. mai 1939 – 18. mai 1939. Adamson-Ericu isikunäitus. Stockholm Konstnärshuset, Rootsi

5. august 1962 – 5. september 1962. ENSV teenelise kunstitegelase professor Adamson-Ericu teoste näitus. Tallinna Kunstihoone

26. september 1962 – oktoober 1962. Professor Adamson-Ericu personaalnäitus. NSVL Kunstnike Liit, Venemaa

19. november 1967 – 17. detsember 1967. Prof. Adamson-Ericu teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum

30. mai 1968 – 8. juuli 1968. Adamson-Ericu personaalnäitus. Eesti Kunstimuuseum

22. november 1968 – 22. jaanuar 1969. Eesti NSV teenelise kunstitegelase professor Adamson-Ericu teoste näitus. M. K. Čiurlionise Riiklik Kunstimuuseum, Leedu

Postuumsed isikunäitused (7)

17. august 1972 – 18. september 1972. Adamson-Ericu seni eksponeerimata maalide näitus. Eesti Kunstimuuseum

13. august 1982 – 8. oktoober 1982. Adamson-Ericu personaalnäitus. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

3. detsember 1990 – 10. veebruar 1991. Adamson-Ericu natüürmordid läbi nelja aastakümne. Adamson-Ericu Muuseum

1. juuni 1991 – 1. september 1991. Adamson-Ericin näyttely. Heinola Forskullan Taidekartano, Soome

2. juuni 1991 – 1. september 1991. Adamson-Ericu looming. Heinola Forskullan Taidekartano, Soome

28. august 1992 – 9. september 1992. Valik Adamson-Ericu töödest. Tartu Kunstimuuseum

19. oktoober 2019 – 2. veebruar 2020. Eesti kunsti klassik. Adamson-Eric: mitmekülgne modernist. Järvenpää Kunstimuuseum, Soome

Grupinäitused (73)

30. mai 1925 – juuni 1925. Ausstellung Novembergruppe, Malerei, Plastik, Architektur. Berliner Secession, Saksamaa

15. september 1925 – 19. oktoober 1925. II Eesti kunsti ülevaatenäitus. Kadrioru loss

19. september 1926 – 10. oktoober 1926. Eesti Kunstnikkude Liidu 4. järjekorraline kunstinäitus. Tallinna pritsimaja

11. september 1927 – 11. oktoober 1927. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu VI järjekorraline näitus. Harjumäe paviljon

1928 – 1928. Salon des Tuileries 1928. Palais de Bois, Prantsusmaa

29. juuli 1928 – august 1928. Pariisi eesti kunstnikkude grupp. Pärnu Raekoda

2. september 1928 – 28. september 1928. Kujutava Kunsti Sihtkapitali kunstinäitus 1928. Lai 1

9. veebruar 1929 – 3. märts 1929. Eesti kunsti näitus Helsingis. Kunsthalle Helsinki, Soome

4. mai 1929 – 18. mai 1929. Eesti kunsti näitus Pariisis. Palette française galerii, Prantsusmaa

18. mai 1929 – 18. juuni 1929. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kevadnäitus 1929. Suurgildi hoone

24. november 1929 – 7. jaanuar 1930. Iseseisev kunstinäitus. Eesti Kunstimuuseum

4. mai 1930 – 18. mai 1930. I Eesti rakenduskunsti näitus. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

12. september 1931 – 10. oktoober 1931. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu VII järjekorraline sügisnäitus. Tallinna pritsimaja

2. oktoober 1932 – 1. november 1932. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu sügisnäitus 1932. Suurgildi hoone

20. november 1932 – 20. detsember 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

16. aprill 1933 – 30. aprill 1933. Narva kevadnäitus. Rüütli 24

17. aprill 1933 – 30. aprill 1933. Kunstiühing "Pallas" XV järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

18. veebruar 1934 – 11. märts 1934. Kujutava Kunsti Sihtkapitaali Valitsuse kunsti näitus 1934. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

15. september 1934 – 7. oktoober 1934. Kunstihoone avamisnäitus. Tallinna Kunstihoone

9. detsember 1934 – 30. detsember 1934. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1934. Kunstikool "Pallas"

7. märts 1935 – 27. märts 1935. Eesti kunsti näitus Moskvas. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa

4. mai 1935 – 27. mai 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti kevade näitus 1935. Tallinna Kunstihoone

5. oktoober 1935 – 5. november 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1935. Tallinna Kunstihoone

30. november 1935 – 15. detsember 1935. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1935. Kunstikool "Pallas"

18. märts 1937 – 5. aprill 1937. E.K.K.K.Ü. 1922–1937. 15 aasta juubeli näitus. Tallinna Kunstihoone

25. mai 1937 – 25. november 1937. Pariisi maailmanäitus 1937.

6. jaanuar 1938 – 16. jaanuar 1938. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1938. Kunstikool "Pallas"

12. november 1938 – 30. november 1938. Kunsti sügisnäitus 1938. Tallinna Kunstihoone

14. jaanuar 1939 – 28. jaanuar 1939. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1939. Kunstikool "Pallas"

18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia

24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari

13. mai 1939 – 5. juuni 1939. Kunsti kevadnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

8. september 1939 – 18. september 1939. Kuue kunstniku näitus. Tallinna Kunstihoone

4. november 1939 – 21. november 1939. Kunsti sügisnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

21. jaanuar 1940 – 5. veebruar 1940. Kuue kunstniku näitus. Kunstikool "Pallas"

3. märts 1940 – 17. märts 1940. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XXIII kunstinäitus 1940. Tallinna Kunstihoone

6. aprill 1940 – aprill 1940. Teine kunstinäitus Colombia kohvikus. Colombia kohvik

30. aprill 1940 – mai 1940. Kolmas kunstinäitus Colombia kohvikus. Colombia kohvik

26. mai 1940 – 1940. Neljas kunstinäitus Colombia kohvikus. Colombia kohvik

10. juuli 1940 – august 1940. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu suvine näitus 1940. Tallinna Kunstihoone

23. november 1940 – 16. detsember 1940. Kunsti sügisnäitus 1940. Tallinna Kunstihoone

18. juuni 1941 – 7. juuli 1941. Kunsti kevadnäitus 1941. Tallinna Kunstihoone

7. november 1942 – 1942. Suur Isamaasõda. Tretjakovi galerii, Venemaa

20. juuli 1945 – 21. august 1945. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Eesti NSV Kunstnike Liidu Tartu osakond

9. september 1945 – 16. september 1945. Üleliidulise kunstinäituse-eelne valiknäitus Eesti kunst. Tallinna Kunstihoone

3. oktoober 1945 – 17. oktoober 1945. Üleliidulise kunstinäituse-eelne valiknäitus Eesti kunst. Tallinna Kunstihoone

21. detsember 1945 – 29. detsember 1945. ENSV arhitektuuri näitus 1944/45. Tallinna Kunstihoone

19. oktoober 1946 – 10. november 1946. Illustratsiooni ja raamatugraafika näitus. Tallinna Kunstihoone

25. juuni 1947 – 25. juuli 1947. Kunstinäitus. Maal, graafika, skulptuur, tarbekunst. Tallinna Kunstihoone

20. detsember 1951 – 1. veebruar 1952. 1951. aasta tarbekunsti näitus. Tallinna Kunstihoone

17. juuli 1955 – 17. august 1955. 15 aastat Nõukogude Eesti kunsti. Tallinna Kunstihoone

7. juuni 1958 – 30. juuni 1958. ENSV Kunstnike Liidu liikmete žüriivaba kunstinäitus 1958. Tallinna Kunstihoone

10. jaanuar 1959 – 15. veebruar 1959. NLKP XXI kongressile pühendatud vabariikliku kunstinäituse maali ja skulptuuri[...]. Tallinna Kunstihoone

23. jaanuar 1960 – 21. veebruar 1960. EKP XII kongressile pühendatud vabariiklik kunstinäitus. Tallinna Kunstihoone

12. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse tarbekunsti osakond. Tallinna Kunstihoone

18. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse kujutava kunsti osa. Kadrioru tennisehall

14. september 1961 – 24. oktoober 1961. Vabariiklik kunstinäitus 1961. Tallinna Kunstihoone

16. detsember 1961 – 19. jaanuar 1962. Tallinna kunstnike teoste näitus. Tallinna Kunstihoone

11. juuli 1962 – 15. august 1962. Eesti NSV tarbekunsti näitus. Tallinna Kunstihoone

12. aprill 1963 – 12. mai 1963. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1963. Tallinna Kunstihoone

5. november 1963 – 5. detsember 1963. Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 46. aastapäevale pühendatud vabariiklik[...]. Tallinna Kunstihoone

10. märts 1964 – 5. aprill 1964. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1964. Tallinna Kunstihoone

7. juuli 1965 – 5. september 1965. Vabariiklik kujutava kunsti näitus 1965 - maal ja skulptuur. Tallinna Kunstihoone

2. veebruar 1966 – 13. märts 1966. Nõukogude Leedu, Läti ja Eesti 25 aastane. Maneež, Venemaa

1. juuli 1966 – august 1966. Eesti tarbekunst. Praha Dekoratiivkunstimuuseum, Tšehhi

20. juuli 1966 – 11. september 1966. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1966. Tartu Kunstimuuseum

16. september 1966 – 9. oktoober 1966. Eesti tarbekunst. Dům československo-sovětského přátelství, Slovakkia

17. november 1966 – 12. detsember 1966. Vabariiklik kunstinäitus 1966. Tallinna Kunstihoone

21. juuli 1967 – 1. oktoober 1967. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1967. Tartu Kunstimuuseum

29. juuli 1967 – 12. september 1967. Eesti NSV graafika ja nahkehistöö. Damjanich János Múzeum, Ungari

28. oktoober 1967 – 19. november 1967. Inimene, töö, võitlus. Tallinna Kunstihoone

3. november 1967 – 26. november 1967. Eesti NSV graafika ja nahkehistöö. Ungari Rahvusgalerii, Ungari

1. november 1968 – 29. detsember 1968. Eesti graafika ja tarbekunst. Neue Nationalgalerie, Saksamaa

Postuumsed grupinäitused (14)

18. detsember 1968 – 30. märts 1969. Eestimaa eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

21. september 1969 – 15. oktoober 1969. Eesti NSV metallehistöö. Damjanich János Múzeum, Ungari

17. juuli 1970 – 10. august 1970. Nõukogude Eesti maal 1965–1969. Tallinna Kunstihoone

2. juuni 1971 – 2. august 1971. Lilled ja natüürmort eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

29. aprill 1975 – 18. mai 1975. 30 aastat võidust. Tallinna Kunstihoone

12. november 1976 – 31. jaanuar 1977. Eesti akvarell. Eesti Kunstimuuseum

25. oktoober 1989 – 7. jaanuar 1990. Adamson-Eric ja eesti portreemaal 1930. aastatel. Adamson-Ericu Muuseum

14. mai 1992 – 24. mai 1992. Prantsusmaa eesti kunstis. Tallinna Kunstihoone

10. mai 2002 – 18. august 2002. Ühe aasta mehed. Tartu Kunstimuuseum

10. jaanuar 2003 – 10. veebruar 2003. Eesti kunstnikud Jaroslavlis. Hobusepea galerii

27. veebruar 2008 – 6. aprill 2008. Eesti Kunstnike Liidu 8. aastanäitus "Vabaduse väljak". Tallinna Kunstihoone

9. september 2017 – 25. veebruar 2018. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Kumu Kunstimuuseum

4. oktoober 2019 – 31. oktoober 2019. Kunstiklassika oksjon. Sügis 2019. Haus galerii

30. november 2023 – 22. jaanuar 2024. Koidula Eesti kunstis. Vändra Kunstigalerii

Teiste kunstnike isikunäitused (1)

6. oktoober 1972 – 12. november 1972. V. I. Šuhhajevi teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum

Näituste žürii liige (2)

17. juuli 1946 – 5. august 1946. Kunsti suvinäitus. Tallinna Kunstihoone

25. juuni 1947 – 25. juuli 1947. Kunstinäitus. Maal, graafika, skulptuur, tarbekunst. Tallinna Kunstihoone

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (46)

Isiku kohta (4)

• Leo Soonpää. Adamson-Ericu varasemast loomingust. Kunst, 1962, nr 3, lk 19–26.
  Lühendatud peatükk monograafiast. Kuni 40ndateni. Mainitud ka Karola Lipp, Sfakianakis, Mia Press, Akel, E. Vebermann, Karola Akel
• Kaalu Kirme. Adamson-Eric nahkehistöökunstnikuna. Kunst, 1965, nr 1, lk 26–30.
  Kokkuvõte
• Villem Raam. Mõned küsimused Adamson-Ericule Eesti NSV Kunstnike Liidu juubeli puhul. Kunst, 1968, nr 1, lk 7–11.
  Mälestused Kunstnike Liidu loomisest.
• Leo Soonpää. Adamson-Eric. In memoriam. Kunst, 1969, nr 1, lk 17–20.
  Nekroloog.

Isikust pikemalt (6)

• Kaalu Kirme. Meie Nahkehistöö 1945–1960. Kunst, 1960, nr 3, lk 1–7.
• Inge Teder. Uutest suundadest Eesti keraamikas. Kunst, 1963, nr 2, lk 12–17.
  Olukord on paranenud, kuid võiks olla parem
• Kaalu Kirme. Kujundusliku mõtte pöördepunktid meie nahkehistöö ajaloos Tallinna Kunstimuuseumis toimunud näituse taustal. Kunst, 1966, nr 1, lk 47–52.
  Kokkuvõte nahkehistöö ajaloost Eestis. Keskendub Adamson-Ericule ja Eduard Taskale.
• Kaalu Kirme. Eesti professionaalse vaibakunsti väljakujunemisaastad. Kunst, 1968, nr 2, lk 29–33.
  Vaibakunsti ajaloost kuni Teise maailmasõjani. Mainitud ka A. Sura, Möllerson-Böckler.
• Milvi Alas. Eesti metallehistööst täna ja eile. Kunst, 1969, nr 3, lk 14–23.
  Vestlus Tõnu Lauguga.
• Villu Toots. Kirja osa Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1970, nr 2, lk 10–21.
  Tüpograafiast raamatuillustratsioonis.

Isikut mainivad (34)

• Helene Kuma. Mõtteid Eesti Nõukogude tarbekunstist. Kunst, 1958, nr 1, lk 45–51.
  Eesti tarbekunstist ja eelkõige 1956. a dekaadi näitusest Moskvas. Osade alade halb hetkeseis.
• Tiiu-Ene Vaivadienė [Tiiu Tults]. Pilk Otto Tammeraidi loomingulisele teele. Kunst, 1959, nr 1, lk 32–33.
  Loomingu kokkuvõte
• [Toimetus]. Varia. Eest NSV kunstnike liidu X kongress. Kunst, 1959, nr 2, lk 67–70.
  Ettekannete kokkuvõtted
• Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16.
  Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
• [Toimetus]. Varia. Autasud ja preemiad. Kunst, 1961, nr 2, lk 56.
• Voldemar Erm. Kristjan Teder – meeleolurikka lillemaali looja. Kunst, 1961, nr 5, lk 7–12.
  Kunstniku elu ja looming. Mainitud M. Sarv
• Evald Okas. Mälestuskilde Suure Isamaasõja päevilt. Kunst, 1962, nr 1, lk 28–38.
  Alates märtsist 1942 kuni mai 1945. Muuhulgas Jüriöö näitus. Mainitud ka P. Sädak, V. Slastinikov, Skolnikov, Kuks, Jakobson, Suvorov, Bõkov, A. Vaino, P. Raukas
• Kaalu Kirme. Eesti tarbekunst täna. (Konspekt fotode juurde vabariiklikult tarbekunstinäituselt). Kunst, 1962, nr 4, lk 1–9.
  Nii head kui vead
• Kaalu Kirme. Traditsioonidest, dekoratiivsusest ja muust. (Mõtisklusi Nõukogude Eesti metallehistööst). Kunst, 1963, nr 2, lk 8–11.
  Eesti ehtekunsti ajaloost ja hetkeseisust
• Helene Kuma. Tagasivaade Ellen Hanseni ja Elgi Reemetsa näitusele. Kunst, 1963, nr 2, lk 18–24.
  Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusest
• Kaalu Kirme, Helene Kuma, Jutta Matvei, Susanna Otema, Inge Teder. Mis Suunas areneb Nõukogude Eesti tarbekunst? Kunst, 1964, nr 2, lk 1–11.
  Vabariikliku tarbekunstinäituse taustal esitati kunstnikele ja teoreetikutele küsimusi tarbekunsti teemal (edusammud, puudujäägid, traditsioon vs uuendus, kaasas käimine muutustega).
• Martti Soosaar. Märkmeid ja repliike ühe noore juubilari kohta. Kunst, 1965, nr 1, lk 1–9.
  Eesti kunstiharidusest, peamiselt ERKIst
• Ene Lamp. Eesti kunstielu esimesel nõukogude aastal. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 12–17.
  1940. aasta kronoloogia
• [Toimetus]. Eesti NSV Kunstnike Liidu XIII kongress. Kunst, 1967, nr 2, lk 1–4.
  Ülevaade kongressist, mis toimus 24. ja 25. aprillil 1967. Sisaldab kirjavehetust EKP keskkomiteega. Uue juhatuse nimekiri.
• Leo Gens. Varia. Keskajakirjandus Eesti kunstist Balti liiduvabariikide juubelinäituselt Moskvas. Kunst, 1967, nr 2, lk 79–82.
  Kokkuvõte ajakirjanduses näituse kohta ilmunust. Mainitud ka J. Singer, J. Lipsinskaja, J. Halaminski, I. Schmidt, R. Abolina, G. Pletnjova, O. Nikulina, J. Balckinosis, E. Temerin.
• Heini Paas. Murranguaasta F. Sannamehe loomingus (1940/1941). Kunst, 1967, nr 3, lk 35–39.
  Ülevaade esimese nõukogude aasta loomingust.
• Martti Soosaar. 4. jaanuaril 1943 loodi... Kunst, 1968, nr 1, lk 3–6.
  Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu loomisest Jaroslavlis.
• Evald Okas. Sõjapäevade päevikut lehitsedes. Kunst, 1968, nr 1, lk 12–14.
  Päevik 22.11.1942–26.09.1944.
• [Toimetus]. Eesti Kunstnike Liit 1943–1968. Arve ja fakte. Kunst, 1968, nr 1, lk 15–18.
• [Toimetus]. Kümme aastat kirjastust "Kunst". Kunst, 1968, nr 1, lk 18–19.
  Ülevaade tegevusest.
• Evi Pihlak. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1953–1968. Kunst, 1968, nr 1, lk 22–26.
  Ülevaade toimunust.
• Helene Kuma. Kunsti arengukäikust. Tarbekunst. Kunst, 1968, nr 1, lk 26–29.
  Ülevaade tarbekunsti arengust aastatel 1943–1968. Mainitud ka S. Sumera.
• Inge Teder. Tarbekunsti näitus Tartus. Kunst, 1968, nr 1, lk 45–50.
• Helene Kuma. Mari Adamsoni piltvaibad. Kunst, 1968, nr 2, lk 10–15.
  Ülevaade loomingust.
• Helene Kuma. Kas värv, joonistus... või veel midagi? Nahkehistöö väljendusvahendite arengust. Kunst, 1968, nr 2, lk 16–17.
• Evi Pihlak. Realiteet uues kvaliteedis (Olev Subbi maalide puhul). Kunst, 1968, nr 3, lk 1–6.
  Subbi loomingust.
• Mai Levin. Varia. Ühe Wiiralti näituse puhul. Kunst, 1968, nr 3, lk 51–52.
  V. Kohvi kunstikogu põhjal EKMis toimunud näitusest ja seal olnud teostest.
• [Toimetus]. 1968. a kunstikroonika. Eesti kunst Saksa DV-s. Kunst, 1969, nr 1, lk 68–69.
  1968. aasta Nõukogude kultuuripäevad Saksa DV-s kuulusid Eestile.
• [Toimetus]. 1968. a kunstikroonika. Üleliiduline kunstnike kongress. Kunst, 1969, nr 1, lk 69.
  26.-29. novembrini 1968 toimunud NSVL kunstnike kongress Moskvas.
• Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36.
  Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
• Kaalu Kirme. Ljuda ja Dima Šuškanovid. Kunst, 1969, nr 2, lk 61–63.
  Lühike ülevaade.
• Milvi Alas. Varia. Eesti Kunstnikke Liidu XIV kongress. Kunst, 1969, nr 2, lk 75–78.
  Ülevaade ja otsused 29. ja 30. mail 1969 toimunud konkressist. Lisaks mainitud D. Zimenko, V Švedova, V. Ivanov.
• Kaalu Kirme. Helene Kuma töömail. Kunst, 1971, nr 39/1, lk 30–33.
  Ülevaade loomingust
• Aino Kartna. Kirjatükk Lembit Sarapuust. Kunst, 1973, nr 44/1, lk 12–16.
  Ülevaade loomingust.

Isiku poolt illustreeritud (2)

• [Toimetus]. Balti liiduvabariikide kunst Moskvas. Kunst, 1966, nr 2, lk 4–28.
  Pildiline ülevaade näitusest
• Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22.
  Ülevaade toimunust.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (7)

Isiku kohta (5)

• AK filmikroonika 1958-1991: Adamson-Eric 60. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1962.
  Pikkus: 01:29
  1962. a personaalnäitus Tallinna Kunstihoones.
• Adamson-Ericu juubeliks. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1962.
  Pikkus: 15:05 Täpne kuupäev: 18. aug 1962
  Leo Soonpää räägib kunstnik Adamson-Ericu õpingutest ja loometööst. Eraldi tuleb juttu tema portreedest ja maastikest.
• Adamson-Ericut ja Richard Sagritsat mälestades. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1968.
  Pikkus: 31:57 Täpne kuupäev: 21. dets 1968
  Adamson-Ericust ja Richard Sagritsast jagavad mälestusi ja räägivad nende loomingust saatejuht Helgi Põldroos, Enn Põldroos, Helene Kuma, Lepo Mikko, Märt Bormeister ja Priidu Aavik.
• Adamson-Eric. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1995.
  Pikkus: 49:22 Täpne kuupäev: 12. juuni 1995
  Saade annab süvaanalüüsi Adamson-Ericu loomingust ja tema kohast Eesti kunstis. Adamson-Ericut meenutavad Mari Adamson, Bruno Tomberg, Olev Subbi, Evald Okas, Ella Külv, Gustav Ernesaks, Villem Raam, Leo Gens.
• OP: 43. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2019.
  Pikkus: 56:25 Täpne kuupäev: 14. nov 2019
  Autor: Margit Kilumets; Autor: Margus Tabor

Isik esineb (1)

• Õhtu kunstniku ateljees: Märt Bormeister. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1976.
  Pikkus: 41:51 Täpne kuupäev: 30. sept 1976
  Keskööprogramm. Saade kunstniku 60. sünnipäeva tähistamiseks. Märt Bormeister räägib ajaloost, oma piltidest, Adamson-Ericust, sõjast, õpingutest, elust sõja ajal ja pärast seda, õpetajakarjäärist, loomingust, linnavaadetest, värvidest, maalimisest, vanadest majadest, vabaõhumuuseumist, majade joonistamisest, eesti saartest.

Isikut mainivad (1)

• OP: 60. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2020.
  Pikkus: 55:44 Täpne kuupäev: 9. aprill 2020
  Autor: Margit Kilumets; Autor: Margus Tabor
  Kohtumine Tallinna Jaani kultuurikirikus, rockitrio Sibyl Vane’i uus album, Lilli Jahilo kevadine moekollektsioon Adamson-Ericu mustritega, Jaan Pärna ehtenäitus Tallinna vanalinnas ja raamatujutud helilooja Olav Ehalaga. Saatejuhid Margit Kilumets ja Margus Tabor, režissöör Antti Häkli. Toimetajad Tiina Kruus, Anne Aavik ja Mariina Mälk, produtsent Mariina Mälk.