Adamson-Eric ♂
18. august 1902, Tartu – 2. detsember 1968, Tallinn [†66]
Tegelik nimi: Erich Carl Hugo Adamson
Kunstnik Maal Tarbekunst
Osalemine näitustel kunstnikuna (119)
Isikunäitused (10)
15. mai 1928 – 20. mai 1928. Pariisi eesti kunstnikkude grupp (koos: Kristjan Teder, Eduard Wiiralt). Blomqvisti galerii, Norra
29. juuni 1928 – 12. juuli 1928. Pariisi eesti kunstnikkude grupp (koos: Kristjan Teder, Eduard Wiiralt). Tallinna Õpetajate Seminar
24. oktoober 1936 – 4. november 1936. Adamson-Ericu isikunäitus. Strindbergi Galerii, Soome
12. veebruar 1938 – 20. veebruar 1938. Adamson-Ericu isikunäitus. Tallinna Kunstihoone
6. mai 1939 – 18. mai 1939. Adamson-Ericu isikunäitus. Stockholm Konstnärshuset, Rootsi
5. august 1962 – 5. september 1962. ENSV teenelise kunstitegelase professor Adamson-Ericu teoste näitus. Tallinna Kunstihoone
26. september 1962 – oktoober 1962. Professor Adamson-Ericu personaalnäitus. NSVL Kunstnike Liit, Venemaa
19. november 1967 – 17. detsember 1967. Prof. Adamson-Ericu teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum
30. mai 1968 – 8. juuli 1968. Adamson-Ericu personaalnäitus. Eesti Kunstimuuseum
22. november 1968 – 22. jaanuar 1969. Eesti NSV teenelise kunstitegelase professor Adamson-Ericu teoste näitus. M. K. Čiurlionise Riiklik Kunstimuuseum, Leedu
Postuumsed isikunäitused (8)
17. august 1972 – 18. september 1972. Adamson-Ericu seni eksponeerimata maalide näitus. Eesti Kunstimuuseum
30. september 1977 – 31. oktoober 1977. Adamson-Ericu maalid. Eesti Kunstimuuseum
13. august 1982 – 8. oktoober 1982. Adamson-Eric 80. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum
3. detsember 1990 – 10. veebruar 1991. Adamson-Ericu natüürmordid läbi nelja aastakümne. Adamson-Ericu Muuseum
1. juuni 1991 – 1. september 1991. Adamson-Ericin näyttely. Heinola Forskullan Taidekartano, Soome
2. juuni 1991 – 1. september 1991. Adamson-Ericu looming. Heinola Forskullan Taidekartano, Soome
28. august 1992 – 9. september 1992. Valik Adamson-Ericu töödest. Tartu Kunstimuuseum
19. oktoober 2019 – 2. veebruar 2020. Eesti kunsti klassik. Adamson-Eric: mitmekülgne modernist. Järvenpää Kunstimuuseum, Soome
Grupinäitused (85)
30. mai 1925 – juuni 1925. Ausstellung Novembergruppe, Malerei, Plastik, Architektur. Berliner Secession, Saksamaa
15. september 1925 – 19. oktoober 1925. II Eesti kunsti ülevaatenäitus. Kadrioru loss
19. september 1926 – 10. oktoober 1926. Eesti Kunstnikkude Liidu 4. järjekorraline kunstinäitus. Tallinna pritsimaja
11. september 1927 – 11. oktoober 1927. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu VI järjekorraline näitus. Harjumäe paviljon
16. november 1927 – 24. november 1927. Sügisene kunstinäitus 1927. Teater "Vanemuine"
1928 – 1928. Salon des Tuileries 1928. Palais de Bois, Prantsusmaa
29. juuli 1928 – august 1928. Pariisi eesti kunstnikkude grupp. Pärnu Raekoda
2. september 1928 – 28. september 1928. Kujutava Kunsti Sihtkapitali kunstinäitus 1928. Lai 1
9. veebruar 1929 – 3. märts 1929. Eesti kunsti näitus Helsingis. Helsingi Taidehalli, Soome
4. mai 1929 – 18. mai 1929. Eesti kunsti näitus Pariisis. Palette française galerii, Prantsusmaa
18. mai 1929 – 18. juuni 1929. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kevadnäitus 1929. Suurgildi hoone
24. november 1929 – 7. jaanuar 1930. Iseseisev kunstinäitus. Eesti Kunstimuuseum
4. mai 1930 – 18. mai 1930. I Eesti rakenduskunsti näitus. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus
12. september 1931 – 10. oktoober 1931. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu VII järjekorraline sügisnäitus. Tallinna pritsimaja
2. oktoober 1932 – 1. november 1932. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu sügisnäitus 1932. Suurgildi hoone
20. november 1932 – 20. detsember 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus
16. aprill 1933 – 30. aprill 1933. Narva kevadnäitus. Rüütli 24
17. aprill 1933 – 30. aprill 1933. Kunstiühing "Pallas" XV järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool Pallas
18. veebruar 1934 – 11. märts 1934. Kujutava Kunsti Sihtkapitaali Valitsuse kunsti näitus 1934. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus
15. september 1934 – 7. oktoober 1934. Kunstihoone avamisnäitus. Tallinna Kunstihoone
9. detsember 1934 – 30. detsember 1934. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1934. Kunstikool Pallas
7. märts 1935 – 27. märts 1935. Eesti kunsti näitus Moskvas. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa
4. mai 1935 – 6. juuni 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti kevade näitus 1935. Tallinna Kunstihoone
5. oktoober 1935 – 5. november 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1935. Tallinna Kunstihoone
30. november 1935 – 15. detsember 1935. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1935. Kunstikool Pallas
18. märts 1937 – 5. aprill 1937. E.K.K.K.Ü. 1922–1937. 15 aasta juubeli näitus. Tallinna Kunstihoone
25. mai 1937 – 25. november 1937. Pariisi maailmanäitus 1937.
6. jaanuar 1938 – 16. jaanuar 1938. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1938. Kunstikool Pallas
12. november 1938 – 30. november 1938. Kunsti sügisnäitus 1938. Tallinna Kunstihoone
14. jaanuar 1939 – 28. jaanuar 1939. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1939. Kunstikool Pallas
18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia
24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari
13. mai 1939 – 5. juuni 1939. Kunsti kevadnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone
8. september 1939 – 18. september 1939. Kuue kunstniku näitus. Tallinna Kunstihoone
4. november 1939 – 21. november 1939. Kunsti sügisnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone
21. jaanuar 1940 – 5. veebruar 1940. Kuue kunstniku näitus. Kunstikool Pallas
3. märts 1940 – 17. märts 1940. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XXIII kunstinäitus 1940. Tallinna Kunstihoone
6. aprill 1940 – aprill 1940. Teine kunstinäitus Colombia kohvikus. Colombia kohvik
13. aprill 1940 – 28. aprill 1940. RaKü VII rakenduskunstinäitus. Tallinna Kunstihoone
30. aprill 1940 – mai 1940. Kolmas kunstinäitus Colombia kohvikus. Colombia kohvik
3. mai 1940 – 10. mai 1940. RaKü VII rakenduskunstinäitus Tartus. Kunstikool Pallas
11. mai 1940 – 2. juuni 1940. Kunsti kevadnäitus 1940. Tallinna Kunstihoone
26. mai 1940 – 1940. Neljas kunstinäitus Colombia kohvikus. Colombia kohvik
10. juuli 1940 – august 1940. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu suvine näitus 1940. Tallinna Kunstihoone
7. november 1940 – november 1940. KKSKV kunstivõistlusel auhinnatud teosed. Tallinna Kunstihoone
12. november 1940 – 16. november 1940. Maali, graafika ja skulptuuri ideekavandite näitus. Tallinna Kunstihoone
23. november 1940 – 16. detsember 1940. Kunsti sügisnäitus 1940. Tallinna Kunstihoone
18. juuni 1941 – 7. juuli 1941. Kunsti kevadnäitus 1941. Tallinna Kunstihoone
7. november 1942 – jaanuar 1943. Suur Isamaasõda. Tretjakovi galerii, Venemaa
23. aprill 1943 – 10. mai 1943. Eesti rahva Jüriöö ülestõusu 600. aastapäeva tähistamiseks pühendatud[...]. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa
8. november 1944 – 25. november 1944. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Kadrioru loss
2. detsember 1944 – 14. jaanuar 1945. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Tallinna Kunstihoone
23. veebruar 1945 – 23. märts 1945. Punaarmee 27. aastapäeva tähistamise kunstinäitus. Tallinna Kunstihoone
20. juuli 1945 – 12. august 1945. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Eesti NSV Kunstnike Liidu Tartu osakond
9. september 1945 – 16. september 1945. Üleliidulise kunstinäituse-eelne valiknäitus Eesti kunst. Tallinna Kunstihoone
3. oktoober 1945 – 17. oktoober 1945. Üleliidulise kunstinäituse-eelne valiknäitus Eesti kunst. Tallinna Kunstihoone
21. detsember 1945 – 29. detsember 1945. ENSV arhitektuuri näitus 1944/45. Tallinna Kunstihoone
19. oktoober 1946 – 10. november 1946. Illustratsiooni ja raamatugraafika näitus. Tallinna Kunstihoone
22. mai 1947 – 8. juuni 1947. Nõukogude graafika näitus. Tallinna Kunstihoone
25. juuni 1947 – 25. juuli 1947. Kunstinäitus. Maal, graafika, skulptuur, tarbekunst. Tallinna Kunstihoone
27. juuni 1947 – 13. juuli 1947. Nõukogude graafika. Eesti NSV Kunstnike Liidu Tartu osakond
20. detsember 1951 – 1. veebruar 1952. 1951. aasta tarbekunsti näitus. Tallinna Kunstihoone
17. juuli 1955 – 17. august 1955. 15 aastat Nõukogude Eesti kunsti. Tallinna Kunstihoone
7. juuni 1958 – 30. juuni 1958. ENSV Kunstnike Liidu liikmete žüriivaba kunstinäitus 1958. Tallinna Kunstihoone
10. jaanuar 1959 – 15. veebruar 1959. NLKP XXI kongressile pühendatud vabariikliku kunstinäituse maali ja skulptuuri[...]. Tallinna Kunstihoone
23. jaanuar 1960 – 21. veebruar 1960. Vabariiklik kunstinäitus 1960. Tallinna Kunstihoone
12. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse tarbekunsti osakond. Tallinna Kunstihoone
18. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse kujutava kunsti osa. Kadrioru tennisehall
14. september 1961 – 24. oktoober 1961. Vabariiklik kunstinäitus 1961. Tallinna Kunstihoone
16. detsember 1961 – 19. jaanuar 1962. Tallinna kunstnike teoste näitus. Tallinna Kunstihoone
11. juuli 1962 – 15. august 1962. Eesti NSV tarbekunsti näitus. Tallinna Kunstihoone
12. aprill 1963 – 12. mai 1963. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1963. Tallinna Kunstihoone
5. november 1963 – 5. detsember 1963. Vabariiklik kunstinäitus 1963. Tallinna Kunstihoone
10. märts 1964 – 5. aprill 1964. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1964. Tallinna Kunstihoone
7. juuli 1965 – 5. september 1965. Vabariiklik kunstinäitus 1965 - maal ja skulptuur. Tallinna Kunstihoone
2. veebruar 1966 – 13. märts 1966. Nõukogude Leedu, Läti ja Eesti 25 aastane. Moskva Maneež, Venemaa
1. juuli 1966 – august 1966. Eesti tarbekunst. Praha Dekoratiivkunstimuuseum, Tšehhi
20. juuli 1966 – 11. september 1966. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1966. Tartu Kunstimuuseum
16. september 1966 – 9. oktoober 1966. Eesti tarbekunst. Dům československo-sovětského přátelství, Slovakkia
17. november 1966 – 12. detsember 1966. Vabariiklik kunstinäitus 1966. Tallinna Kunstihoone
21. juuli 1967 – 1. oktoober 1967. Vabariiklik tarbekunstinäitus 1967. Tartu Kunstimuuseum
29. juuli 1967 – 12. september 1967. Eesti NSV graafika ja nahkehistöö. Damjanich János Múzeum, Ungari
28. oktoober 1967 – 19. november 1967. Inimene, töö, võitlus. Tallinna Kunstihoone
3. november 1967 – 26. november 1967. Eesti NSV graafika ja nahkehistöö. Ungari Rahvusgalerii, Ungari
1. november 1968 – 29. detsember 1968. Eesti graafika ja tarbekunst. Neue Nationalgalerie, Saksamaa
Postuumsed grupinäitused (15)
18. detsember 1968 – 30. märts 1969. Eestimaa eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum
21. september 1969 – 15. oktoober 1969. Eesti NSV metallehistöö. Damjanich János Múzeum, Ungari
17. juuli 1970 – 10. august 1970. Nõukogude Eesti maal 1965–1969. Tallinna Kunstihoone
2. juuni 1971 – 2. august 1971. Lilled ja natüürmort eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum
29. aprill 1975 – 18. mai 1975. 30 aastat võidust. Tallinna Kunstihoone
12. november 1976 – 31. jaanuar 1977. Eesti akvarell. Eesti Kunstimuuseum
18. jaanuar 1979 – veebruar 1979. Nõukogude Eesti kunst. Peterburi Kesknäitusesaal Maneež, Venemaa
25. oktoober 1989 – 7. jaanuar 1990. Adamson-Eric ja eesti portreemaal 1930. aastatel. Adamson-Ericu Muuseum
14. mai 1992 – 24. mai 1992. Prantsusmaa eesti kunstis. Tallinna Kunstihoone
10. mai 2002 – 18. august 2002. Ühe aasta mehed. Tartu Kunstimuuseum
10. jaanuar 2003 – 10. veebruar 2003. Eesti kunstnikud Jaroslavlis. Hobusepea galerii
27. veebruar 2008 – 6. aprill 2008. Eesti Kunstnike Liidu 8. aastanäitus "Vabaduse väljak". Tallinna Kunstihoone
9. september 2017 – 25. veebruar 2018. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Kumu Kunstimuuseum
4. oktoober 2019 – 31. oktoober 2019. Kunstiklassika oksjon. Sügis 2019. Haus galerii
30. november 2023 – 22. jaanuar 2024. Koidula Eesti kunstis. Vändra Kunstigalerii
Teiste kunstnike isikunäitused (1)
6. oktoober 1972 – 12. november 1972. V. I. Šuhhajevi teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum
Näituste žürii liige (3)
13. aprill 1940 – 28. aprill 1940. RaKü VII rakenduskunstinäitus. Tallinna Kunstihoone
17. juuli 1946 – 5. august 1946. Kunsti suvinäitus. Tallinna Kunstihoone
25. juuni 1947 – 25. juuli 1947. Kunstinäitus. Maal, graafika, skulptuur, tarbekunst. Tallinna Kunstihoone
Bibliograafia
Isiku poolt kirjutatud artiklid (28)
- [Ad-Er.]. 5. a Jaan Koorti surmast. Sirp ja Vasar, 12. okt 1940, lk 4,7.
Ülevaade elust ja loomingust. Muuhulgas ka Koorti vastastest. - [Ad-Er.]. Eluläheduse nõudest sotsialistlikule realismile. Sirp ja Vasar, 19. okt 1940, lk 1,2.
Fassaadikultuurist ja sotsrealistmist. Lehe esiküljel Greenbergi repro. - [Ad-Er.]. Konrad Mägi n. Kunstikooli lõpetajate näitus. Sirp ja Vasar, 26. okt 1940, lk 8.
Ülevaade näitusest. - [Ad-Er.]. Täna avatakse kunsti sügisnäitus. Sirp ja Vasar, 23. nov 1940, lk 4.
Kriitiline artikkel näituse teemal. - Kunstnikkond ja valimised. Sirp ja Vasar, 7. dets 1940, lk 1.
Poliitiline üleskutse. - Kujutavale kunstile õige koht meie elus! Sirp ja Vasar, 4. jaan 1941, lk 3.
Plaanidest 1941. aastaks. - [Ad-Er.]. Georg Semjonovitš Vereiski. Sirp ja Vasar, 8. veeb 1941, lk 4.
Ülevaade loomingust. Mainitu ka A. N. Benoit, E. Šreider, S. I. Štšukin. - [Ad.-Er.]. Nõukogude graafika näituse puhul. Sirp ja Vasar, 31. mai 1941, lk 4.
Moskvas Puškini muuseumi avatud näitus. Mainitud ka V. N. Džaparidze. - Üleliidulise Nõukogude Kunstnike Liidu Orgkomitee pleenum. Rahva Hääl, 2. juuli 1943, lk 3.
Lõppes 7. juunil. - Eesti kunstnike õpinguist Paalehhis. Rahva Hääl, 8. okt 1943, lk 3.
Paalehhi küla artellis. - Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu üldkoosolek. Rahva Hääl, 23. aug 1944, lk 6.
17.08. toimunud koosoleku kokkuvõte. Uued juhatused, asukoht viiakse Jaroslavlist üle Leningradi. - Rahvuslikest dekoreerimisvõimalustest. Sirp ja Vasar, 21. okt 1944, lk 4.
Linna dekoreerimise võimalustest. - Eesti lakid. Sirp ja Vasar, 18. nov 1944, lk 4.
Paalehhis õpitud tehnika. Mainitud I. Golikov. - Eesti maalikunst Suure Isamaasõja päevil (Kadrioru lossi ja Kunstihoone väljapanekute puhul). Sirp ja Vasar, 9. dets 1944, lk 4.
Põhjalik ja pikk ülevaade näitustest. - Eesti kunst Isamaasõja päevil (graafika, skulptuur ja rakenduskunst). Sirp ja Vasar, 16. dets 1944, lk 4.
Põhjalik ülevaade. - Joonistuse probleemist. Kunstihoones avatud kunstinäituse põhjal. Sirp ja Vasar, 3. märts 1945, lk 4.
Lisaks reprodele üks vaade näitusest. Küsimus sotsrealistlikus kunstis. - Joonistuse stiilist. Sirp ja Vasar, 17. märts 1945, lk 4.
Eesti joonistuse hetkeseisust Punaarmee näituse taustal. - Õpilastööde näituse puhul. Sirp ja Vasar, 7. aprill 1945, lk 4.
Ülevaade Parteiharidusmajas toimunud õpilastööde näitusest. Lastejoonistuse hetkeseis. Joonistused ka esilehel. - "Ei unusta ei andesta!" Šmarinovi sõjajoonistuste sarja puhul. Sirp ja Vasar, 14. aprill 1945, lk 4.
Ülevaade loomingust. - Adamson-Eric, Richard Sagrits, Eugen Vaino, Hendrik Vitsur. Tervitame võitu! Sirp ja Vasar, 12. mai 1945, lk 4.
Kunstnike ja Kunstnike Liidu poolsed tervitused sõja lõppemise puhul. - Nõukogude Eesti kujutava kunsti probleem. Sirp ja Vasar, 19. mai 1945, lk 4.
Jätkub. Ülevaade Eesti ja Vene kunsti seostest. - Nõukogude Eesti kujutava kunsti probleeme. Sirp ja Vasar, 26. mai 1945, lk 4.
Teine osa. Milline peab ENSV kunst olema. - Tretjakovi galerii avamise puhul. Sirp ja Vasar, 2. juuni 1945, lk 8.
Ülevaade muuseumi ajaloost. - Adamson-Eric, Boris Lukats. NSVL Nõukogude Kunstnike Liidu org.-komitee IX pleenum Moskvas. Sirp ja Vasar, 9. juuni 1945, lk 1.
Peamiste ettekannete kokkuvõtted. - Nõukogude Eesti kujutava kunsti saavutused ja perspektiivid. Sirp ja Vasar, 20. juuli 1945, lk 5.
Väga üldine ülevaade. - Nõukogude maali- ja graafikanäitus. Sirp ja Vasar, 28. juuli 1945, lk 4.
Ülevaade näitusest, ei nimetata ühtegi autorit. Kolm reprot. - Portree Nõukogude maali ja graafika näitusel. Sirp ja Vasar, 4. aug 1945, lk 4.
- [Ad-Er]. Maalist valiknäitusel Kunstihoones. Sirp ja Vasar, 15. sept 1945, lk 4.
Viis reprot.
Isiku kajastamine artiklites (174)
Isiku kohta (7)
- [Toimetus]. Tööd Balti paviljoni kunstiliseks kujundamiseks. Kunstnikud Adamson-Eric ja J.Võerahansu sõitsid Moskvasse. Sirp ja Vasar, 29. märts 1941, lk 1.
1. mail avatakse. Mainitud ka V. L. Hrakovski. - [Toimetus]. Balti paviljon Põllumajandusnäitusel. Sirp ja Vasar, 31. mai 1941, lk 1,4.
Adamson-Eric vastab küsimustele. - Jaan Jensen. Meie kultuuritegelasi. Adamson-Eric. Sirp ja Vasar, 24. märts 1945, lk 4.
Karikatuur ja lühike tutvustus. - Leo Soonpää. Adamson-Ericu varasemast loomingust. Kunst, 1962, nr 3, lk 19–26.
Lühendatud peatükk monograafiast. Kuni 40ndateni. Mainitud ka Karola Lipp, Sfakianakis, Mia Press, Akel, E. Vebermann, Karola Akel - Kaalu Kirme. Adamson-Eric nahkehistöökunstnikuna. Kunst, 1965, nr 1, lk 26–30.
Kokkuvõte - Villem Raam. Mõned küsimused Adamson-Ericule Eesti NSV Kunstnike Liidu juubeli puhul. Kunst, 1968, nr 1, lk 7–11.
Mälestused Kunstnike Liidu loomisest. - Leo Soonpää. Adamson-Eric. In memoriam. Kunst, 1969, nr 1, lk 17–20.
Nekroloog.
Isikust pikemalt (33)
- [Toimetus]. Kuue kunstniku maalide näitus. Postimees, 21. jaan 1940, lk 3.
Avatakse samal päeval Pallases. Neli reprot. - Armin Tuulse. Kuue kunstniku maalide näitus. Postimees, 26. jaan 1940, lk 6.
Esimene osa. - [Toimetus]. "Pallases" awati rakenduskunsti näitus. Postimees, 4. mai 1940, lk 7.
Nimetatud mõned osalejad. - [Toimetus]. Kunstnikud asutavad ametiühingu. Postimees, 9. juuli 1940, lk 2.
Tallinna koosolek ühines Tartu seisukohtadega. - [Toimetus]. Kunsti toetamine pole armuand. Postimees, 26. juuli 1940, lk 5.
25.07. toimus loovate kujutavate kunstnike kongress. Registreeriti uusi kunstnike. - [Toimetus]. Töölisjuhtide portreed Kunstnike Kooperatiivi näitusel. Sirp ja Vasar, 12. okt 1940, lk 1.
Kunstigalerii-müügikoha teostest. - Leo Soonpää. Meie monumentaalkunsti katseid. Sirp ja Vasar, 16. nov 1940, lk 4.
Oktoobrirevolutsiooni pidustuste dekoreerimisest ja KKSKV konkursist. - Romulus Tiitus. Sõblaikke värsse kunstirahvast. Sirp ja Vasar, 1. märts 1941, lk 6.
Karikatuurid koos salmiga. Üks ka Koroljev. - Eevi End [Eevi Lassen]. Kunsti kevadnäitus Tallinnas. Sirp ja Vasar, 21. juuni 1941, lk 1,4.
Lisaks esikaanel Kõksi repro. - Alfred Vaga. Vorm ja sisu. Kunsti kannab rahvuslik vaimujõud. Eesti Sõna, 16. mai 1943, lk 6.
Rahvuslikust kunstist. Süüdistused Adamson-Ericu vastu. - Aleksander Tassa. Kümme aastat loovat kunsti. 15. sept. 1934 alustas Tallinas tegevust eesti Kunstihoone. Eesti Sõna, 15. sept 1944, lk 4.
Illustreeritud kahe kataloogi kaanega. Ülevaade eelnenud ajast ja erinevate aastate näitustest. - [F. Teder]. Kunstinäitus Kadrioru lossis. Õhtuleht, 17. nov 1944, lk 2.
Üks repro. Maalitud ka Anberg, Neuman, Raukas, Herma. - Voldemar Erm. Kunstinäitus Kadrioru lossis. Postimees, 2. dets 1944, lk 4.
Suure Isamaasõja aegse kunsti näitus. - Julius Genss. Nikolai Kull 1894–1945. Sirp ja Vasar, 17. veeb 1945, lk 4.
Ülevaade elust ja loomingust. - Alo Hoidre. Punaarmee kunstinäitus. Sirp ja Vasar, 24. veeb 1945, lk 4.
Avati Kunstihoones 23. veebruaril. Mainitud M. Laur, S. Kedrinski, Korolev, V. Široki, R. Mino, P. Kokornov. - [Teadmata]. Punaarmee aastapäeva kunstinäituse arutelu. Sirp ja Vasar, 31. märts 1945, lk 4.
Kokkuvõtted ettekannetest. - Ilmar Ojalo. Jüriöö kunstinäitus. Sirp ja Vasar, 28. aprill 1945, lk 4.
Ülevaade näitusest viie reproga. - Julius Genss. Jüriöö kunstinäitus. Õhtuleht, 12. mai 1945, lk 2.
Kõrval üks repro. - [Toimetus]. Kunstitegelaste aktiivi konverentsi teine päev. Kujutava kunsti sektsioon. Õhtuleht, 16. mai 1945, lk 2.
Muuhulgas pikemalt kujutava kunsti sektsioonist. - [Toimetus]. ENSV kunstitegelaste aktiivi konverentsi teine päev. Postimees, 18. mai 1945, lk 1.
Muuhulgas kunstnike sektsiooni tööst. - [Toimetus]. Kujutav kunst kunstitegelaste aktiivi konverentsil. Sirp ja Vasar, 19. mai 1945, lk 4.
Kokkuvõte sõnavõttudest. - [Toimetus]. Kunstikroonikat. Sirp ja Vasar, 23. juuni 1945, lk 4.
Balti jaama sisekujundus, välisnäitus Tallinnas, "Punase Kunda" lastesõime kujundus, Adamson-Ericu tööreis, Üleliiduline näitus Moskvas, Aivazovski maaligalerii Teodoosias. - Aadu Säärits. Kunstinäitus Tartus. Postimees, 28. juuli 1945, lk 2.
Ülevaade avamisest ja näitusest. Kaljo repro. Mainitud ka V. Prik. - Alo Hoidre. Kunstinäituse "Nõukogude maal ja graafika" arutelu. Sirp ja Vasar, 25. aug 1945, lk 4.
20. augustil. Kuus reprot. - Kaalu Kirme. Meie Nahkehistöö 1945–1960. Kunst, 1960, nr 3, lk 1–7.
- Inge Teder. Uutest suundadest Eesti keraamikas. Kunst, 1963, nr 2, lk 12–17.
Olukord on paranenud, kuid võiks olla parem - Kaalu Kirme. Kujundusliku mõtte pöördepunktid meie nahkehistöö ajaloos Tallinna Kunstimuuseumis toimunud näituse taustal. Kunst, 1966, nr 1, lk 47–52.
Kokkuvõte nahkehistöö ajaloost Eestis. Keskendub Adamson-Ericule ja Eduard Taskale. - Kaalu Kirme. Eesti professionaalse vaibakunsti väljakujunemisaastad. Kunst, 1968, nr 2, lk 29–33.
Vaibakunsti ajaloost kuni Teise maailmasõjani. Mainitud ka A. Sura, Möllerson-Böckler. - Milvi Alas. Eesti metallehistööst täna ja eile. Kunst, 1969, nr 3, lk 14–23.
Vestlus Tõnu Lauguga. - Villu Toots. Kirja osa Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1970, nr 2, lk 10–21.
Tüpograafiast raamatuillustratsioonis. - Kaalu Kirme. Eesti ehted läbi aja. Kunst, 1980, nr 57/2, lk 24–27.
Ülevaade. - Sirje Helme. Vestlus Olev Subbiga eesti maalikunstist. Kunst, 1983, nr 61/1, lk 14–25.
3. septembril 1981. Lisaks rohkelt reprosid. - Evi Pihlak. Hargnevaid suundi Eesti 60. aastate maalis. Kunst, 1983, nr 61/1, lk 26–32.
Abstraktsusest Eesti sõjajärgses kunstis.
Isikut mainivad (123)
- [Toimetus]. Pühapäeval avatakse "Pallases" kunstinäitus. Postimees, 20. jaan 1940, lk 8.
Kuue kunstniku näitus. - [Toimetus]. "Pallases" avati kunstinäitus. Rohkesti kunstisõpru avamisel. Postimees, 22. jaan 1940, lk 8.
Kuue kunstniku näitus. Nimekiri avamisel olnud prominentidest. - Armin Tuulse. Kuue kunstniku maalide näitus. Postimees, 27. jaan 1940, lk 8.
Teine osa. - [Toimetus]. Kunstinäitus täna viimast päeva avatud. Postimees, 5. veeb 1940, lk 6.
Kuue kunstniku näitus Pallases. - [Toimetus]. Rakenduskunsti näituselt. Postimees, 5. mai 1940, lk 6.
Kaks vaadet. - [Toimetus]. Oste rakenduskunsti näituselt. Postimees, 7. mai 1940, lk 8.
Üksikuid oste. - Harald Parrest [H. Paukson]. Kunsti kevadnäitus Tallinnas. Postimees, 10. juuni 1940, lk 10.
Näitusearvustus. - [Toimetus]. Kunstnikud arutasid kunstiküsimusi. Postimees, 29. juuni 1940, lk 5.
EKKKÜ ja Pallase vahekorrad kiiremalt korraldamisele. - [Toimetus]. Kunstnike kongress tuleb kokku lähemal ajal. Postimees, 10. juuli 1940, lk 3.
Lõuna-Eestis koosolek 1. juulil, Põhja-Eestis 8. juulil. - [Toimetus]. Eestis 142 loovat tegevkunstnikku. Postimees, 19. juuli 1940, lk 5.
Juures täielik nimekiri. 25.07. tegevkunstnike kongress. - Sulev Einer. Ääremärkeid EKKKÜ suvise näituse puhul Tallinna Kunstihoones. Postimees, 22. juuli 1940, lk 10.
Liiga tagasihoidlik. - [Toimetus]. Kunstnike brigaad Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva pidustuste puhuks. Sirp ja Vasar, 12. okt 1940, lk 2.
Asutuste kaunistamiseks. - [Toimetus]. Kirjanike ja kunstnike organiseerimistöö. Sirp ja Vasar, 26. okt 1940, lk 3.
Mõlema liidu organiseerimisest. Org-toimkonna ametite jagunemine. - [Toimetus]. Kavatsusi Balti dekaadiks. Sirp ja Vasar, 26. okt 1940, lk 4.
Esialgsed kavatsused. Mainitud K. Aisenstadt. - [Teadmata]. Eesti NSV esimese kunstivõistluse tulemused. Sirp ja Vasar, 6. nov 1940, lk 8.
KKSKV võistluse tulemused kolme reproga - [Toimetus]. Kunsti rahvahulkadesse. Tallinnas avati avalikeks ilustusiks ettenähtud kunstitööde ideekavandite näitus. Tartu Kommunist, 13. nov 1940, lk 4.
Kokku saabus 56 kavandit. Preemiate loetelu. - Harald Parrest. Kunstiliste ideekavandite näitus. Tartu Kommunist, 16. nov 1940, lk 7.
Osaliselt väga negatiivne arvustus. - Harald Parrest. Kunsti sügisnäitus. Tartu Kommunist, 5. dets 1940, lk 8.
Ülevaade näitusest. Mainitud Rait Suudav. - [Toimetus]. Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu struktuurist. Sirp ja Vasar, 7. dets 1940, lk 4–5.
Loomisel oleva ENKLi ülevaade. - [Toimetus]. Töötava rahva ekskursioon kunstinäitusele. Sirp ja Vasar, 7. dets 1940, lk 4.
Erinevad asutused teevad sügisnäitusele ekskursioone. - [Toimetus]. [Esmaspäeval, 16. skp. lõppeb Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse tänavune sügisnäitus.]. Sirp ja Vasar, 14. dets 1940, lk 4.
Toimub tuur, 5000 külastajat, ainult neli ostu. - [Toimetus]. Premeeriti valimisplakateid. Sirp ja Vasar, 14. dets 1940, lk 4.
Preemiad 20 kavandile, viis võetakse teostamisele. Mainitud ka U. Gross. - [Toimetus]. Sügisnäitus lõppes. Sirp ja Vasar, 21. dets 1940, lk 2.
Näitust pikendati 2 päeva võrra. Külastajaid 5000. Ostude loend. - [Toimetus]. ENSV kunstidekaadi võistlusi. Sirp ja Vasar, 8. veeb 1941, lk 6.
Töölisklubiruumi ning Linna- ja maatöölise korterisisustuse ideekavandite võistluste tingimused. - [Toimetus]. Kunstnikud Balti paviljoni rajamise eeltöödel üleliidulisel põllumajandusnäitusel. Sirp ja Vasar, 15. veeb 1941, lk 6.
Tehakse ettevalmistusi. - [Toimetus]. Reproduktsioone eesti kunstnike töödest Moskvasse. Sirp ja Vasar, 22. veeb 1941, lk 4.
Adamson-Eric viib Moskvasse 15 tunnustatuma kunstniku tööde reprod. - [Toimetus]. 50 töötellimust eesti kunstnikele dekaadi ettevalmistustööde sarjas. Sirp ja Vasar, 1. märts 1941, lk 4.
Ligi 40le nimekale kunstnikule. Ülisuured teosed. Lõplikult valmis augustiks. - [Toimetus]. Töölisklubiruumi ideekavandite võistlus. Sirp ja Vasar, 1. märts 1941, lk 4.
Tähtaeg täna. - [Toimetus]. Eesti kunstnike töö Balti paviljoni sisustamisel. Ettevalmistused ENSV osakonna avamiseks üleliidulisel põllumajandusnäitusel Moskvas. Sirp ja Vasar, 8. märts 1941, lk 4.
Loend kunstnikest, kes osalevad tegemisel või kandideerimisel. Mainitud ka Kusnetsova ja V. L. Hrakovski. - [Toimetus]. Kunstnike Kooperatiivi kodukord väljatöötamisel. Sirp ja Vasar, 22. märts 1941, lk 4.
Loodud kodukorrakomisjon. - [Toimetus]. Üleliidulise Nõuk. Kunstnike Liidu org-toimkonna pleenumi koosolek. Sirp ja Vasar, 29. märts 1941, lk 1.
Toimub 8. aprillil, Eesti esindajad kutsutud. - [Teadmata]. Üleliiduliselt Nõuk. Kunstnike Liidu Org.-toimkonna pleenumilt. Sirp ja Vasar, 19. aprill 1941, lk 6.
Ülevaade. 9-12 aprill. Mainitud ka G. G. Räžskij, A. A. Fedotov-Davõdov. - [Toimetus]. Balti paviljoni kunstiline kujundamine jõuab lõpule. Sirp ja Vasar, 10. mai 1941, lk 4.
Paviljon avatakse Moskvas 15. mail - Leo Soonpää. Moodsa Kunsti Osakond Riiklikus Kunstimuuseumis. Sirp ja Vasar, 10. mai 1941, lk 4.
Detailne ülevaade 1. mail avatud ekspositsioonist. Mainitud ka Rand. - [Toimetus]. "Kalevipoja" dekoratsioonide võistluse tulemused. Sirp ja Vasar, 14. juuni 1941, lk 4.
Žürii valis parimad. Mainitud ka A. Viner. - [Toimetus]. Pärnu Linnamuuseumis avatakse kunstiosakond. Sirp ja Vasar, 21. juuni 1941, lk 4.
Nädalavahetusel avatakse. - [Toimetus]. Täna avatakse Tartu Kunstimuuseum. Tartu Kommunist, 22. juuni 1941, lk 4.
Suurturg 3. Viis saali. Detailne ülevaade väljapanekust. - [Toimetus]. Kunstnikkond on teadlik oma ülesannetest. Sirp ja Vasar, 28. juuni 1941, lk 4.
Toimus välkmiiting. - Alfred Vaga. "Kolm inimpõlve eesti kunstis". Nooremate kunstnike looming. Eesti Sõna, 8. märts 1942, lk 6.
Põhjaliku arvustuse kolmas osa. Lõpus päris karm kriitika näituse kohta üldiselt. - [Toimetus]. Eesti kunstnikud näitusel "Suur Isamaasõda". Rahva Hääl, 8. jaan 1943, lk 3.
Tretjakovi galeriis. - Nigol Andresen. Kujutav kunst Isamaasõjas. Rahva Hääl, 3. aprill 1943, lk 4.
Ülevaade toimunust. - [Toimetus]. Kunstinäitus Jüriöö tähistamiseks. Rahva Hääl, 1. mai 1943, lk 3.
Ülevaade näitusest. - Paul Rummo. Eesti kunstnike kollektiivi tegevusest. Rahva Hääl, 18. juuni 1943, lk 3.
- Adamson-Eric. Eesti kunstnike õpinguist Paalehhis. Rahva Hääl, 8. okt 1943, lk 3.
Paalehhi küla artellis. - Debora Vaarandi. Jüriöö kajastusi Eesti nõukogude kunstis ja kirjanduses. Rahva Hääl, 25. aprill 1944, lk 3.
Ülevaade. - Paul Rummo. Eesti kunsti edu Moskvas. Rahva Hääl, 30. aprill 1944, lk 4.
Muusikud Moskvas. Mainitud Adamson-Eric. - [Teadmata]. Eesti kunsti arutluskoosolek Moskvas. Rahva Hääl, 26. mai 1944, lk 6.
Muuhulgas mainitud Adamson-Ericu rahvariided ja tema sõnavõttu. Artikkel kordus 30. mai Rahva Hääles. - Adamson-Eric. Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu üldkoosolek. Rahva Hääl, 23. aug 1944, lk 6.
17.08. toimunud koosoleku kokkuvõte. Uued juhatused, asukoht viiakse Jaroslavlist üle Leningradi. - Priidu Aavik. Eesti kunstnike elust ja tegevusest Nõukogude tagalas. Sirp ja Vasar, 14. okt 1944, lk 4.
Foto nõupidamiselt Moskvas. Mainitud ka J. Birkfeld. - Aadu Säärits. Kunstnike vestlusõhtu Tartus. Postimees, 25. okt 1944, lk 2.
Tarbekunsti Keskuse ateljees. Anti ülevaade mõlemal pool rinnet toimunust ja räägiti tulevikuplaanidest. - [Teadmata]. Meie kunstnike pere töötas innuga. Õhtuleht, 26. okt 1944, lk 2.
Intervjuu Sagritsaga. Ülevaade Venemaal toimunust. Kolm reprot. - [Toimetus]. Kunstinäitus avab uksed. Sirp ja Vasar, 4. nov 1944, lk 4.
Kadrioru lossis. - Alo Hoidre. Plakat võitluses ja töös. Sirp ja Vasar, 4. nov 1944, lk 4.
TASS'i akendest ja eestlaste tööst Nõukogude tagalas. Lisaks mainitud A. Petrov, S. Lill, K. Puust, J. Straži. - [Toimetus]. Lakk- ja miniatuurmaal kodu kaunistama. Õhtuleht, 5. nov 1944, lk 2.
Palehhi miniatuuridest. Kolm reprot. - [Toimetus]. Kunstihoones avatakse näitus. Sirp ja Vasar, 11. nov 1944, lk 4.
19. novembril peaks avatama teine osa Isamaasõja kunsti näitusest. - Leo Soonpää [L. S.]. Muljeid näituselt "Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil". Sirp ja Vasar, 11. nov 1944, lk 4.
Ülevaade. Üks vaade näitusest. - Huko Lumet. Kunstinäitusi külastades. Õhtuleht, 7. dets 1944, lk 1,2.
"Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil". Esiküljel üks vaade näitusele. - Leo Soonpää. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Väljapanekute puhul Kunstihoones. Õhtuleht, 15. dets 1944, lk 2.
Arvustuse teine osa. Kaks reprot. - [Toimetus]. Arutelu eesti kunsti üle. Õhtuleht, 26. dets 1944, lk 2.
23.12. arutelu Kunstihoone näitusel. Üks repro. - [Toimetus]. Kunsti-, muusika- ja teatritegelased Moskvast. Õhtuleht, 28. dets 1944, lk 2.
Muuhulgas Muhhina. - [Teadmata]. Kunstinäituse arutelu. Sirp ja Vasar, 30. dets 1944, lk 4.
Sõnavõttude kokkuvõte. Mainitud ka Raukas. - Paul Luhtein. Eesti graafika Suure Isamaasõja päevil. Sirp ja Vasar, 6. jaan 1945, lk 4.
Ülevaade tagalas toimunust. - [P. B.]. Kunstitegelaste aunimetustest. Õhtuleht, 17. jaan 1945, lk 2.
Aleksander Lätte rahvakunstnikuks, aga nimekiri ka varasematest premeeritutest. - [Toimetus]. Kunstinäitused Punaarmee 27. aastapäevaks. Õhtuleht, 24. veeb 1945, lk 2.
Kunstihoones avati 23. veebruaril kaks näitust: kunstnikud ja punaarmeelased. - [Toimetus]. Ettevalmistused näituseks Moskvas. Sirp ja Vasar, 3. märts 1945, lk 4.
Ideekavandite ülevaatus. - Rasmus Kangro-Pool. Kunstinäitus Punaarmee 27. aastapäeva tähistamiseks. Talurahvaleht, 17. märts 1945, lk 4.
Põhjalik arvustus. Vaated näitusele. Mainitud ka M. A. Lauri, E. Petrov, A. Kedrinski, V. Korolev. - [Toimetus]. Kunstiliselt kujundatud sõjakahjude mapp. Sirp ja Vasar, 17. märts 1945, lk 8.
Nahast köide. Pilt mapist. - [Toimetus]. Vabariiklik kunstinäituse komisjon oli koos. Sirp ja Vasar, 7. aprill 1945, lk 1.
Vaadati üle kavandeid ja pooleli olevaid töid Moskva näituse jaoks. - [Toimetus]. Avati Jüriöö kunstinäitus. Õhtuleht, 22. aprill 1945, lk 2.
Üks repro. - Eduard Päll. Nõukogude kunstielu arenemise perspektiivid Eestis. Postimees, 17. mai 1945, lk 2.
EK(b)P Keskkomitee propagandasekretäri sm. E. Pällu kõnest ENSV kunslitegelaste aktiivile 14. mall 1945. Peaasjalikult formalismist. - Eduard Päll. Nõukogude kunstielu arenemise perspektiivid Eestis. Sirp ja Vasar, 19. mai 1945, lk 1,2.
Kõne kunstitegelaste aktiivil 14.05.1945. - [Toimetus]. Kunstikroonikat. Sirp ja Vasar, 26. mai 1945, lk 8.
Moskvas Üleliidulise Kunstnike Liidu Orgkomitee pleenum, Kunstihoones Jüriöö näituse arutelu, ENKLis poliithariduse loengud. - [Toimetus]. Moskvas toimus Üleliidulise Kunstnike Liidu Orgkomitee pleenum. Õhtuleht, 2. juuni 1945, lk 2.
Osalejad. Samal ajal ka graafika näitus. - [Toimetus]. Kunstikroonikat. Sirp ja Vasar, 2. juuni 1945, lk 4.
Moskvas Üleliidulise Kunstnike Liidu Orgkomitee pleenum, graafikute nõupidamine ja näitus, riiklikud komisjonid liiduvabariikide loomingulise töö tõhustamiseks, üleliidulise kunstinäituse žürii, Jüriöö näitusel elav külastatavus, plaanitakse saksa okupantide ohvriks langenud kunstnike näitust. Lisaks fotod Kaasiku ja Melliku (lk 1) skulptuuridest Balti jaamale. - [Toimetus]. Kunstikroonikat. Sirp ja Vasar, 14. juuni 1945, lk 4.
Jüriöö näituse ettevalmistustest, ostudest, skulptorite töömaterjalist, Moskva näituse komisjoni tööst. - [Toimetus]. Kunstikroonikat. Sirp ja Vasar, 16. juuni 1945, lk 4.
Üleliidulise kunstinäituse tööde läbivaatamisest. - Valentine Tigane. Kunstikroonikat. Sirp ja Vasar, 7. juuli 1945, lk 4.
Balti jaama kaunistamine, Tartus üleliidulise näituse tööde ülevaatamine, Tartu Kunstimuuseumil Tähe tänav 14 ruumid (Vallikraavi??). - [Toimetus]. Kunstikroonikat. Sirp ja Vasar, 14. juuli 1945, lk 4.
Avatakse Riiklik Ajaloo Muuseum, Moskva delegatsioon Tallinnas, NSVL rändnäituse direktor Tallinnas, Tallinna dekoreerimine, "Eesti rahva kiri seltsimees Stalinile" kujundamine. - Voldemar Erm. Tartu Kunstimuuseumi tegevusest. Postimees, 20. aug 1945, lk 2.
Lähitulevikus kolib muuseum Tähe 14b. - Adamson-Eric [Ad-Er]. Maalist valiknäitusel Kunstihoones. Sirp ja Vasar, 15. sept 1945, lk 4.
Viis reprot. - [Toimetus]. Kunstikroonikat. Sirp ja Vasar, 22. sept 1945, lk 5.
Üleliiduline kunstinäitus, valiknäitus avatakse uuesti, valiknäituse arutelu, kutse üleliidulisele tarbekunstinäitusele, Sannamehe ja Melliku skulptuurid lisanduvad, Arhangelski kunstnikud. - Helene Kuma. Mõtteid Eesti Nõukogude tarbekunstist. Kunst, 1958, nr 1, lk 45–51.
Eesti tarbekunstist ja eelkõige 1956. a dekaadi näitusest Moskvas. Osade alade halb hetkeseis. - Tiiu-Ene Vaivadienė [Tiiu Tults]. Pilk Otto Tammeraidi loomingulisele teele. Kunst, 1959, nr 1, lk 32–33.
Loomingu kokkuvõte - [Toimetus]. Varia. Eest NSV kunstnike liidu X kongress. Kunst, 1959, nr 2, lk 67–70.
Ettekannete kokkuvõtted - Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16.
Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi - [Toimetus]. Varia. Autasud ja preemiad. Kunst, 1961, nr 2, lk 56.
ENSV Ülemnõukogu preemiad, NSVL Rahvamajanduse Saavutuste Näituse Komitee autasud, ENSV Kunstnike Liidu preemiad, Jevgeni Nikonovi monument, Maarjamäe obelisk, Hans Pöögelmani monument. - Voldemar Erm. Kristjan Teder – meeleolurikka lillemaali looja. Kunst, 1961, nr 5, lk 7–12.
Kunstniku elu ja looming. Mainitud M. Sarv - Evald Okas. Mälestuskilde Suure Isamaasõja päevilt. Kunst, 1962, nr 1, lk 28–38.
Alates märtsist 1942 kuni mai 1945. Muuhulgas Jüriöö näitus. Mainitud ka P. Sädak, V. Slastinikov, Skolnikov, Kuks, Jakobson, Suvorov, Bõkov, A. Vaino, P. Raukas - Kaalu Kirme. Eesti tarbekunst täna. (Konspekt fotode juurde vabariiklikult tarbekunstinäituselt). Kunst, 1962, nr 4, lk 1–9.
Nii head kui vead - Kaalu Kirme. Traditsioonidest, dekoratiivsusest ja muust. (Mõtisklusi Nõukogude Eesti metallehistööst). Kunst, 1963, nr 2, lk 8–11.
Eesti ehtekunsti ajaloost ja hetkeseisust - Helene Kuma. Tagasivaade Ellen Hanseni ja Elgi Reemetsa näitusele. Kunst, 1963, nr 2, lk 18–24.
Eesti Kunstimuuseumis toimunud näitusest - Kaalu Kirme, Helene Kuma, Jutta Matvei, Susanna Otema, Inge Teder. Mis Suunas areneb Nõukogude Eesti tarbekunst? Kunst, 1964, nr 2, lk 1–11.
Vabariikliku tarbekunstinäituse taustal esitati kunstnikele ja teoreetikutele küsimusi tarbekunsti teemal (edusammud, puudujäägid, traditsioon vs uuendus, kaasas käimine muutustega). - Martti Soosaar. Märkmeid ja repliike ühe noore juubilari kohta. Kunst, 1965, nr 1, lk 1–9.
Eesti kunstiharidusest, peamiselt ERKIst - Ene Lamp. Eesti kunstielu esimesel nõukogude aastal. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 12–17.
1940. aasta kronoloogia - [Toimetus]. Eesti NSV Kunstnike Liidu XIII kongress. Kunst, 1967, nr 2, lk 1–4.
Ülevaade kongressist, mis toimus 24. ja 25. aprillil 1967. Sisaldab kirjavehetust EKP keskkomiteega. Uue juhatuse nimekiri. - Leo Gens. Varia. Keskajakirjandus Eesti kunstist Balti liiduvabariikide juubelinäituselt Moskvas. Kunst, 1967, nr 2, lk 79–82.
Kokkuvõte ajakirjanduses näituse kohta ilmunust. Mainitud ka J. Singer, J. Lipsinskaja, J. Halaminski, I. Schmidt, R. Abolina, G. Pletnjova, O. Nikulina, J. Balckinosis, E. Temerin. - Heini Paas. Murranguaasta F. Sannamehe loomingus (1940/1941). Kunst, 1967, nr 3, lk 35–39.
Ülevaade esimese nõukogude aasta loomingust. - Martti Soosaar. 4. jaanuaril 1943 loodi... Kunst, 1968, nr 1, lk 3–6.
Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu loomisest Jaroslavlis. - Evald Okas. Sõjapäevade päevikut lehitsedes. Kunst, 1968, nr 1, lk 12–14.
Päevik 22.11.1942–26.09.1944. - [Toimetus]. Eesti Kunstnike Liit 1943–1968. Arve ja fakte. Kunst, 1968, nr 1, lk 15–18.
- [Toimetus]. Kümme aastat kirjastust "Kunst". Kunst, 1968, nr 1, lk 18–19.
Ülevaade tegevusest. - Evi Pihlak. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1953–1968. Kunst, 1968, nr 1, lk 22–26.
Ülevaade toimunust. - Helene Kuma. Kunsti arengukäikust. Tarbekunst. Kunst, 1968, nr 1, lk 26–29.
Ülevaade tarbekunsti arengust aastatel 1943–1968. Mainitud ka S. Sumera. - Inge Teder. Tarbekunsti näitus Tartus. Kunst, 1968, nr 1, lk 45–50.
- Helene Kuma. Mari Adamsoni piltvaibad. Kunst, 1968, nr 2, lk 10–15.
Ülevaade loomingust. - Helene Kuma. Kas värv, joonistus... või veel midagi? Nahkehistöö väljendusvahendite arengust. Kunst, 1968, nr 2, lk 16–17.
- Evi Pihlak. Realiteet uues kvaliteedis (Olev Subbi maalide puhul). Kunst, 1968, nr 3, lk 1–6.
Subbi loomingust. - Mai Levin. Varia. Ühe Wiiralti näituse puhul. Kunst, 1968, nr 3, lk 51–52.
V. Kohvi kunstikogu põhjal EKMis toimunud näitusest ja seal olnud teostest. - [Toimetus]. 1968. a kunstikroonika. Eesti kunst Saksa DV-s. Kunst, 1969, nr 1, lk 68–69.
1968. aasta Nõukogude kultuuripäevad Saksa DV-s kuulusid Eestile. - [Toimetus]. 1968. a kunstikroonika. Üleliiduline kunstnike kongress. Kunst, 1969, nr 1, lk 69.
26.-29. novembrini 1968 toimunud NSVL kunstnike kongress Moskvas. - Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36.
Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge. - Kaalu Kirme. Ljuda ja Dima Šuškanovid. Kunst, 1969, nr 2, lk 61–63.
Lühike ülevaade. - Milvi Alas. Varia. Eesti Kunstnikke Liidu XIV kongress. Kunst, 1969, nr 2, lk 75–78.
Ülevaade ja otsused 29. ja 30. mail 1969 toimunud konkressist. Lisaks mainitud D. Zimenko, V Švedova, V. Ivanov. - Kaalu Kirme. Helene Kuma töömail. Kunst, 1971, nr 39/1, lk 30–33.
Ülevaade loomingust - Aino Kartna. Kirjatükk Lembit Sarapuust. Kunst, 1973, nr 44/1, lk 12–16.
Ülevaade loomingust. - Kaalu Kirme. Tallinna Kunsttööstuskool. Kunst, 1975, nr 47/1, lk 14–17.
Ülevaade ajaloost. Mainitud ka J. L. Jürgens, A. Zirk, R. Hurt. - Eha Ratnik. Kunstiühing "Pallas" kujutavate kunstnike organisatsioonina 1930. aastail. Kunst, 1976, nr 48/1, lk 30–33.
Ülevaade tegevusest. Lisaks mainitud A. Ustinov, J. Kljavin, Nikitin, V. Botškarjov. - Vladimir Jevsejev. Nõukogude Eesti kunst Leningradis. Kunst, 1980, nr 56/1, lk 8–11.
Artikli juures näitusevaated. 40000 külastajat. Arvustused pea kõigis linna ajalehtedes. - Jüri Hain. Graafikaateljee algaastatest. Kunst, 1980, nr 57/2, lk 8–13.
Peaasjalikult 1940ndates ja 1950ndatest. - Helene Kuma. Elgi Reemetsa vaibad. Kunst, 1981, nr 58/1, lk 30–35.
Ülevaade loomingust. - Hilja Läti. Tulmed 1970–1979. Kunst, 1981, nr 58/1, lk 36–39.
Ülevaade EKMi tulmetest. Peaasjalikult pildid. - Evi Pihlak. Eesti maalikunsti erandlik etapp. Kunst, 1982, nr 59/1, lk 15–23.
1940ndate lõpu ja 1950ndate alguse maalist. - Eha Ratnik. Aleksander Vardi. Kunst, 1982, nr 60/2, lk 24–28.
Ülevaade elust ja loomingust.
Isiku poolt illustreeritud (11)
- [Teadmata]. Tihedad sõprussidemed Eesti NSV ja NSV Liidu teadlaste vahel loomisel. Meie teadusmeeste delegatsiooni muljeid Leningradist ja Moskvast. Sirp ja Vasar, 7. dets 1940, lk 5.
Ülevaade reisist. Foto ENSV väljapanekust Moskva rahvaste muuseumis, kus väljas ka kunst. Adamson-Ericu Stalini portree repro varasemas lehes. - [Toimetus]. Töö ja teaduse pidustus. Sirp ja Vasar, 31. mai 1941, lk 1.
Moskvas avati üleliidulisel põllumajandusnäitusel Baltikumi paviljon, kus ka Eesti kunstnike teosed. Fotol näha osa Adamson-Ericu maalist. - [Toimetus]. Koguge kunstiteoste reproduktsioone. Sirp ja Vasar, 28. okt 1944, lk 4.
Reproduktsioonide päästmine tuleb kasuks. - Adamson-Eric. Eesti lakid. Sirp ja Vasar, 18. nov 1944, lk 4.
Paalehhis õpitud tehnika. Mainitud I. Golikov. - Adamson-Eric. Joonistuse probleemist. Kunstihoones avatud kunstinäituse põhjal. Sirp ja Vasar, 3. märts 1945, lk 4.
Lisaks reprodele üks vaade näitusest. Küsimus sotsrealistlikus kunstis. - Alo Hoidre. Jüriöö käsitlemine eesti kunstis. Sirp ja Vasar, 21. aprill 1945, lk 4.
Moskva näitusest ja tsitaate selle arutelult. - Hendrik Vitsur. Meie tarbekunsti tänapäevast. Sirp ja Vasar, 5. mai 1945, lk 4.
Seis on keeruline. Kunstifondist pikemalt. - [Toimetus]. Balti liiduvabariikide kunst Moskvas. Kunst, 1966, nr 2, lk 4–28.
Pildiline ülevaade näitusest - Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22.
Ülevaade toimunust. - [Toimetus]. 30 aastat võidust. Kevad 1975. Kunst, 1977, nr 50/1, lk 10–13.
Pildivalik näituselt. - [Toimetus]. 40 aastat ENSV vabastamisest. Kunst, 1984, nr 65/3, lk 2–5.
7 reprot.
Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (7)
Isiku kohta (5)
- AK filmikroonika 1958-1991: Adamson-Eric 60. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1962.
Pikkus: 01:29
1962. a personaalnäitus Tallinna Kunstihoones. - Adamson-Ericu juubeliks. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1962.
Pikkus: 15:05 Täpne kuupäev: 18. aug 1962
Leo Soonpää räägib kunstnik Adamson-Ericu õpingutest ja loometööst. Eraldi tuleb juttu tema portreedest ja maastikest. - Adamson-Ericut ja Richard Sagritsat mälestades. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1968.
Pikkus: 31:57 Täpne kuupäev: 21. dets 1968
Adamson-Ericust ja Richard Sagritsast jagavad mälestusi ja räägivad nende loomingust saatejuht Helgi Põldroos, Enn Põldroos, Helene Kuma, Lepo Mikko, Märt Bormeister ja Priidu Aavik. - Adamson-Eric. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1995.
Pikkus: 49:22 Täpne kuupäev: 12. juuni 1995
Saade annab süvaanalüüsi Adamson-Ericu loomingust ja tema kohast Eesti kunstis. Adamson-Ericut meenutavad Mari Adamson, Bruno Tomberg, Olev Subbi, Evald Okas, Ella Külv, Gustav Ernesaks, Villem Raam, Leo Gens. - OP: 43. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2019.
Pikkus: 56:25 Täpne kuupäev: 14. nov 2019
Autor: Margit Kilumets; Autor: Margus Tabor
Isik esineb (1)
- Õhtu kunstniku ateljees: Märt Bormeister. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1976.
Pikkus: 41:51 Täpne kuupäev: 30. sept 1976
Keskööprogramm. Saade kunstniku 60. sünnipäeva tähistamiseks. Märt Bormeister räägib ajaloost, oma piltidest, Adamson-Ericust, sõjast, õpingutest, elust sõja ajal ja pärast seda, õpetajakarjäärist, loomingust, linnavaadetest, värvidest, maalimisest, vanadest majadest, vabaõhumuuseumist, majade joonistamisest, eesti saartest.
Isikut mainivad (1)
- OP: 60. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2020.
Pikkus: 55:44 Täpne kuupäev: 9. aprill 2020
Autor: Margit Kilumets; Autor: Margus Tabor
Kohtumine Tallinna Jaani kultuurikirikus, rockitrio Sibyl Vane’i uus album, Lilli Jahilo kevadine moekollektsioon Adamson-Ericu mustritega, Jaan Pärna ehtenäitus Tallinna vanalinnas ja raamatujutud helilooja Olav Ehalaga. Saatejuhid Margit Kilumets ja Margus Tabor, režissöör Antti Häkli. Toimetajad Tiina Kruus, Anne Aavik ja Mariina Mälk, produtsent Mariina Mälk.