Wikidata Q12373591

 

Rasmus Kangro-Pool ♂

Kirjandusteadlane Kunstiajaloolane Teater

Osalemine näitustel kunstnikuna (1)

Grupinäitused (1)

9. veebruar 1929 – 3. märts 1929. Eesti kunsti näitus Helsingis. Helsingi Taidehalli, Soome

Näituste žürii liige (1)

6. oktoober 1929 – 24. november 1929. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1929. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (10)

• Kunsti-aasta tähe all. Postimees, 7. aprill 1940, lk 8.
  Täna avatakse kunstiühing "Pallase" näitus.
• Kultuursest kodusisutamisest. Postimees, 15. mai 1940, lk 6.
  RAKÜ näituse puhul.
• Kultuursest kodusisustamisest. Postimees, 28. mai 1940, lk 6.
  Artikli teine osa.
• Revolutsiooniline kunst Saksas. Sirp ja Vasar, 24. juuli 1941, lk 4.
  Kunst võitlemas fašismi vastu.
• [-OOL]. Kristjan Raua töö ja looming. Postimees, 10. juuni 1943, lk 4.
  Põhjalik ülevaade.
• Mööbli kavandivõistluse puhul. Õhtuleht, 3. nov 1944, lk 2.
  Üleliidulise kavandivõistluse puhul. Kahe hoone fotod. Artikkel järgneb.
• Näituse puhul Isamaasõja-aegsest eesti kunstist. Õhtuleht, 13. nov 1944, lk 2.
  Üldsõnaline ülevaade.
• Kunstinäitus Punaarmee 27. aastapäeva tähistamiseks. Talurahvaleht, 17. märts 1945, lk 4.
  Põhjalik arvustus. Vaated näitusele. Mainitud ka M. A. Lauri, E. Petrov, A. Kedrinski, V. Korolev.
• Mälestades Kristjan Raud. Kunst, 1959, nr 1, lk 19–26.
  Kunstielu 20. sajandi alguse Tartus. Raua mõtted käsitööst. Ohtralt tsitaate artiklitest
• Rasmus Kangro-Pool, Mai Lumiste. Sõdalane, sarv ja päikeseketas Saare-Lääne varases raidkunstis. Kunst, 1969, nr 1, lk 30–36.
  Keskaegsetest kiviplaatidest ja fragmentidest.

Isiku kajastamine artiklites (22)

Isiku kohta (5)

• [Toimetus]. Rasmus Kangro-Pooli etekanne Kunstiklubis. Postimees, 17. veeb 1940, lk 7.
  "Eesti teatri tänapäev".
• [Toimetus]. Kõne kunstist. Postimees, 9. märts 1940, lk 8.
  Järgmisel päeval peab Rasmus Kangro-Pool. Täiendus Tartu Kunstimuuseumi näituse nimekirjale.
• [Toimetus]. Kõne Kristjan Rauast. Postimees, 19. aprill 1940, lk 8.
  Pallases. Rasmus Kangro-Pool.
• [Toimetus]. Rasmus Kangro-Pool 50-aastane. Sirp ja Vasar, 21. dets 1940, lk 5.
  Kunsti- ja teatriarvustaja juubel.
• [Toimetus]. Kristjan Rauast valmib monograafia. Õhtuleht, 27. okt 1944, lk 2.
  Autor Rasmus Kangro-Pool.

Isikut tsiteerivad (4)

• Voldemar Erm. Eesti kunstielu virgumisest Tartus. Postimees, 12. aug 1944, lk 6.
  Esimene osa 22. juulil.
• Rein Loodus. Kaasaegsest Nõukogude Eesti karikatuurist. Kunst, 1962, nr 4, lk 10–15.
  Arengud Eesti karikatuuris 1940ndatest. Pikemalt Jensenist. Mainitud J. Lada
• Tiina Nurk. Mõtteid Ado Vabbest. Kunst, 1962, nr 4, lk 24–31.
  Loomingu ja töö kokkuvõte
• Martti Soosaar. Märkmeid ja repliike ühe noore juubilari kohta. Kunst, 1965, nr 1, lk 1–9.
  Eesti kunstiharidusest, peamiselt ERKIst

Isikut mainivad (13)

• [Toimetus]. Kelle tööd on Kunstimuuseumi erinäitusel? Postimees, 8. märts 1940, lk 8.
  Nimekiri. Erinevused näituse nimekirjaga. Viimasel päeval Rasmus Kangro-Pooli kõne "Kunst, elu ja ühiskond".
• [Toimetus]. Kunstinäitus ja ettekandeid Töölismajas. Postimees, 16. märts 1940, lk 6.
  Erinevad kõned alkoholismivastase ühingu näitusel.
• Rasmus Kangro-Pool. Kunsti-aasta tähe all. Postimees, 7. aprill 1940, lk 8.
  Täna avatakse kunstiühing "Pallase" näitus.
• [Toimetus]. Kunstinäitus täieneb. Postimees, 11. aprill 1940, lk 8.
  Täienes Laikmaa teosega. Info ostudest. Lisaks toimuvad loengud.
• Aadu Säärits. Kunstinäitus Tartus. Postimees, 28. juuli 1945, lk 2.
  Ülevaade avamisest ja näitusest. Kaljo repro. Mainitud ka V. Prik.
• Günther Reindorff. Mälestusi kokkupuudetest Paul ja Kristjan Rauaga. Kunst, 1960, nr 2, lk 33–38.
  Mälestused
• Kaalu Kirme. Adamson-Eric nahkehistöökunstnikuna. Kunst, 1965, nr 1, lk 26–30.
  Kokkuvõte
• Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63.
  Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
• Kaalu Kirme. Tallinna Kunsttööstuskool. Kunst, 1975, nr 47/1, lk 14–17.
  Ülevaade ajaloost. Mainitud ka J. L. Jürgens, A. Zirk, R. Hurt.
• Viivi Viilmann. Ühest uuendusliikumisest 55 aastat tagasi. Kunst, 1979, nr 55/1, lk 13–19.
  Eesti Kunstnikkude Ryhmast.
• August Luur. Kirjastus "Kunst" 25. Kunst, 1983, nr 61/1.
  Algas sisekaane siseküljel. Ülevaade tegevusest.
• Mart Eller. Nikolai Triik ja Eesti kunsti ülevaatenäitus 1919. aastal. Kunst, 1984, nr 65/3, lk 20–25.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (3)

Isik esineb (3)

• Lehekülgi meie kujutava kunsti ajaloost: Kristjan Raud. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1958.
  Pikkus: 30:12 Täpne kuupäev: 19. mai 1958
  Autor: Lembit Lauri
  Kunstnik Kristjan Raud. Reporter Lembit Lauri. Teksti loeb Aino Ripus. Kunstnikust kõnelevad Juhan Raudsepp, Rasmus Kangro-Pool, August Pulst. NB! Kahinad. Eetris 19.05.1958.
• Oli kord...: Niguliste kiriku põlemistest ja taastamistest. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1997.
  Pikkus: 22:44 Täpne kuupäev: 6. jaan 1997
  Autor: Hubert Veldermann
  00:30:35. Saade Niguliste kiriku põlemistest ja taastamistest. tr 6 Hubert Veldermann vestleb vesiehitaja Sulev Roosmaga 09.03.1944 põlemisest, sõbra isa hukkumisest, meenutab uut põlemist 13.10.1982. tr 8 Muinsuskaitse Ameti juhataja Rasmus Kangropool räägib kiriku põlemistest läbi aegade, taastamisplaanidest ja põlengust 1982. a. tr 9 Arhiivilõigud 1984. aasta 26. oktoobrist, kui taastamine lõpetati. Kunstimuuseumi direktor Inge Teder ja Mälestusmärkide Projekteerimise Valitsuse juhataja Heino Uuetalu räägivad töödest ja plaanidest. tr 10 Kunstiteadlane Mai Lumiste ekspositsioonist ja tulevikuplaanidest. Saade muusikaliselt kujundatud.
• Oli kord...: Niguliste kiriku põlemistest ja taastamistest. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1997.
  Pikkus: 22:44 Täpne kuupäev: 6. jaan 1997
  Autor: Hubert Veldermann
  Saade Niguliste kiriku põlemistest ja taastamistest. tr 6 Hubert Veldermann vestleb vesiehitaja Sulev Roosmaga 09.03.1944 põlemisest, sõbra isa hukkumisest, meenutab uut põlemist 13.10.1982. tr 8 Muinsuskaitse Ameti juhataja Rasmus Kangropool räägib kiriku põlemistest läbi aegade, taastamisplaanidest ja põlengust 1982. a. tr 9 Arhiivilõigud 1984. aasta 26. oktoobrist, kui taastamine lõpetati. Kunstimuuseumi direktor Inge Teder ja Mälestusmärkide Projekteerimise Valitsuse juhataja Heino Uuetalu räägivad töödest ja plaanidest. tr 10 Kunstiteadlane Mai Lumiste ekspositsioonist ja tulevikuplaanidest.