Wikidata Q5593

 

Pablo Picasso ♂ ES

Kubism Kunstnik Maal

Osalemine näitustel kunstnikuna (2)

Isikunäitused (1)

10. jaanuar 1968 – 11. märts 1968. Graafika. Eesti Kunstimuuseum

Grupinäitused (1)

5. märts 1939 – 5. aprill 1939. Prantsuse kunstinäitus. Tallinna Kunstihoone

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (48)

Isiku kohta (2)

• [Toimetus]. Kunstnikud kunstist. Pabloc Picasso. Kunst, 1966, nr 2, lk 57.
  Picasso arusaamad kunstist erinevate varem ilmunud tekstide põhjal. Lisaks mainitud A. Vladimirski.
• Milvi Alas. Pablo Picasso 1881–1973. Kunst, 1974, nr 45/1, lk 11–12.
  Järelhüüe Pablo Picassole.

Isikust pikemalt (4)

• Helene Kuma. Muljeid kaasaja Lääne-Euroopa keraamikast. Kunst, 1961, nr 1, lk 58–65.
  1959. a reis välismaale
• Bernard Dorival, Ene Lamp. Lehekülgi väliskunstist. Mõttekujutuse maalijad Chagallist sürrealismini. Kunst, 1969, nr 2, lk 65–71.
  Ülevaade sürrealismi arengust. Ene Lampilt sissejuhatus.
• [Toimetus]. Lenini preemia "Rahu kindlustamisel rahvaste vahel" laureaate. Kunst, 1970, nr 1, lk 50–52.
  Väike valik reproduktsioone.
• Ants Juske. Kubism. Vikerkaar, 1988, nr 8, lk 81–86.
  Ülevaade kunstivoolust.

Isikut mainivad (41)

• Leo Soonpää [L. S.]. Pjotr Petrovitš Končalovski. Sirp ja Vasar, 4. jaan 1941, lk 4.
  Ülevaade loomingust. Sisaldab väga pikka formalismi vastast kurjustamist.
• [R.]. Kolm põlve leedu kunstnikke. Eesti Sõna, 31. mai 1942, lk 6.
  Ülevaade.
• Aleksander Tassa. Kümme aastat loovat kunsti. 15. sept. 1934 alustas Tallinas tegevust eesti Kunstihoone. Eesti Sõna, 15. sept 1944, lk 4.
  Illustreeritud kahe kataloogi kaanega. Ülevaade eelnenud ajast ja erinevate aastate näitustest.
• Jaan Vares. Muljeid kujutavast kunstist Brüsseli maailmanäitusel. Kunst, 1959, nr 2, lk 43–49.
  Näituse ja kunsti lähiajaloo kokkuvõte. Abstraktsionism on paha. Lisaks mainitud keegi Žadr
• Igor Golomštok. Brasiilia maalija Candido Portinari. Kunst, 1961, nr 1, lk 52–57.
• Oskar Raunam. Matkamuljeid mitmelt maalt. Kunst, 1962, nr 2, lk 33–34.
  Kaks Euroopa reisi
• Evald Okas. Muljeid Pariisist. Kunst, 1963, nr 2, lk 49–53.
  Reisikiri
• Lehti Viiroja. Kunstnikud kunstist. Kristjan Raud. Kunst, 1964, nr 2, lk 47–49.
  Valik Raua kirjadest ja ariklitest
• Boris Bernstein. Seoses vaidlustega realismi üle I. Kunst, 1966, nr 3, lk 13–22.
  Hetke realismi teoreetilised alused. Mainitud ka S. Petrov.
• Boris Bernstein. Seoses vaidlustega realismi üle II. Kunst, 1967, nr 1, lk 1–14.
  Teoreetiline ülevaade realismist.
• Voldemar Erm. Uus etapp Elmar Kitse loomingus. Kunst, 1967, nr 2, lk 5–13.
  Elmar Kitse abstraktse loomingu kokkuvõte viimaste personaalnäituste taustal.
• Jaak Kangilaski. Lehekülgi väliskunstist. Marc Chagall. Kunst, 1967, nr 2, lk 63–74.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Ain Kaalep. Paar sõna ühest väga iidsest ja väga moodsast tehnikast. Kunst, 1967, nr 2, lk 75–78.
  Kollaažist.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). I osa. Kunst, 1967, nr 3, lk 20–26.
  Ülevaade Eesti kunstielust peale oktoobrirevolutsiooni. Lisaks mainitud P. Liivoja.
• Ene Lamp. Ekspressionism kujutavas kunstis. Kunst, 1968, nr 3, lk 40–47.
  Ülevaade stiili ajaloost. Mainitud ka E. von Sydow.
• Martti Soosaar. Väike kollaaž Rootsis nähtust ja loetust. Kunst, 1969, nr 1, lk 50–56.
  Esmalt kirjeldus Moderna Museetist ja siis välis-eestlaste elust. Lisaks mainitud Marearelli, Hoffmann.
• Virve Hinnov. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstis. Endel Kõksi varasest loomingust. Kunst, 1969, nr 2, lk 36–41.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Martti Soosaar. Kaks sarja V. I. Leninist. Kunst, 1970, nr 1, lk 10–15.
  Intervjuu Evald Okasega.
• Jaak Kangilaski. Pilk USA kunstimuuseumidesse. Kunst, 1970, nr 2, lk 56–68.
  USA reisil põhinev ülevaade.
• Evi Pihlak. Aleksander Tassa kunstnikuna. Kunst, 1970, nr 3, lk 23–35.
  Ülevaade loomingust.
• Eduard Trier. Skulptor ja tema aines. Kunst, 1971, nr 39/1, lk 24–30.
  Teoreetiline arutlus skulptuuri teemadel.
• Henn Roode, Juri Sobolev. Ülo Sooster. In memoriam. Kunst, 1971, nr 39/1, lk 44–48.
  1970. aastal lahkunud kunstniku nekroloog.
• Villem Raam. Lepo Mikko looming. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 18–27.
  Ülevaade elust ja loomingust 60 sünnipäeva puhul
• Mai Levin. Triennaalijärgne mõttekollaaž. Kunst, 1972, nr 42/2, lk 5–19.
  Ülevaade teisest Tallinna graafikatriennaalist. Suur pildivalik.
• [Toimetus]. Praeguse kriitika probleemid. Kunst, 1972, nr 43/3, lk 2–3.
  NSVL Kunstnike Liidu juhatuse pleenumile toimunud V. Zimenko kõne kokkuvõte. Kunstikriitika probleemidest.
• Evi Pihlak. Kolme maa maalijad. Kunst, 1972, nr 43/3, lk 7–17.
  Teisest Vilniuse maalitriennaalist.
• Milvi Alas. Vahetud kontaktid kultuurivaldkonnas. Émile Antoine Bourdelle'i näitus Ermitaažis. Kunst, 1972, nr 43/3, lk 24–30.
  Ülevaade loomingust.
• Akop Piliposjan. Jervand Kotšari maal. Kunst, 1972, nr 43/3, lk 38–40.
  Gruusia-Armeenia kunstniku loomingust.
• Lia Livšits. Itaalia kunstnik-kommunist Renato Guttuso. Kunst, 1974, nr 45/1, lk 28–32.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Peeter Urbla. Mõnda Armeenia noorest maalikunstist. Kunst, 1974, nr 45/1, lk 44–46.
  Lühike ülevaade.
• [Toimetus]. Naivismist. Kunst, 1975, nr 47/1, lk 37–36.
  Erinevate autorite mõtteavaldused ja pildivalik. Tõlkinud Sirje Helme. Lisaks Kanada kunstniku W. N. Stewarti repro.
• Viivi Viilmann. Kubism Eduard Ole loomingus. Kunst, 1978, nr 51/1, lk 37–39.
  1920ndate loomingust.
• Ilga Straume. Riia Kunstnike Rühm. Kunst, 1979, nr 55/1, lk 20–23.
  Ülevaade.
• Sirje Helme. Vilniuse IV Maalitriennaal. Kunst, 1980, nr 56/1, lk 12–19.
  Ülevaade näitusest. Mainitud ka L. Maurinis.
• Jaak Kangilaski. Edvard Munch. Kunst, 1982, nr 60/2, lk 29–34.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Jüri Hain. Henn Roode – eeskäija ja kõrvalsammuja. Kunst, 1983, nr 62/2, lk 19–27.
  Põhjalik ülevaade elust ja loomingust.
• Ants Juske. Fovism. Vikerkaar, 1987, nr 12, lk 82–86.
  Ülevaade stiilist. Mainitud ka R. Marx.
• Ants Juske. Fovismist ekspressionismini. Vikerkaar, 1988, nr 4, lk 80–85.
  Autoritest ja teostest.
• Vappu Thurlow [Vappu Vabar]. Peeter Pere iseendas ja kogu maailmas. Vikerkaar, 1988, nr 8, lk 48–50.
  Ülevaade loomingust.
• Peeter Tooming. Mida teame fotost? Vikerkaar, 1988, nr 8, lk 89–92.
  Fotokunsti ajaloost.
• Jan Brachmann. Das Ei ist der Ursprung der Welt. Frankfurter Allgemeine, 30. dets 2024.
  Ülevaade Soosteri näitusest Mikkeli Muuseumis.

Isiku poolt illustreeritud (1)

• Ekkehard Mai. Uus historitsism. Mineviku olemasolust uusimas kunstis, fenomenid ja sümptomid. Kunst, 1983, nr 62/2, lk 44–51.
  Tsiteerivast kunstist.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (1)

Isiku kohta (1)

• OP!: 23. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2000.
  Pikkus: 25:46 Täpne kuupäev: 14. märts 2000
  Autor: Piret Tanilov; Režissöör: Helen Valkna