Sulge

Aleksander Tassa

5. juuli 1882, Tartu – 23. märts 1955, Tallinn [†72]

Kirjanik Kunstnik Maal Muuseumitöötaja


Osalemine näitustel kunstnikuna (8)

Grupinäitused (6)

15. august 1909 – 31. august 1909. II Eesti kunstinäitus Tartus. Eesti Üliõpilaste Selts

4. september 1909 – 20. september 1909. II Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

20. oktoober 1912 – 1913. Noor-Eesti kunstinäitus 1912. Noor-Eesti

20. veebruar 1914 – 24. veebruar 1914. Noor-Eesti kunstinäitus 1914. Teater "Vanemuine"

1. mai 1918 – 15. mai 1918. Kunstiühing "Pallas" I näitus. Eesti Rahva Muuseum

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

Postuumsed grupinäitused (2)

12. november 1976 – 31. jaanuar 1977. Eesti akvarell. Eesti Kunstimuuseum

28. juuli 2021 – 25. september 2021. Kibemagus Pariis: Pallaslased ajastu vaimu püüdmas. Valga Muuseum


Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (15)

Isiku kohta (1)

  • Evi Pihlak. Aleksander Tassa kunstnikuna. Kunst, 1970, nr 3, lk 23–35. Näita seoseid
    Ülevaade loomingust.

Isikust pikemalt (1)

  • Heini Paas. Kirjanike portreid Eesti skulptuuris. Kunst, 1967, nr 2, lk 36–43. Näita seoseid
    Weizenbergi, Koorti, Melliku ja Sannamehe teostest.

Isikut tsiteerivad (1)

  • Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). I osa. Kunst, 1967, nr 3, lk 20–26. Näita seoseid
    Ülevaade Eesti kunstielust peale oktoobrirevolutsiooni. Lisaks mainitud P. Liivoja.

Isikut mainivad (11)

  • Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16. Näita seoseid
    Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
  • Evi Pihlak. Varasem periood Nikolai Triigi loomingus. Kunst, 1960, nr 1, lk 28–33. Näita seoseid
    Triigi loomingust. Mainitakse 1908. a sõltumatute salongi kevadnäitust, mis ei näi tõele vastavat (aetud segamini Koortiga?). Mainitud M. Levinit
  • Friedebert Tuglas. Poole sajandi tagant. Vesteveerge meie kunstiajaloo ühest lõigust. Kunst, 1960, nr 1, lk 39–44. Näita seoseid
    Mälestused Pariisi ajast 1909-1915
  • Heini Paas. F. Sannamehe tegevus ja looming suure isamaasõja ajal. Kunst, 1963, nr 2, lk 32–39. Näita seoseid
    Ülevaade. Lisaks mainitud A. Grigorjev
  • Aino Kartna. Paul Burman ja loomad. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 58–64. Näita seoseid
  • Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20. Näita seoseid
    Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
  • Mai Lumiste. Ants Laikmaa pedagoogilisest tegevusest. Kunst, 1966, nr 1, lk 28–32. Näita seoseid
    Nii kooli ajaloost kui Laikma õpetamismetoodikast.
  • [Toimetus]. Anton Starkopf. In memoriam. Kunst, 1967, nr 1, lk 28–29. Näita seoseid
    Lühike elu kokkuvõte.
  • Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63. Näita seoseid
    Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
  • Tiina Nurk. Kõrgema Kunstikooli "Pallas" õppesüsteemist. Kunst, 1968, nr 3, lk 23–30. Näita seoseid
    Detailne ülevaade õppesüsteemist.
  • Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36. Näita seoseid
    Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.

Isiku poolt illustreeritud (1)

  • Rein Loodus. Üksteist aastakümmet rahvuslikku raamatugraafikat – stiili-suunitluslik konspekt. Kunst, 1970, nr 2, lk 1–9. Näita seoseid
    Ülevaade ajaloost.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (2)

Isiku kohta (2)

  • Kunstigalerii: Aleksander Tassa. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1983. Näita seoseid
    Pikkus: 29:49 Täpne kuupäev: 25. veeb 1983
    Režissöör: Tiina Park
    Räägime Aleksander Tassast, mehest, kes oli nii kunstnik, kirjanik, kunstiteadlane kui ka muuseumitegelane. Pühendudes ühele või teisele kunstialale küll lühikeseks ajaks, on Tassa renessansliku vaimuinimesena jäänud kindlalt meie kultuurilukku. Aleksander Tassa kirevat elu ja loomingut tutvustavad kirjandusteadlane August Eelmäe ning kunstiteadlased Jüri Hain ja Villem Raam. Katkendi legendist "Äikese ilm" loeb Sulev Teppart.
  • Nooreestlased Ahvenamaal. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2006. Näita seoseid
    Pikkus: 26:21
    Aastatel 1905-1906 oli kultuurirühmitus "Noor Eesti" Eesti kultuuri uuendajaks ja Euroopale lähendajaks. Viis nooreestlast veetsid aastatel 1906-1913 mitu suve Ahvenamaal. Loodus ja elulaad olid oluliseks tõukeks Nikolai Triigi, Konrad Mäe, Aleksander Tassa, Anton Starkopfi ja Friedebert Tuglase loomingus. Tänavu tähistati näitustega "Ahvenamaa fenomen" Adamson-Ericu Muuseumis ja Ahvenamaal Önningeby's Ahvenamaa ja Eesti kultuurikontaktide tekkimist. Autor Kadi Alatalu, operaator Rein Spulge.