Sulge

Ferdi Sannamees ♂

11. november 1895, Arula – 25. jaanuar 1963, Tallinn [†67]

Teised nimekujud: Ferdinand Sannamees

Kunstnik Skulptuur


Osalemine näitustel kunstnikuna (70)

Isikunäitused (2)

18. veebruar 1961 – 2. aprill 1961. F. Sannamehe personaalnäitus. Eesti Kunstimuuseum

13. september 1962 – 19. november 1962. Skulptor Ferdi Sannamehe loomingu valiknäitus. Kohtla-Nõmme Rahvamaja

Postuumsed isikunäitused (3)

19. detsember 1975 – 23. veebruar 1976. Ferdi Sannamehe portreed. Eesti Kunstimuuseum

26. juuli 1995 – 17. september 1995. Ferdi Sannamehe skulptuurid. Tartu Kunstimuuseum

3. oktoober 2000 – 28. oktoober 2000. Ferdi Sannamehe skulptuurid. Valga Muuseum

Grupinäitused (58)

5. detsember 1920 – 19. detsember 1920. Kunstiühing "Pallas" IV näitus. Kunstiühing "Pallas"

1. juuni 1921 – 15. juuni 1921. Kunstiühing "Pallas" V näitus. Kunstiühing "Pallas"

4. september 1921 – 21. september 1921. Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus. Eestimaa Provintsiaalmuuseum

25. september 1921 – 28. september 1921. Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus. Rakvere Kultuurikeskus

2. oktoober 1921 – 5. oktoober 1921. Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus. Narva Vanalinna Riigikool

16. oktoober 1921 – 18. oktoober 1921. Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus. Viljandi Kesklinna Kool

22. oktoober 1921 – 25. oktoober 1921. Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus. Pärnu Raekoda

30. oktoober 1921 – 1. november 1921. Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus. Valga Tütarlaste Gümnaasium

9. november 1921 – 11. november 1921. Kunstiühing "Pallas" kunstinäitus. Võru "Kannel"

11. detsember 1921 – 22. detsember 1921. Kunstiühing "Pallas" VI näitus. Kunstiühing "Pallas"

7. oktoober 1923 – 14. oktoober 1923. Kunstikooli "Pallas" õpilastööde näitus 1923. Kunstikool "Pallas"

11. mai 1924 – 18. mai 1924. Kunstikooli "Pallas" lõpetajate tööde näitus 1924. Kunstikool "Pallas"

15. veebruar 1925 – 1. märts 1925. Kunstiühing "Pallas" VIII näitus. Kunstikool "Pallas"

15. september 1925 – 19. oktoober 1925. II Eesti kunsti ülevaatenäitus. Kadrioru loss

20. september 1925 – 20. oktoober 1925. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu IV järjekorraline sügisnäitus. Harjumäe paviljon

25. september 1927 – 9. oktoober 1927. Kunstiühing "Pallas" X. järjekorraline kunstinäitus. Suurgildi hoone

2. september 1928 – 28. september 1928. Kujutava Kunsti Sihtkapitali kunstinäitus 1928. Lai 1

4. mai 1929 – 18. mai 1929. Eesti kunsti näitus Pariisis. Palette française galerii, Prantsusmaa

18. mai 1929 – 18. juuni 1929. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kevadnäitus 1929. Suurgildi hoone

9. juuni 1929 – 23. juuni 1929. Eesti kunsti näitus Lübeckis. Museum Behnhaus Drägerhaus, Saksamaa

15. august 1929 – 20. september 1929. Eesti kunsti näitus Kielis. Kunsthalle Kiel, Saksamaa

6. oktoober 1929 – 3. november 1929. Eesti kunsti näitus Königsbergis. Königsbergi loss, Venemaa

24. november 1929 – 7. jaanuar 1930. Iseseisev kunstinäitus. Eesti Kunstimuuseum

4. jaanuar 1930 – 15. jaanuar 1930. Eesti kunsti näitus Berliinis. Berliini Pedagoogika Keskinstituut, Saksamaa

16. märts 1930 – 16. aprill 1930. Eesti kunsti näitus Kölnis. Kölni Tarbekunstimuuseum, Saksamaa

13. aprill 1930 – 30. aprill 1930. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu X järjekorraline kunstinäitus. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

10. mai 1930 – 25. mai 1930. Eesti kunsti näitus Kopenhagenis. Den Frie Udstilling, Taani

28. veebruar 1932 – 20. märts 1932. Kunstiühing "Pallas" XIV järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

10. aprill 1932 – 1. mai 1932. Eesti Kunstnikkude Ryhm. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

16. aprill 1933 – 30. aprill 1933. Narva kevadnäitus. Rüütli 24

15. september 1934 – 7. oktoober 1934. Kunstihoone avamisnäitus. Tallinna Kunstihoone

7. märts 1935 – 27. märts 1935. Eesti kunsti näitus Moskvas. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa

5. oktoober 1935 – 5. november 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1935. Tallinna Kunstihoone

12. november 1938 – 30. november 1938. Kunsti sügisnäitus 1938. Tallinna Kunstihoone

18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia

24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari

13. mai 1939 – 5. juuni 1939. Kunsti kevadnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

4. november 1939 – 21. november 1939. Kunsti sügisnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

26. veebruar 1940 – 10. märts 1940. Tartu Kunstimuuseumi alusvara näitus. Kunstikool "Pallas"

7. aprill 1940 – 21. aprill 1940. Kunstiühing "Pallas" XXII järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

18. juuni 1941 – 7. juuli 1941. Kunsti kevadnäitus 1941. Tallinna Kunstihoone

24. juuli 1942 – 19. jaanuar 1943. Tartu Kunstimuuseumi laiendatud näitus. Tartu Kunstimuuseum

7. november 1942 – 1942. Suur Isamaasõda. Tretjakovi galerii, Venemaa

20. juuli 1945 – 21. august 1945. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Eesti NSV Kunstnike Liidu Tartu osakond

9. september 1945 – 16. september 1945. Üleliidulise kunstinäituse-eelne valiknäitus Eesti kunst. Tallinna Kunstihoone

3. oktoober 1945 – 17. oktoober 1945. Üleliidulise kunstinäituse-eelne valiknäitus Eesti kunst. Tallinna Kunstihoone

21. detsember 1945 – 29. detsember 1945. ENSV arhitektuuri näitus 1944/45. Tallinna Kunstihoone

17. juuli 1946 – 5. august 1946. Kunsti suvinäitus. Tallinna Kunstihoone

20. juuli 1948 – 3. august 1948. Portreelise loomingu näitus. Tallinna Kunstihoone

4. detsember 1949 – 4. jaanuar 1950. Kuntinäitus. Tallinna Kunstihoone

4. november 1951 – 25. november 1951. 1951. aasta kustinäitus. Tallinna Kunstihoone

17. juuli 1955 – 17. august 1955. 15 aastat Nõukogude Eesti kunsti. Tallinna Kunstihoone

10. jaanuar 1959 – 15. veebruar 1959. NLKP XXI kongressile pühendatud vabariikliku kunstinäituse maali ja skulptuuri[...]. Tallinna Kunstihoone

23. jaanuar 1960 – 21. veebruar 1960. Vabariiklik kunstinäitus 1960. Tallinna Kunstihoone

18. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse kujutava kunsti osa. Kadrioru tennisehall

14. september 1961 – 24. oktoober 1961. Vabariiklik kunstinäitus 1961. Tallinna Kunstihoone

16. detsember 1961 – 19. jaanuar 1962. Tallinna kunstnike teoste näitus. Tallinna Kunstihoone

5. november 1962 – 5. detsember 1962. Vabariiklik kunstinäitus 1962. Tallinna Kunstihoone

Postuumsed grupinäitused (7)

12. aprill 1963 – 12. mai 1963. Tallinna kunstnike kevadnäitus 1963. Tallinna Kunstihoone

23. september 1969 – 26. oktoober 1969. Jaan Tassa kunstikogu. Tartu Kunstimuuseum

29. aprill 1975 – 18. mai 1975. 30 aastat võidust. Tallinna Kunstihoone

28. detsember 1978 – 30. jaanuar 1979. Akt Eesti skulptuuris. Tallinna Kunstihoone

22. oktoober 1999 – 12. november 1999. Inimene on inimene. Tartu Kunstimaja

16. august 2001 – 9. september 2001. Lühike eesti kunsti ajalugu. Tartu Kunstimaja

10. jaanuar 2003 – 10. veebruar 2003. Eesti kunstnikud Jaroslavlis. Hobusepea galerii

Näituste žürii liige (2)

8. november 1944 – 25. november 1944. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Kadrioru loss

2. detsember 1944 – 14. jaanuar 1945. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Tallinna Kunstihoone


Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (41)

Isiku kohta (2)

  • Heini Paas. F. Sannamehe tegevus ja looming suure isamaasõja ajal. Kunst, 1963, nr 2, lk 32–39. Näita seoseid
    Ülevaade. Lisaks mainitud A. Grigorjev
  • Heini Paas. Murranguaasta F. Sannamehe loomingus (1940/1941). Kunst, 1967, nr 3, lk 35–39. Näita seoseid
    Ülevaade esimese nõukogude aasta loomingust.

Isikust pikemalt (2)

  • [Toimetus]. Balti paviljon Põllumajandusnäitusel. Sirp ja Vasar, 31. mai 1941, lk 1,4. Näita seoseid
    Adamson-Eric vastab küsimustele.
  • Heini Paas. Kirjanike portreid Eesti skulptuuris. Kunst, 1967, nr 2, lk 36–43. Näita seoseid
    Weizenbergi, Koorti, Melliku ja Sannamehe teostest.

Isikut mainivad (35)

  • [Toimetus]. Kunstnike Kooperatiiv asub tööle. Sirp ja Vasar, 5. okt 1940, lk 2. Näita seoseid
    Toimunud koosolekust (valiti esimees ja juhatus) ja tulevikust.
  • [Toimetus]. 50 töötellimust eesti kunstnikele dekaadi ettevalmistustööde sarjas. Sirp ja Vasar, 1. märts 1941, lk 4. Näita seoseid
    Ligi 40le nimekale kunstnikule. Ülisuured teosed. Lõplikult valmis augustiks.
  • [Toimetus]. Eesti kunstnike töö Balti paviljoni sisustamisel. Ettevalmistused ENSV osakonna avamiseks üleliidulisel põllumajandusnäitusel Moskvas. Sirp ja Vasar, 8. märts 1941, lk 4. Näita seoseid
    Loend kunstnikest, kes osalevad tegemisel või kandideerimisel. Mainitud ka Kusnetsova ja V. L. Hrakovski.
  • [Toimetus]. Kunstnike Kooperatiivi kodukord väljatöötamisel. Sirp ja Vasar, 22. märts 1941, lk 4. Näita seoseid
    Loodud kodukorrakomisjon.
  • [Toimetus]. Tööd Balti paviljoni kunstiliseks kujundamiseks. Kunstnikud Adamson-Eric ja J.Võerahansu sõitsid Moskvasse. Sirp ja Vasar, 29. märts 1941, lk 1. Näita seoseid
    1. mail avatakse. Mainitud ka V. L. Hrakovski.
  • Romulus Tiitus. Sõbralikke värsse kunstnikest. Sirp ja Vasar, 29. märts 1941, lk 4. Näita seoseid
    Karikatuurid.
  • Leo Soonpää. Moodsa Kunsti Osakond Riiklikus Kunstimuuseumis. Sirp ja Vasar, 10. mai 1941, lk 4. Näita seoseid
    Detailne ülevaade 1. mail avatud ekspositsioonist. Mainitud ka Rand.
  • [Toimetus]. Valti paviljoni kunstiline kujundamine jõuab lõpule. Sirp ja Vasar, 10. mai 1941, lk 4. Näita seoseid
    Paviljon avatakse Moskvas 15. mail
  • [Toimetus]. Töö ja teaduse pidustus. Sirp ja Vasar, 31. mai 1941, lk 1. Näita seoseid
    Moskvas avati üleliidulisel põllumajandusnäitusel Baltikumi paviljon, kus ka Eesti kunstnike teosed. Fotol näha osa Adamson-Ericu maalist.
  • Asta Künnap. Eesti maalist eile ja täna. Kunst, 1958, nr 1, lk 2–17. Näita seoseid
    Ülevaade eesti maalikunsti arengust, realismist ning "õigetest" ja "valedest" lähenemistest
  • Heini Paas. Garibaldi Pommer. Kunst, 1959, nr 2, lk 80. Näita seoseid
    50. juubeli tervitus. Mainitakse ka monumente
  • Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16. Näita seoseid
    Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
  • Mai Lumiste. Varia. Mõtteid ülevaatenäituselt. Kunst, 1960, nr 3, lk 64–68. Näita seoseid
    EKP XII kongressile pühendatud vabariiklikust kunstinäitussest
  • Tiina Nurk. Paul Liivak. Kunst, 1961, nr 1, lk 30–39. Näita seoseid
    Loomingu ülevaade. Mainitud ka teisi näitusi
  • Milvi Alas. Pilk nõukogude Eesti skulptuurile. Kunst, 1962, nr 1, lk 1–9. Näita seoseid
    Viimase kahekümne aasta arengud. Palju monumentaalist. Lisaks mainitud A. Englane
  • Evald Okas. Mälestuskilde Suure Isamaasõja päevilt. Kunst, 1962, nr 1, lk 28–38. Näita seoseid
    Alates märtsist 1942 kuni mai 1945. Muuhulgas Jüriöö näitus. Mainitud ka P. Sädak, V. Slastinikov, Skolnikov, Kuks, Jakobson, Suvorov, Bõkov, A. Vaino, P. Raukas
  • Rein Loodus. Kaasaegsest Nõukogude Eesti karikatuurist. Kunst, 1962, nr 4, lk 10–15. Näita seoseid
    Arengud Eesti karikatuuris 1940ndatest. Pikemalt Jensenist. Mainitud J. Lada
  • Tiina Nurk. Mõtteid Ado Vabbest. Kunst, 1962, nr 4, lk 24–31. Näita seoseid
    Loomingu ja töö kokkuvõte
  • Elfriede Tool-Marran. Kunstnike grupinäitus. Kunst, 1963, nr 2, lk 56–57. Näita seoseid
    1962. aastal Kunstihoones toimunud näituse arvustus. Lisaks mainitud J. Karm ja Konijärv
  • Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36. Näita seoseid
    Ülevaade. Mainitud A. Protsin
  • Ene Lamp. Eesti kunstielu esimesel nõukogude aastal. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 12–17. Näita seoseid
    1940. aasta kronoloogia
  • Mart Eller. Skulptuurist meie kalmistutel. Kunst, 1966, nr 1, lk 42–46. Näita seoseid
    Eesti kalmistuskulptuuri ajalugu. Mainitud ka U. Reial, E. Aule, J. Jaik, M. Padrik, O. Hallik, A. Tooming, J. Pärl.
  • [Toimetus]. Anton Starkopf. In memoriam. Kunst, 1967, nr 1, lk 28–29. Näita seoseid
    Lühike elu kokkuvõte.
  • Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27. Näita seoseid
    Laarmani loomingust EKMi näituse taustal
  • Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.
  • Martti Soosaar. 4. jaanuaril 1943 loodi... Kunst, 1968, nr 1, lk 3–6. Näita seoseid
    Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu loomisest Jaroslavlis.
  • Villem Raam. Mõned küsimused Adamson-Ericule Eesti NSV Kunstnike Liidu juubeli puhul. Kunst, 1968, nr 1, lk 7–11. Näita seoseid
    Mälestused Kunstnike Liidu loomisest.
  • Evald Okas. Sõjapäevade päevikut lehitsedes. Kunst, 1968, nr 1, lk 12–14. Näita seoseid
    Päevik 22.11.1942–26.09.1944.
  • [Toimetus]. Eesti Kunstnike Liit 1943–1968. Arve ja fakte. Kunst, 1968, nr 1, lk 15–18. Näita seoseid
  • Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22. Näita seoseid
    Ülevaade toimunust.
  • Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63. Näita seoseid
    Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
  • Mai Levin. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstis. Kuno Veeberi teoste näitusel. Kunst, 1969, nr 1, lk 25–29. Näita seoseid
    Loomingu kokkuvõte.
  • Milvi Alas. Kõrgperioodist skulptor Voldemar Melliku loomingus. Kunst, 1970, nr 3, lk 14–22. Näita seoseid
    Loomingu ülevaade 1926–1935.
  • Jaan Vares. ERKI juubeliks. Kunst, 1975, nr 47/1, lk 5–13. Näita seoseid
    Ülevaade ajaloost ja pildivalik.
  • Jaak Olep. Vaimult rikas skulptuur. Kunst, 1978, nr 51/1, lk 40–45. Näita seoseid
    Ülo Õuna loomingust.

Isiku poolt illustreeritud (2)

  • Erna Aavasaar. Tammsaaret mälestades. Sirp ja Vasar, 1. märts 1941, lk 1,3. Näita seoseid
    Esimese surma-aastapäeva puhul. Esikaanel Triigi ja Sannamehe teosed.
  • Leo Gens. Eesti monumentaalkunsti päevaprobleeme. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 27–34. Näita seoseid
    Rikalikult illustreeritud kokuvõte.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (1)

Isik esineb (1)

  • Eduard Viiraltit meenutades. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1963. Näita seoseid
    Pikkus: 21:03 Täpne kuupäev: 16. märts 1963
    Autor: Lembit Lauri
    70 aastat kunstniku sünnist. Kasutatud 1963. aastal saates olnud helilõike. Evald Okase, Anton Starkopfi, Ferdi Sannamehe, Aleksander Vardi ja Alfred Rõude meenutused.