Raffael ♂ IT
1483, Urbino, Itaalia – 6. aprill 1520, Rome, Itaalia
Tegelik nimi: Raffaello Sanzio da Urbino
Kunstnik Maal
Osalemine näitustel kunstnikuna (1)
Postuumsed grupinäitused (1)
9. jaanuar 1936 – 30. jaanuar 1936. Vanameistre kunstiteoste näitus. Tallinna Kunstihoone
Bibliograafia
Isiku kajastamine artiklites (24)
Isiku kohta (1)
- Helena Risthein. Raffael 500. Kunst, 1984, nr 63/1, lk 38–41.
Refereeritud peamiselt vene keelsest artiklist. Peaasjalikult "Ateena koolist".
Isikust pikemalt (3)
- Ella Vende. Neli sajandit Euroopa kunsti. Postimees, 9. mai 1942, lk 8.
Põhjalik ülevaade. - Boris Bernstein. Pilk kunsti kööki. Kompositsioonist maalis. Kunst, 1961, nr 4, lk 33–40.
Teoste kompositsioonide analüüsid - Evald Okas. Mälestuskilde Itaalia reisilt. Kunst, 1962, nr 2, lk 26–32.
1960. a Itaalia reis
Isikut mainivad (19)
- [Teadmata]. Gustave Courbet, kunstnik-kommunaar (1819–1877). Sirp ja Vasar, 14. dets 1940, lk 4.
Ülevaade loomingust. Võib-olla on autoriks Leo Soonpää, kes kirjutas selliseid artikleid varasemates numbrites. - [Teadmata]. Ivan Šadri mälestuseks. Sirp ja Vasar, 7. juuni 1941, lk 4.
Ülevaade elust ja loomingust. Mainitud ka M. F. Kamenski, F. E. Grinberg. - [Teadmata]. Denis Diderot ja tema mõtteid kunstist. Sirp ja Vasar, 14. juuni 1941, lk 4.
Kogum tsitaate. - [H. L. S.]. Alfred Rosenbergi mõtteid kunstist ja kirjandusest. Eesti Sõna, 21. mai 1942, lk 6.
Kokkuvõte. - Eduard Einmann. XXVIII Biennale kunstinäitus Veneetsias. Kunst, 1958, nr 1, lk 35–45.
1956. aasta Veneetsia biennaali kokkuvõte. Äärmiselt negatiivne abstraktsionismi suhtes. - Boris Bernstein. Aleksander Ivanovi loomingu tähtsusest. Kunst, 1959, nr 1, lk 41–49.
Ivanovi looming, peamiselt religioosne-ajalooline aines. - Mai Lumiste. Lucia-legendi Meistri teos Tallinnas. Mustpeade altari autori probleemist. Kunst, 1961, nr 2, lk 32–42.
Altari atribueerimisest - Ilja Ehrenburg. Impressionistid. Kunst, 1961, nr 3, lk 33.
Peatükk "Prantsuse vihikutest". Järgneb. Erinevate kunstistiilide aktsepteerimisest. Courbet. Impressionismi algus. Mainitavad About, Alionais - Boris Bernstein. Kunstnikud kunstist. Vincent van Goghi kirjad. Kunst, 1962, nr 1, lk 45–51.
- Oskar Raunam. Matkamuljeid mitmelt maalt. Kunst, 1962, nr 2, lk 33–34.
Kaks Euroopa reisi - Evald Okas. Muljeid Pariisist. Kunst, 1963, nr 2, lk 49–53.
Reisikiri - Vaike Tiik. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. Kunst, 1966, nr 1, lk 21–27.
100. sünniaastapäeva puhul. Mainitud ka Baggohufvud, Schaefer, Vahtramäe, Grünberg. - Boris Bernstein. Seoses vaidlustega realismi üle II. Kunst, 1967, nr 1, lk 1–14.
Teoreetiline ülevaade realismist. - Niina Raid. Tartu Ülikooli Muuseumi ajaloost 1803–1917. Kunst, 1968, nr 3, lk 31–39.
Muuseumi ajaloost. Mainitud ka Andrea Riella, Schnorr, Zingg, Nahl, C. de Bourgignon, Mechau, Mart Pander, Hartman, J. Lange, Kosegarten, J. Gauger, C. A. Kluge, С. M. Bartels, A. Tobien, F. Neue, R. v. Anrep, W. Helbig, L. Meyer, Karl Martinson, A. Nemirovski. - Jaak Kangilaski. Prerafaeliidid. Kunst, 1976, nr 49/2, lk 21–34.
Ülevaatlik artikkel rohkete piltidega. - Ekkehard Mai. Uus historitsism. Mineviku olemasolust uusimas kunstis, fenomenid ja sümptomid. Kunst, 1983, nr 62/2, lk 44–51.
Tsiteerivast kunstist. - Maie Raitar. Väljaspool suurt kunsti – kitšits. Kunst, 1985, nr 66/1, lk 51–57.
Tartu Kunstimuuseumi ettekannetepäeva "Väljaspool suurt kunsti" kokkuvõtted. - Krista Kodres, Juhan Maiste. Purilast Inglisteni. Seinamaalingute leiud mõisates. Kunst, 1987, nr 70/2, lk 41–48.
Mõisate maalingutest. Mainitud ka vennad Adamid, J. Gabrielle, J. Kiritšenko, Racknitz, F. C. Schmidt. - Ants Juske. Kubism. Vikerkaar, 1988, nr 8, lk 81–86.
Ülevaade kunstivoolust.
Isiku poolt illustreeritud (1)
- Jaak Kangilaski. Pilk USA kunstimuuseumidesse. Kunst, 1970, nr 2, lk 56–68.
USA reisil põhinev ülevaade.