Wikidata Q540155

 

Friedebert Tuglas ♂

Ajakirjanik Kirjandusteadlane Kirjanik Tõlkija

Osalemine näitustel kunstnikuna (2)

Postuumsed isikunäitused (1)

15. september 2011 – 4. oktoober 2011. Hingede ränd. Ado Vabbe ja Friedebert Tuglas (koos: Ado Vabbe). Vabaduse galerii

Postuumsed grupinäitused (1)

9. september 2017 – 25. veebruar 2018. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Kumu Kunstimuuseum

Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (1)

• Poole sajandi tagant. Vesteveerge meie kunstiajaloo ühest lõigust. Kunst, 1960, nr 1, lk 39–44.
  Mälestused Pariisi ajast 1909-1915

Isiku kajastamine artiklites (24)

Isikust pikemalt (2)

• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63.
  Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
• Evi Pihlak. Aleksander Tassa kunstnikuna. Kunst, 1970, nr 3, lk 23–35.
  Ülevaade loomingust.

Isikut tsiteerivad (3)

• Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34.
  Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt
• Evi Pihlak. Värvist Konrad Mägi loomingus. Kunst, 1959, nr 2, lk 35–42.
  Loomingu kokkuvõte
• Evi Pihlak. Ajajärgu mõttekajastusi Nikolai Triigi joonistustes aastail 1911–1921. Kunst, 1967, nr 3, lk 27–34.
  Peamiselt 1910ndate joonistusest ja illustratsioonist.

Isikut mainivad (19)

• Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16.
  Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
• Evi Pihlak. Varasem periood Nikolai Triigi loomingus. Kunst, 1960, nr 1, lk 28–33.
  Triigi loomingust. Mainitakse 1908. a sõltumatute salongi kevadnäitust, mis ei näi tõele vastavat (aetud segamini Koortiga?). Mainitud M. Levinit
• Vilma Reinholm. Voldemar Väli elust ja loomingust. Kunst, 1960, nr 2, lk 30–32.
• Irina Solomõkova. Hando Mugasto illustratsioonid Marie Underi luulevalimikule "Ja liha sai sõnaks". Kunst, 1960, nr 3, lk 17–26.
• Rein Loodus. Erik Obermanni loomingust. 27. I 1890 – 12. II 1911. Kunst, 1962, nr 3, lk 27–30.
  Obermanni loomingu kokkuvõte, paljuski kirjade põhjal. Mainitakse Golovini
• Rein Loodus. Juhan Liiv Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1964, nr 3, lk 22–26.
  Illustratsioonid
• Kaalu Kirme. Adamson-Eric nahkehistöökunstnikuna. Kunst, 1965, nr 1, lk 26–30.
  Kokkuvõte
• Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20.
  Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
• Leo Soonpää. Jooni V. Väli loomingust. Kunst, 1966, nr 2, lk 29–36.
  Ülevaade kunstnikust.
• Lehti Viiroja. Prantsusmaa. Kunst, 1966, nr 3, lk 48–52.
  Reisimuljed. Lisaks mainitud kunstnik Jacko.
• Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27.
  Laarmani loomingust EKMi näituse taustal
• Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Jaak Kangilaski. Lehekülgi väliskunstist. Marc Chagall. Kunst, 1967, nr 2, lk 63–74.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). I osa. Kunst, 1967, nr 3, lk 20–26.
  Ülevaade Eesti kunstielust peale oktoobrirevolutsiooni. Lisaks mainitud P. Liivoja.
• Jüri Kuuskemaa [Jüri Keevallik]. Suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva juubelinäituselt. Kümme repliiki maalist. Kunst, 1968, nr 1, lk 30–37.
  Kokkuvõte näituse maali osast.
• Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36.
  Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
• Villu Toots. Kirja osa Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1970, nr 2, lk 10–21.
  Tüpograafiast raamatuillustratsioonis.
• Paul Ambur. Evald Okas eksliibrisekunstnikuna. Kunst, 1972, nr 41/1, lk 31–32.
  Lühike ülevaade enam kui tuhandest Okase eksliibrisest.
• Irina Solomõkova. Ado Vabbe varasemast graafikast. Kunst, 1972, nr 42/2, lk 22–27.
  Peamiselt 1910ndate ja 1920ndate loomingust. Mainitud ka Takal, D. Gandon, Ch. Plisnier.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (1)

Isikut mainivad (1)

• Eesti kunst: Nikolai Triik. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1990.
  Pikkus: 29:54 Täpne kuupäev: 6. aprill 1990
  Režissöör: Eno Leies; Autor: Evi Pihlak
  Kunstiajaloolane Evi Pihlak kõneleb kunstnik Nikolai Triigi elust ja loomingust. Saate režissöör Eno Leies.