Albrecht Dürer ♂ DE
21. aprill 1471, Nuremberg, Saksamaa – 6. aprill 1528, Nuremberg, Saksamaa [†56]
Graafika Kunstnik Maal
Osalemine näitustel kunstnikuna (10)
Postuumsed isikunäitused (10)
mai 1922 – 3. mai 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Kunstiühing "Pallas"
10. mai 1922 – 11. mai 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Võru "Kannel"
14. mai 1922 – 16. mai 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Pärnu linnavalitsus
2. juuli 1922 – 3. juuli 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem).
9. juuli 1922 – 11. juuli 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Kuressaare Kuursaal
24. september 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Põltsamaa põllumeesteselts
8. oktoober 1922 – 10. oktoober 1922. A. Dürer ja H. Holberini reproduktsioonide näitus (koos: Hans Holbein noorem). Viljandi Rahvaülikooli Selts
aprill 1971 – 6. juuni 1971. Albrecht Dürer ja tema kaasaeg. Tallinna Linnamuuseum
7. oktoober 1971 – 14. november 1971. Albrecht Düreri 500. sünniaastapäevale pühendatud näitus. Eesti Kunstimuuseum
13. oktoober 1971 – 1971. Dürer ja tema kaasaeg. Tartu Ülikooli vana raamatukogu
Bibliograafia
Isiku kajastamine artiklites (20)
Isiku kohta (2)
- Aino Kartna. Albrecht Dürer 500. Kunst, 1972, nr 41/1, lk 2.
Lühike ülevaade. Kõrval tekst Düreri seostest Eestiga. - Linda Alekõrs. Albrecht Dürer 500. Dürer ja Eesti. Kunst, 1972, nr 41/1, lk 2.
Lühike ülevaade seostest. Kõrval üldisem ülevaade.
Isikut mainivad (18)
- [Teadmata]. Fašism surmab tõelise kunsti. Sirp ja Vasar, 2. aug 1941, lk 4.
Fašistliku kunsti vastane artikkel. Pikalt "Entartete Kunst" näitusest. - [H. L. S.]. Alfred Rosenbergi mõtteid kunstist ja kirjandusest. Eesti Sõna, 21. mai 1942, lk 6.
Kokkuvõte. - [Toimetus]. Maalingutevõistlus "Kaupmees tööl". Eesti Sõna, 1. aug 1942, lk 6.
Saksa jaekaubanduse majandusgrupp korraldab. - Ott Kangilaski. Pilk kunsti kööki. Graafiliste tehnikate väljenduslikest võimalustest. Kunst, 1960, nr 1, lk 65–71.
Ülevaade erinevatest tehnikatest. On vastu estamp-graafika mõistele ja seega joonistuse lugemisele graafika alla. Räägitakse kõrgtrükist. Artikkel jätkub järgmises numbris - Stefan Zweig. Masereeli loomingu juures. Kunst, 1960, nr 2, lk 54–59.
Masereeli loomingu kokkuvõte. Lõpus pikem tsitaat kunstnikult - Ott Kangilaski. Pilk kunsti kööki. Graafiliste tehnikate väljenduslikest võimalustest. Kunst, 1960, nr 2, lk 61–66.
Jätkatud eelmisest numbrist ja läheb järgmises edasi. Räägitakse sügavtrükist - Mai Lumiste. Antoniuse altari algsest maalikihist ja ülemaalingutest. Kunst, 1964, nr 2, lk 32–36.
Erinevatest kihtidest - Mai Lumiste. Tallinna raidkivikunstist. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 65–76.
Kokkuvõte. Artikli lõpus loetletakse ka mitmeid erinevaid kiviraidurite nimesid arhiiviallikatest - Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27.
Laarmani loomingust EKMi näituse taustal - Boris Bernstein. Peeter Ulase loomingust. Kunst, 1970, nr 2, lk 29–39.
Sügavuti minev ülevaade. - Jaak Kangilaski. Pilk USA kunstimuuseumidesse. Kunst, 1970, nr 2, lk 56–68.
USA reisil põhinev ülevaade. - [A. Jermolajev]. Arhitektuursed fantaasiad. Kunst, 1972, nr 41/1, lk 23–29.
Ülevaade sellesse kategooriasse langevast arhitektuurist. Reaalne autor teadmata. - Mai Levin. Triennaalijärgne mõttekollaaž. Kunst, 1972, nr 42/2, lk 5–19.
Ülevaade teisest Tallinna graafikatriennaalist. Suur pildivalik. - Milvi Alas. Vahetud kontaktid kultuurivaldkonnas. Émile Antoine Bourdelle'i näitus Ermitaažis. Kunst, 1972, nr 43/3, lk 24–30.
Ülevaade loomingust. - Nesto Jacometti. Eduard Wiiralt. Kunst, 1973, nr 44/1, lk 24–25.
Mälestusi Pariisist. - Boris Bernstein. Malle Leisi ateljees. Kunst, 1974, lk 13–20.
Ülevaade loomingust. - Lia Livšits. Itaalia kunstnik-kommunist Renato Guttuso. Kunst, 1974, nr 45/1, lk 28–32.
Ülevaade elust ja loomingust. - Endel Valk-Falk. Ühest vaselõikekunsti haruldusest TRÜ Teaduslikus Raamatukogus. Kunst, 1976, nr 49/2, lk 46–49.
Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (1)
Isiku kohta (1)
- OP! : 171. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 2004.
Pikkus: 28:16 Täpne kuupäev: 13. aprill 2004
Režissöör: Stina Kordemets; Autor: Karl Martin Sinijärv; Režissöör: Märten Vaher; Režissöör: Helen Valkna