Wikidata Q366610

 

Oskar Kallis ♂

Kunstnik Maal

Osalemine näitustel kunstnikuna (13)

Postuumsed isikunäitused (1)

6. november 1992 – 13. detsember 1992. Oskar Kallis 100. Eesti Tarbekunsti- ja Disainimuuseum

Grupinäitused (3)

31. august 1913 – 2. september 1913. Tallinna Eesti põllutöö, käsitöö ja tööstuse juubeli-näitus 1913. Nunne värava tagune

9. mai 1915 – 27. mai 1915. Ants Laikmaa õpilaste tööde näitus. Ants Laikmaa ateljeekool

13. juuni 1917 – juuni 1917. Ants Laikmaa õpilaste tööde näitus. Ants Laikmaa ateljeekool

Postuumsed grupinäitused (9)

20. oktoober 1918 – detsember 1918. Tallinna eraomanduse kunstinäitus. Eestimaa Provintsiaalmuuseum

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

26. oktoober 1961 – 30. november 1961. Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" ilmumise 100 aasta juubelit tähistav[...]. Tartu Kunstimaja

12. november 1976 – 31. jaanuar 1977. Eesti akvarell. Eesti Kunstimuuseum

11. jaanuar 2008 – 20. aprill 2008. Vaibasadu. Eesti Rahva Muuseum

9. september 2017 – 25. veebruar 2018. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Kumu Kunstimuuseum

15. veebruar 2023 – 13. märts 2023. Eesti maalikunsti klassika 1900–1945. Kodumaa loodus, linnad ja inimesed. Teoseid[...]. Haus galerii

28. oktoober 2023 – 21. aprill 2024. Self-Determination: A Global Perspective. Iiri Moodsa Kunsti Muuseum, Iirimaa

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (23)

Isiku kohta (1)

• Irina Solomõkova. Oskar Kallis. Kunst, 1964, nr 3, lk 27–34.
  Elu ja looming

Isikust pikemalt (4)

• Alfred Vaga. "Kolm inimpõlve eesti kunsti". Eesti Sõna, 1. märts 1942, lk 6.
  Teine osa arvustusest. Kõige pikemalt Laikmaast.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). I osa. Kunst, 1967, nr 3, lk 20–26.
  Ülevaade Eesti kunstielust peale oktoobrirevolutsiooni. Lisaks mainitud P. Liivoja.
• Kaalu Kirme. Eesti professionaalse vaibakunsti väljakujunemisaastad. Kunst, 1968, nr 2, lk 29–33.
  Vaibakunsti ajaloost kuni Teise maailmasõjani. Mainitud ka A. Sura, Möllerson-Böckler.
• Mai Levin. Juugendstiil Eesti kunstis. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 1–14.
  Stiili ülevaade rohkete illustratsioonidega. Mainitud ka Arbo.

Isikut tsiteerivad (1)

• Evi Pihlak. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Balder Tomasberg. Kunst, 1967, nr 1, lk 40–46.
  Ülevaade kunstnikust.

Isikut mainivad (16)

• Armin Tuulse. Ants Laikmaa 75-aastane. Tartu Kommunist, 5. mai 1941, lk 5.
  Ülevaade loomingust.
• Leo Soonpää. Moodsa Kunsti Osakond Riiklikus Kunstimuuseumis. Sirp ja Vasar, 10. mai 1941, lk 4.
  Detailne ülevaade 1. mail avatud ekspositsioonist. Mainitud ka Rand.
• [Toimetus]. Täna avatakse Tartu Kunstimuuseum. Tartu Kommunist, 22. juuni 1941, lk 4.
  Suurturg 3. Viis saali. Detailne ülevaade väljapanekust.
• Arvo Mägi [A. Mägi]. Tartu Kunstimuuseumi külastades. Postimees, 11. dets 1941, lk 4.
  Põhjalik ekspositsiooni kirjeldus.
• [Teadmata]. Suitsutarest kunstikõrgusse. Pilk eesti loova vaimu tõusuteele. Eesti Sõna, 8. veeb 1942, lk 8.
  "Kolm inimpõlve eesti kunstis" vanem osa.
• [Teadmata]. Homme avatakse Eesti kunsti ülevaatenäitus. Eesti Sõna, 11. veeb 1942, lk 2.
  Ülevaade näitusest.
• [Toimetus]. Eesti kunsti ülevaatenäitus "Kolm inimpõlve Eesti kunstis". Postimees, 12. veeb 1942, lk 2.
  Avatakse 12. veebruaril.
• Alfred Vaga. "Kolm inimpõlve eesti kunstis". Nooremate kunstnike looming. Eesti Sõna, 8. märts 1942, lk 6.
  Põhjaliku arvustuse kolmas osa. Lõpus päris karm kriitika näituse kohta üldiselt.
• Ella Vende. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Postimees, 9. märts 1942, lk 4.
  Põhjalik ülevaade.
• Helmi Üprus. "Kalevipoeg" Kristjan Raua loomingus. Kunst, 1961, nr 5, lk 12–20.
  Raamatu illustratsioonidest (tema elutöö)
• Viivi Viilmann. Juhan Raudsepa varasemast portreeloomingust. Kunst, 1962, nr 1, lk 25–27.
  Teise maailmasõja eelsed portreeskulptuurid
• Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12.
  Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist.
• Mai Lumiste. Ants Laikmaa pedagoogilisest tegevusest. Kunst, 1966, nr 1, lk 28–32.
  Nii kooli ajaloost kui Laikma õpetamismetoodikast.
• Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63.
  Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.
• [Toimetus]. Tartu Riikliku Kunstimuuseumi tulmetest 1970. aastal. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 4.
  Ülevaade olulisematest.

Isiku poolt illustreeritud (1)

• Villu Toots. Kirja osa Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1970, nr 2, lk 10–21.
  Tüpograafiast raamatuillustratsioonis.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (1)

Isiku kohta (1)

• Haare õnne järele. Oskar Kallis. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1993.
  Pikkus: 18:55 Täpne kuupäev: 1. veeb 1993
  Režissöör: Olav Kruus
  Kunstnik Oskar Kallis (1892-1917) on Kalevipoja-aineliste pastell- ja õlimaalide looja. Saates antakse ülevaade kunstniku elust ja loomingust. Autor on kunstiteadlane Maire Toom, režissöör ja toimetaja Olav Kruus.