Johann Köler ♂

Kunstnik Maal

Osalemine näitustel kunstnikuna (18)

Isikunäitused (1)

aprill 1892 – aprill 1892. J. Köleri teoste näitus. Riia Kunstiselts, Läti

Postuumsed isikunäitused (7)

21. veebruar 1900 – märts 1900. J. Köleri mälestusnäitus. Peterburi Kunstide Akadeemia, Venemaa

28. märts 1926 – 19. aprill 1926. Prof. Johann Köleri mälestusnäitus. Eesti Kunstimuuseum

9. aprill 1950 – 26. juuni 1950. Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja professor Johann Köleri teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum

14. august 1976 – 3. oktoober 1976. Johann Köleri 150. sünniaastapäeva näitus. Tartu Kunstimuuseum

19. mai 1978 – juuni 1978. Johann Köleri looming. Cēsise Kunsti ja Ajaloo Muuseum, Läti

mai 1996 – mai 1996. Johann Köleri maalid. Viljandi Kunstisaal

19. oktoober 2001 – 24. veebruar 2002. Johann Köler ‒ 175. Tartu Kunstimuuseum

Postuumsed grupinäitused (10)

10. juuni 1901 – 1. august 1901. Ausstellung von Werken baltischer Künstler aller Zeiten. Riia riiklik algkool, Läti

12. august 1906 – 30. august 1906. Esimene eesti kunsti näitus. Eesti Üliõpilaste Selts

15. august 1909 – 31. august 1909. II Eesti kunstinäitus Tartus. Eesti Üliõpilaste Selts

4. september 1909 – 20. september 1909. II Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

23. oktoober 1967 – 25. detsember 1967. Inimene, töö, võitlus. Eesti Kunstimuuseum

18. detsember 1968 – 30. märts 1969. Eestimaa eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

mai 1980 – mai 1980. J. Kölerist – E. Viiraltini. Viljandi Muuseum

4. oktoober 2019 – 31. oktoober 2019. Kunstiklassika oksjon. Sügis 2019. Haus galerii

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (19)

Isiku kohta (1)

• Voldemar Erm. Kunstnikud kunstist. Johann Köleri mõtteid kunstist, kunstnikust ja ta ülesandeist. Kunst, 1961, nr 4, lk 26–31.
  Köleri vaated (k.a. poliitilised)

Isikust pikemalt (1)

• Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12.
  Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist.

Isikut mainivad (16)

• Asta Künnap. Eesti maalist eile ja täna. Kunst, 1958, nr 1, lk 2–17.
  Ülevaade eesti maalikunsti arengust, realismist ning "õigetest" ja "valedest" lähenemistest
• Boris Bernštein. Jooni A. Johani žanrimaalist. Kunst, 1958, nr 1, lk 24–30.
  Kokkuvõte loomingust.
• Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34.
  Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt
• Voldemar Erm. Märt Pukits. Kunst, 1960, nr 1, lk 85–86.
  Pukitsa elu kokkuvõte. Mainitakse professor Bertholdi Leipzigis
• Linda Alekõrs. Nikolai Kummits žanrimaalijana. Kunst, 1960, nr 2, lk 39–44.
  Mainitud ka trükitööline Miger
• Rein Loodus. Mart Pukits – üks meie varasemaid raamatugraafikuid. Kunst, 1961, nr 1, lk 40–46.
  Kasutatud ka kunstniku suusõnalisi mälestusi. Leipzigis mainitud professor Berthold, raamatugraafikute hulgas A. Kuusk ja E. Veber
• Agu Pihelga. Pilk kunsti kööki. Mõtteid värvi väljenduslikkusest. Kunst, 1961, nr 5, lk 39–43.
  Värvidest erinevates traditsioonides
• Helmi Üprus. Johannes Saal. Kunst, 1964, nr 2, lk 22–26.
  Pikem elu ja loomingu kokkuvõte
• Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36.
  Ülevaade. Mainitud A. Protsin
• Vaike Tiik. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. Kunst, 1966, nr 1, lk 21–27.
  100. sünniaastapäeva puhul. Mainitud ka Baggohufvud, Schaefer, Vahtramäe, Grünberg.
• Niina Raid. Tartu Ülikooli Muuseumi ajaloost 1803–1917. Kunst, 1968, nr 3, lk 31–39.
  Muuseumi ajaloost. Mainitud ka Andrea Riella, Schnorr, Zingg, Nahl, C. de Bourgignon, Mechau, Mart Pander, Hartman, J. Lange, Kosegarten, J. Gauger, C. A. Kluge, С. M. Bartels, A. Tobien, F. Neue, R. v. Anrep, W. Helbig, L. Meyer, Karl Martinson, A. Nemirovski.
• Mart Eller. Varia. Professor Voldemar Vaga 70. aastane. Kunst, 1969, nr 1, lk 57–59.
  Elu ja tegevuse kokkuvõte
• Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63.
  Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.
• Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36.
  Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
• Rein Loodus. Üksteist aastakümmet rahvuslikku raamatugraafikat – stiili-suunitluslik konspekt. Kunst, 1970, nr 2, lk 1–9.
  Ülevaade ajaloost.
• Juta Keevallik. Kunstiajaloolaste teaduslik seminar. Kodumaa, 8. okt 1986, lk 2.
  Eesti NSV TA Ajaloo Instituudi kunstiajaloo sektori tegevuse 25. aastapäeva tähistati teadusliku seminariga.

Isiku poolt illustreeritud (1)

• Inge Teder. Esimene Eesti kunstimuuseum 50-ne aastane. Kunst, 1969, nr 3, lk 27–31.
  Lühike ülevaade ajaloost.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (4)

Isiku kohta (2)

• Eesti kunst: Johann Köler. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1989.
  Pikkus: 28:57 Täpne kuupäev: 6. okt 1989
  Autor: Anu Liivak; Režissöör: Kadri Mardna
  Eesti rahvuslik professionaalne kunst algab Johann Köleriga (1826 - 1899), kelle loomingut käsitleb kunstiteadlane Anu Liivak.
• Johann Köler. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1996.
  Pikkus: 09:06 Täpne kuupäev: 26. mai 1996
  Autor: Aile Ellman

Isikut mainivad (2)

• Eesti kunst: Baltlased. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1989.
  Pikkus: 29:49 Täpne kuupäev: 8. sept 1989
  Autor: Tiina Abel; Režissöör: Kadri Mardna
  Kunstiajaloolane Tiina Abel kõneleb 19-nda sajandi esimesel poolel tegutsenud baltisaksa kunstnike elust ja loomingust.
• Eesti kunst: Düsseldorfi koolkond. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1989.
  Pikkus: 24:57 Täpne kuupäev: 8. dets 1989
  Režissöör: Kadri Mardna
  Kunstiajaloolane Tiina Abel kõneleb 19-nda sajandi teisel poolel tegutsenud Düsseldorfi koolkonna kunstnike loomingust.