Sulge

Johann Köler

8. märts 1826, Vastemõisa – 22. aprill 1899, Saint Petersburg, Venemaa [†73]

Teised nimekujud: Johann Köhler

Kunstnik Maal


Osalemine näitustel kunstnikuna (14)

Isikunäitused (1)

aprill 1892 – aprill 1892. J. Köleri teoste näitus. Riia Kunstiselts, Läti

Postuumsed isikunäitused (4)

21. veebruar 1900 – märts 1900. J. Köleri mälestusnäitus. Peterburi Kunstide Akadeemia, Venemaa

28. märts 1926 – 19. aprill 1926. Prof. Johann Köleri mälestusnäitus. Eesti Kunstimuuseum

9. aprill 1950 – 26. juuni 1950. Eesti rahvusliku maalikunsti rajaja professor Johann Köleri teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum

mai 1996 – mai 1996. Maalid. Viljandi Kunstisaal

Postuumsed grupinäitused (9)

12. august 1906 – 30. august 1906. Esimene eesti kunsti näitus. Eesti Üliõpilaste Selts

15. august 1909 – 31. august 1909. II Eesti kunstinäitus Tartus. Eesti Üliõpilaste Selts

4. september 1909 – 20. september 1909. II Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

23. oktoober 1967 – 25. detsember 1967. Inimene, töö, võitlus. Eesti Kunstimuuseum

18. detsember 1968 – 30. märts 1969. Eestimaa eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

mai 1980 – mai 1980. J. Kölerist – E. Viiraltini. Viljandi Muuseum

4. oktoober 2019 – 31. oktoober 2019. Kunstiklassika oksjon. Sügis 2019. Haus galerii


Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (18)

Isiku kohta (1)

  • Voldemar Erm. Kunstnikud kunstist. Johann Köleri mõtteid kunstist, kunstnikust ja ta ülesandeist. Kunst, 1961, nr 4, lk 26–31. Näita seoseid
    Köleri vaated (k.a. poliitilised)

Isikust pikemalt (1)

  • Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12. Näita seoseid
    Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist.

Isikut mainivad (15)

  • Asta Künnap. Eesti maalist eile ja täna. Kunst, 1958, nr 1, lk 2–17. Näita seoseid
    Ülevaade eesti maalikunsti arengust, realismist ning "õigetest" ja "valedest" lähenemistest
  • Boris Bernštein. Jooni A. Johani žanrimaalist. Kunst, 1958, nr 1, lk 24–30. Näita seoseid
    Kokkuvõte loomingust.
  • Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34. Näita seoseid
    Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt
  • Voldemar Erm. Märt Pukits. Kunst, 1960, nr 1, lk 85–86. Näita seoseid
    Pukitsa elu kokkuvõte. Mainitakse professor Bertholdi Leipzigis
  • Linda Alekõrs. Nikolai Kummits žanrimaalijana. Kunst, 1960, nr 2, lk 39–44. Näita seoseid
    Mainitud ka trükitööline Miger
  • Rein Loodus. Mart Pukits – üks meie varasemaid raamatugraafikuid. Kunst, 1961, nr 1, lk 40–46. Näita seoseid
    Kasutatud ka kunstniku suusõnalisi mälestusi. Leipzigis mainitud professor Berthold, raamatugraafikute hulgas A. Kuusk ja E. Veber
  • Agu Pihelga. Pilk kunsti kööki. Mõtteid värvi väljenduslikkusest. Kunst, 1961, nr 5, lk 39–43. Näita seoseid
    Värvidest erinevates traditsioonides
  • Helmi Üprus. Johannes Saal. Kunst, 1964, nr 2, lk 22–26. Näita seoseid
    Pikem elu ja loomingu kokkuvõte
  • Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36. Näita seoseid
    Ülevaade. Mainitud A. Protsin
  • Vaike Tiik. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. Kunst, 1966, nr 1, lk 21–27. Näita seoseid
    100. sünniaastapäeva puhul. Mainitud ka Baggohufvud, Schaefer, Vahtramäe, Grünberg.
  • Niina Raid. Tartu Ülikooli Muuseumi ajaloost 1803–1917. Kunst, 1968, nr 3, lk 31–39. Näita seoseid
    Muuseumi ajaloost. Mainitud ka Andrea Riella, Schnorr, Zingg, Nahl, C. de Bourgignon, Mechau, Mart Pander, Hartman, J. Lange, Kosegarten, J. Gauger, C. A. Kluge, С. M. Bartels, A. Tobien, F. Neue, R. v. Anrep, W. Helbig, L. Meyer, Karl Martinson, A. Nemirovski.
  • Mart Eller. Varia. Professor Voldemar Vaga 70. aastane. Kunst, 1969, nr 1, lk 57–59. Näita seoseid
    Elu ja tegevuse kokkuvõte
  • Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63. Näita seoseid
    Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.
  • Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36. Näita seoseid
    Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
  • Rein Loodus. Üksteist aastakümmet rahvuslikku raamatugraafikat – stiili-suunitluslik konspekt. Kunst, 1970, nr 2, lk 1–9. Näita seoseid
    Ülevaade ajaloost.

Isiku poolt illustreeritud (1)

  • Inge Teder. Esimene Eesti kunstimuuseum 50-ne aastane. Kunst, 1969, nr 3, lk 27–31. Näita seoseid
    Lühike ülevaade ajaloost.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (4)

Isiku kohta (2)

Isikut mainivad (2)

  • Eesti kunst: Baltlased. ERR arhiiv, 1989. Näita seoseid
    Pikkus: 29:49 Täpne kuupäev: 8. sept 1989
    Autor: Tiina Abel; Režissöör: Kadri Mardna
    Kunstiajaloolane Tiina Abel kõneleb 19-nda sajandi esimesel poolel tegutsenud baltisaksa kunstnike elust ja loomingust.
  • Eesti kunst: Düsseldorfi koolkond. ERR arhiiv, 1989. Näita seoseid
    Pikkus: 24:57 Täpne kuupäev: 8. dets 1989
    Autor: Tiina Abel; Režissöör: Kadri Mardna
    Kunstiajaloolane Tiina Abel kõneleb 19-nda sajandi teisel poolel tegutsenud Düsseldorfi koolkonna kunstnike loomingust.