Sulge

Märt Laarman

22. veebruar 1896, Õisu – 18. aprill 1979, Tallinn [†83]

Teised nimekujud: Martin Laarman

Graafika Kunstnik


Osalemine näitustel kunstnikuna (55)

Isikunäitused (3)

25. mai 1926 – 2. juuni 1926. 3 kunstinäitus (koos: Arnold Akberg, Henrik Olvi).

21. detsember 1966 – 22. jaanuar 1967. Märt Laarmani personaalnäitus. Eesti Kunstimuuseum

26. märts 1967 – 24. aprill 1967. Märt Laarmani teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum

Grupinäitused (50)

27. august 1922 – 17. september 1922. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu I kunstinäitus. Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi turnisaal

8. juuni 1923 – 12. juuni 1923. Kubistide rühma liimkete kunstinäitus. Pärnu linnavalitsus

8. september 1923 – 8. oktoober 1923. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu II järjekorraline sügisnäitus. Tallinna Eesti Põllumeeste Selts

6. jaanuar 1924 – 20. jaanuar 1924. Esimene Balti Riikide Vaheline Kunstinäitus. Kristlik Noorte Naiste Ühing

23. veebruar 1924 – 9. märts 1924. Esimene Balti Riikide Vaheline Kunstinäitus. Eestimaa Provintsiaalmuuseum

27. aprill 1924 – 3. mai 1924. Eesti Kunstnikkude Ryhma kevadnäitus. Võru "Kannel"

15. september 1925 – 19. oktoober 1925. II Eesti kunsti ülevaatenäitus. Kadrioru loss

20. september 1925 – 20. oktoober 1925. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu IV järjekorraline sügisnäitus. Harjumäe paviljon

5. september 1926 – 5. oktoober 1926. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu V järjekorraline kunstinäitus. Harjumäe paviljon

15. mai 1927 – 15. juuni 1927. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu ja Eesti Kunstnikkude Rühma kevadine[...]. Eesti Ajaloomuuseum

2. september 1928 – 28. september 1928. Kujutava Kunsti Sihtkapitali kunstinäitus 1928. Lai 1

9. veebruar 1929 – 3. märts 1929. Eesti kunsti näitus Helsingis. Kunsthalle Helsinki, Soome

18. mai 1929 – 18. juuni 1929. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kevadnäitus 1929. Suurgildi hoone

9. juuni 1929 – 23. juuni 1929. Eesti kunsti näitus Lübeckis. Museum Behnhaus Drägerhaus, Saksamaa

15. august 1929 – 20. september 1929. Eesti kunsti näitus Kielis. Kunsthalle Kiel, Saksamaa

6. oktoober 1929 – 3. november 1929. Eesti kunsti näitus Königsbergis. Königsbergi loss, Venemaa

4. jaanuar 1930 – 15. jaanuar 1930. Eesti kunsti näitus Berliinis. Berliini Pedagoogika Keskinstituut, Saksamaa

16. märts 1930 – 16. aprill 1930. Eesti kunsti näitus Kölnis. Kölni Tarbekunstimuuseum, Saksamaa

13. aprill 1930 – 30. aprill 1930. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu X järjekorraline kunstinäitus. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

10. mai 1930 – 25. mai 1930. Eesti kunsti näitus Kopenhagenis. Den Frie Udstilling, Taani

8. november 1931 – 13. detsember 1931. Kujutava Kunsti Sihtkapitaali Valitsuse kunsti aasta näitus 1931. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

10. aprill 1932 – 1. mai 1932. Eesti Kunstnikkude Ryhm. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

29. juuni 1932 – 10. juuli 1932. Üle-eestiline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

15. september 1934 – 7. oktoober 1934. Kunstihoone avamisnäitus. Tallinna Kunstihoone

7. märts 1935 – 27. märts 1935. Eesti kunsti näitus Moskvas. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa

4. mai 1935 – 27. mai 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti kevade näitus 1935. Tallinna Kunstihoone

6. juuni 1942 – 28. juuni 1942. Kunstihoone kunsti kevadnäitus. Tallinna Kunstihoone

21. juuni 1943 – 18. juuli 1943. Kunsti kevadnäitus 1943. Tallinna Kunstihoone

19. detsember 1943 – 2. jaanuar 1944. Kunsti sügisnäitus 1943. Kunstikool "Pallas"

5. veebruar 1944 – 5. märts 1944. Kunstihoone kunsti talvenäitus. Tallinna Kunstihoone

9. september 1945 – 16. september 1945. Üleliidulise kunstinäituse-eelne valiknäitus Eesti kunst. Tallinna Kunstihoone

3. oktoober 1945 – 17. oktoober 1945. Üleliidulise kunstinäituse-eelne valiknäitus Eesti kunst. Tallinna Kunstihoone

19. oktoober 1946 – 10. november 1946. Illustratsiooni ja raamatugraafika näitus. Tallinna Kunstihoone

25. juuni 1947 – 25. juuli 1947. Kunstinäitus. Maal, graafika, skulptuur, tarbekunst. Tallinna Kunstihoone

6. november 1950 – 19. november 1950. Raamatugraafika ja plakati näitus. Eesti NSV Kunstnike Liidu Tartu osakond

26. november 1950 – 3. detsember 1950. Ränd-kunstinäitus. Võru "Kannel"

10. detsember 1950 – 17. detsember 1950. Ränd-kunstinäitus. Trükitööliste klubi

7. juuni 1958 – 30. juuni 1958. ENSV Kunstnike Liidu liikmete žüriivaba kunstinäitus 1958. Tallinna Kunstihoone

10. jaanuar 1959 – 20. veebruar 1959. NLKP XXI kongressile pühendatud vabariikliku kunstinäituse graafika osakond. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

18. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse kujutava kunsti osa. Kadrioru tennisehall

10. detsember 1960 – 6. jaanuar 1961. Tallinna kunstnike teoste näitus. Tallinna Kunstihoone

16. detsember 1961 – 19. jaanuar 1962. Tallinna kunstnike teoste näitus. Tallinna Kunstihoone

5. november 1962 – 5. detsember 1962. Vabariiklik kunstinäitus 1962. Tallinna Kunstihoone

17. november 1964 – 26. november 1964. Eestiläistä graafiikkaa. Kunsthalle Helsinki, Soome

17. mai 1967 – 28. aprill 1967. Eesti graafika. Galerie Hörhammer, Soome

18. august 1967 – 17. september 1967. Suure Sotsialistliku Oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäevale pühendatud vabariiklik[...]. Tallinna Kunstihoone, Tallinna Kunstisalong, Eesti NSV ühing "Teadus"

1. november 1968 – 29. detsember 1968. Eesti graafika ja tarbekunst. Neue Nationalgalerie, Saksamaa

18. detsember 1968 – 30. märts 1969. Eestimaa eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

17. november 1969 – 1969. Eesti nõukogude graafika. Brno Töölisliikumise Muuseum, Tšehhi

2. juuni 1971 – 2. august 1971. Lilled ja natüürmort eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

Postuumsed grupinäitused (2)

6. august 2019 – 31. august 2019. Avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas. Valga Muuseum

8. juuli 2020 – 3. oktoober 2020. Pintsakud ja piibud. Sissevaade Eesti Kunstnikkude Ryhma. Valga Muuseum

Näituste žürii liige (2)

20. september 1925 – 20. oktoober 1925. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu IV järjekorraline sügisnäitus. Harjumäe paviljon

15. september 1934 – 7. oktoober 1934. Kunstihoone avamisnäitus. Tallinna Kunstihoone


Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (22)

Isiku kohta (1)

  • Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27. Näita seoseid
    Laarmani loomingust EKMi näituse taustal

Isikust pikemalt (3)

  • Rein Loodus. Juhan Liiv Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1964, nr 3, lk 22–26. Näita seoseid
    Illustratsioonid
  • Rein Loodus. Üksteist aastakümmet rahvuslikku raamatugraafikat – stiili-suunitluslik konspekt. Kunst, 1970, nr 2, lk 1–9. Näita seoseid
    Ülevaade ajaloost.
  • Villu Toots. Kirja osa Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1970, nr 2, lk 10–21. Näita seoseid
    Tüpograafiast raamatuillustratsioonis.

Isikut tsiteerivad (2)

  • Martti Soosaar. Märkmeid ja repliike ühe noore juubilari kohta. Kunst, 1965, nr 1, lk 1–9. Näita seoseid
    Eesti kunstiharidusest, peamiselt ERKIst
  • Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63. Näita seoseid
    Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.

Isikut mainivad (15)

  • Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34. Näita seoseid
    Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt
  • [Toimetus]. Matkamärkmeid. Kunst, 1960, nr 2, lk 23–29. Näita seoseid
    1959. a suve kunstnike matkade kokkuvõte
  • Hilja Jõgi. Illustratsioonidest W. Shakespeare'i teoste eestikeelsetele väljaannetele. Kunst, 1962, nr 3, lk 10–15. Näita seoseid
    Keskendub Kaljole, kuid mainitud kõik senised illustraatorid
  • Lehti Viiroja. Mõningatest viljastavatest joontest meie vabagraafikas. Kunst, 1964, nr 3, lk 1–7. Näita seoseid
    Uutest tuultest
  • Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36. Näita seoseid
    Ülevaade. Mainitud A. Protsin
  • Šmerl Jassmann, Hilja Läti. Mõni sõna koloriidist Johannes Greenbergi loomingus. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 51–57. Näita seoseid
    Loomingu ülevaade. Mainitud A. Pedusaar, A. Timusk, N. Pentre
  • Mai Lumiste. Ants Laikmaa pedagoogilisest tegevusest. Kunst, 1966, nr 1, lk 28–32. Näita seoseid
    Nii kooli ajaloost kui Laikma õpetamismetoodikast.
  • Märt Bormeister. Kunstipedagoogiline nurk. Monotüüpia ja diatüüpia. Kunst, 1966, nr 2, lk 46–48. Näita seoseid
    Ülevaade tehnikatest.
  • Voldemar Erm. Uus etapp Elmar Kitse loomingus. Kunst, 1967, nr 2, lk 5–13. Näita seoseid
    Elmar Kitse abstraktse loomingu kokkuvõte viimaste personaalnäituste taustal.
  • Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.
  • Jüri Hain. Suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva juubelinäituselt. Graafikast. Kunst, 1968, nr 1, lk 38–40. Näita seoseid
    Ülevaade näituse graafika osast.
  • Aino Kartna. Graafika eksperimentaalateljee Tallinnas 1948–1968. Kunst, 1968, nr 3, lk 7–16. Näita seoseid
    Ülevaade ateljee ajaloost ja tegevusest.
  • Mai Levin. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstis. Kuno Veeberi teoste näitusel. Kunst, 1969, nr 1, lk 25–29. Näita seoseid
    Loomingu kokkuvõte.
  • [Toimetus]. 1968. a kunstikroonika. Eesti kunst Saksa DV-s. Kunst, 1969, nr 1, lk 68–69. Näita seoseid
    1968. aasta Nõukogude kultuuripäevad Saksa DV-s kuulusid Eestile.
  • Irina Solomõkova. Salome Trei looming. Kunst, 1969, nr 3, lk 32–40. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.

Isiku poolt illustreeritud (1)

  • Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22. Näita seoseid
    Ülevaade toimunust.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (1)

Isikust pikemalt (1)

  • KUNSTIMINISTEERIUM. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 2017. Näita seoseid
    Pikkus: 51:20 Täpne kuupäev: 16. märts 2017
    Autor: Indrek Grigor
    Kuraator Julia Polujanenkova räägib Tartu Kunstimuuseumis avatud näitusest "Ebamugavad küsimused. Kaasaegne kunst Venemaalt". Ajaloo rubriigis kõlab Märt Laarmani 1932. aastal kirjutatud artikkel "Vana ja uue vahel". Laarmanist kui kriitikust ja esseistist räägib kunstiteadlane Tiiu Talvistu. Heliarhiivist: kunstiteadlane Jüri Hain. Metakreatiivis on luubiall kunstikriitikute avalik-isiklik kirjavahetus. Saatejuhi rollis Indrek Grigor.