Wikidata Q1394

 

Vladimir Iljitš Lenin ♂ RU

Poliitik

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (77)

Isiku kohta (9)

• [A. Gutman]. Lenin ja kunstnikud. Tartu Kommunist, 4. okt 1940, lk 8.
  Kokkupandud artikli põhjal. Mälestusi Leninist.
• [Teadmata]. Lenin ja kunstnikud. Sirp ja Vasar, 18. jaan 1941, lk 4.
  Lühike ülevaade. Mainitud ka J. A. Grunman, J. K. Parhomenko, J. A. Grünman.
• [Teadmata]. Surimask. Kujur S. Merkurovi mälestuseks. Sirp ja Vasar, 18. jaan 1941, lk 5.
  Merkurovi kirjeldus Lenini surimaski võtmisest.
• [Teadmata]. Lenin ja kunstnikud. Sirp ja Vasar, 20. jaan 1945, lk 4.
  Lenini kujutamisest.
• Helli Sisask [Helli Põld]. Poeesia ja illustratsioon. Kunst, 1969, nr 1, lk 16–26.
  Luule illustratsioonist.
• Moisei Kagan. Lenin ja kujutav kunst. Kunst, 1970, nr 1, lk 1–9.
  Lenini mõtteid kunstist.
• Martti Soosaar. Kaks sarja V. I. Leninist. Kunst, 1970, nr 1, lk 10–15.
  Intervjuu Evald Okasega.
• Hilja Läti. V. I. Lenini 100. sünniaastapäevale pühendatud kunstinäitus. Kunst, 1970, nr 2, lk 22–28.
  1970. aasta algul Kunstihoones toimunud näituse kohta.
• Gustav Pähkel. V. I. Lenini monument Kotkas. Kunst, 1977, nr 57/2, lk 1.
  Lühike tutvustus.

Isikust pikemalt (2)

• Eduard Päll. Nõukogude kunstielu arenemise perspektiivid Eestis. Sirp ja Vasar, 19. mai 1945, lk 1,2.
  Kõne kunstitegelaste aktiivil 14.05.1945.
• Mart Kalm, Piret Lindpere. Kas demokraatia vajab regaale? Vikerkaar, 1988, nr 1, lk 95–96.
  Lenini monumendi ja tribüünide rajamise vastulause.

Isikut tsiteerivad (4)

• Nikolai Kummits. Kunst minevikus ja tulevikus. Tartu Kommunist, 11. okt 1940, lk 8.
  Poliitilise sisuga artikkel formalismi vastu.
• [Toimetus]. Tallinnas avati kunstinäitus. Tartu Kommunist, 25. nov 1940, lk 5.
  Kunstihoones sügisnäitus. Avamiskõne N. Andresen.
• Henno Kalmet. Kujutava kunsti ülesandeist. Tartu Kommunist, 26. veeb 1941, lk 2.
  Teest sotsrealismini.
• [Toimetus]. Eesti NSV Kunstnike Liidu XIII kongress. Kunst, 1967, nr 2, lk 1–4.
  Ülevaade kongressist, mis toimus 24. ja 25. aprillil 1967. Sisaldab kirjavehetust EKP keskkomiteega. Uue juhatuse nimekiri.

Isikut mainivad (62)

• [Toimetus]. Skulptuur üleliidulisel põllumajanduse näitusel. Sirp ja Vasar, 5. okt 1940, lk 5.
  Ülevaade näitusest. Lisaks mainitud Jakovlev, Balandin, Askar-Sarõdža, Topuridze, Orlov, Teneta, Caikov, Rõdžjunskaja, Lõssenko, Epstein, Gromov.
• [Toimetus]. Töölisjuhtide portreed Kunstnike Kooperatiivi näitusel. Sirp ja Vasar, 12. okt 1940, lk 1.
  Kunstigalerii-müügikoha teostest.
• Leo Soonpää [L. S.]. Isaak Brodski. Nõukogude Liidu silmapaistvamaid maalikunstnike (1884–1939). Sirp ja Vasar, 12. okt 1940, lk 4.
  Ülevaade loomingust.
• [Toimetus]. [Tallinn valmistub esimest korda Oktoobrirevolutsiooni aastapäeva pidustustele]. Sirp ja Vasar, 2. nov 1940, lk 1.
  Kirjeldus dekoratsioonidest. Peamine Aleksei Viilup.
• Leo Soonpää [L. S.]. Jevgeni Katzman. Sirp ja Vasar, 2. nov 1940, lk 4.
  Ülevaade loomingust. Lisaks mainitud Vorošilov, Dzeržinski, Frunze, Budjonõi, Demjan Bednõi, Libedinski, Radimov.
• [Toimetus]. Tartu valmistub Oktoobrirevolutsiooni pidupäevadeks. Tartu Kommunist, 5. nov 1940, lk 3.
  Käib dekoreerimine.
• [Toimetus]. Kujurid L. Sõber ja E. Jõesaar valmistasid töörahva juhtide Stalini ja Lenini büstid. Tartu Kommunist, 25. nov 1940, lk 3.
  Nähtavad Kultuurimajas näitus-müügigaleriis.
• Nikolai Kummits. Kunstniku ülesandeist. Tartu Kommunist, 5. dets 1940, lk 8.
  Sotsrealismi olemusest.
• Adamson-Eric. Kunstnikkond ja valimised. Sirp ja Vasar, 7. dets 1940, lk 1.
  Poliitiline üleskutse.
• [Toimetus]. Kunstnikkude Kooperatiivi ilus üritus. Tartu Kommunist, 25. dets 1940, lk 6.
  Lenini ja Stalini büstid müügil.
• Leo Soonpää [L. S.]. Pjotr Petrovitš Končalovski. Sirp ja Vasar, 4. jaan 1941, lk 4.
  Ülevaade loomingust. Sisaldab väga pikka formalismi vastast kurjustamist.
• Voldemar Erm [Vold. Erm]. Kunstinäitus Tartu Kultuurimajas. Sirp ja Vasar, 22. veeb 1941, lk 4.
  Kunstnike kooperatiivi 8. kunstinäitus. Mainitud ka Kalm.
• [Teadmata]. Igor Grabarj 70-aastane. Sirp ja Vasar, 15. märts 1941, lk 4.
  Ülevaade loomingust.
• [Toimetus]. Stalini preemiad parimaile kunstnikele. Sirp ja Vasar, 22. märts 1941, lk 4.
  Ülevaade laureaatidest. Mainitud ka V. J. Bogoljubov, S. J. Kakabadze, D. N. Tšetšulin, A. V. Štšusev, J. G. Lichtenberg, B. M. Jofan, S. A. Dadašev, G. P. Holz.
• [Toimetus]. Kunstiteoseid Riiklikule Ajaloo- ja Revolutsioonimuuseumile. Sirp ja Vasar, 10. mai 1941, lk 4.
  Varsti avatakse.
• Voldemar Erm. Kunsti kevadnäitus Tartus. Sirp ja Vasar, 24. mai 1941, lk 1,4.
  Esilehel Mikko repro.
• [Teadmata]. Ivan Šadri mälestuseks. Sirp ja Vasar, 7. juuni 1941, lk 4.
  Ülevaade elust ja loomingust. Mainitud ka M. F. Kamenski, F. E. Grinberg.
• [Toimetus]. Kujutav kunst kunstitegelaste aktiivi konverentsil. Sirp ja Vasar, 19. mai 1945, lk 4.
  Kokkuvõte sõnavõttudest.
• Julius Genss. Nõukogude maal ja graafika. Õhtuleht, 1. aug 1945, lk 2.
  Nõukogude maali ja graafika näitusest. Järgneb.
• Nigol Andresen. Kunstnik olgu nõukogude patrioot. Sirp ja Vasar, 27. okt 1945, lk 4.
  Ettekanne ENKL pleenumil. Teine osa.
• Leo Soonpää. Monumentaalne propaganda. Kunst, 1959, nr 1, lk 35–37.
  Monumentaalkunsti ajaloost Nõukogude Liidus. Lisaks on mainitud A. Blažijevitš ja Grisell.
• Mart Port. Mõningaid probleeme sotsialistliku realismi meetodist arhitektuuris. Kunst, 1959, nr 1, lk 57–66.
  Filosoofiline tekst stalinismi järgsest arhitektuurist. Mainitakse ka arhitekt Ernan Lorraine'i. Artikkel jätkub järgmises numbris
• Milvi Alas. Enn Roos. Kunst, 1959, nr 1, lk 80–81.
  50. juubeli puhul
• [EKP keskkomitee]. Eesti NSV kunstnike X kongressile. Kunst, 1959, nr 2, lk 1–2.
• Heini Paas. Garibaldi Pommer. Kunst, 1959, nr 2, lk 80.
  50. juubeli tervitus. Mainitakse ka monumente
• Voldemar Erm. Märt Pukits. Kunst, 1960, nr 1, lk 85–86.
  Pukitsa elu kokkuvõte. Mainitakse professor Bertholdi Leipzigis
• Kaalu Kirme. Figuraalsest dekoorist tarbekunstis. Kunst, 1960, nr 2, lk 18–22.
• [Toimetus]. Varia. Kunstinädala tähtsamaid sündmusi. Kunst, 1960, nr 2, lk 54.
  12.–22. aprill 1960. Pühendatud Lenini 90. sünniaastapäevale. Palju näituseid ja uued kolhoosimuuseumid
• Tatjana Kustodijeva. Boris Kustodijev. Kunst, 1960, nr 3, lk 27–33.
• Hilja Jõgi. Vabagraafikast Richard Kaljo loomingus. Kunst, 1961, nr 2, lk 13–19.
  Kaljo nõukogude periood tööd
• [Toimetus]. Varia. Kunstinädal 1961. aastal. Kunst, 1961, nr 2, lk 57–58.
  15.–20. aprill. Lisaks mainitud hulk näituseid
• [Toimetus]. Friedrich Leht. Kunst, 1961, nr 2, lk 58–59.
  Lisaks mainitud kunstnik Pokrovski
• Aleksander Ansberg. Võtame uute saavutustega vastu NLKP XXII kongressi. Kunst, 1961, nr 3, lk 1–6.
• Mart Eller. Mõtteid monumentaalskulptuuri perspektiividest. Kunst, 1961, nr 5, lk 1–6.
  Monumentidest ja nende arengust. Lisaks mainitud L. Roos, M. Ivask
• Milvi Alas. Pilk nõukogude Eesti skulptuurile. Kunst, 1962, nr 1, lk 1–9.
  Viimase kahekümne aasta arengud. Palju monumentaalist. Lisaks mainitud A. Englane
• [Toimetus]. Varia. Kunstinädal 1962. Kunst, 1962, nr 3, lk 41–43.
  12.-22. aprill, mainitud väga palju kunstnike, näitusi ja üritusi
• Evald Okas. Muljeid Pariisist. Kunst, 1963, nr 2, lk 49–53.
  Reisikiri
• Olaf Utt. Aja käsk. Kunst, 1966, nr 2, lk 1–3.
  EKP Keskkomitee teaduse ja kultuuri osakonna juhataja asetäitja arvamus eelseisvatest väljakutsetest.
• [Toimetus]. Eesti NSV Kunstnike Liidu üldkoosolekust. Kunst, 1966, nr 2, lk 65.
  23. märstil 1966 toimunud üldkoosoleku kokkuvõte.
• Jaan Jensen. Meie kunstist ja tema kasvuraskustest. Kunst, 1966, nr 3, lk 1–4.
  Eesti kunsti hetkeseisust ja probleemidest.
• [Toimetus]. 1966. a. kunstikroonika. ENSV Kunstnike Liidu üldkoosolek. Kunst, 1967, nr 1, lk 64.
  Ülevaated näitustest
• Valentine Tigane. Varia. Vabariigi kunstnike XIII kongress Tallinnas. Kunst, 1967, nr 3, lk 47–50.
  24. ja 25. aprillil 1967. aastal toimunud kongressi kokkuvõte.
• [Toimetus]. Eesti Kunstnike Liit 1943–1968. Arve ja fakte. Kunst, 1968, nr 1, lk 15–18.
• Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22.
  Ülevaade toimunust.
• Kaalu Kirme. Suure sotsialistliku oktoobrirevolutsiooni 50. aastapäeva juubelinäituselt. Skulptuurist. Kunst, 1968, nr 1, lk 41–44.
  Ülevaade näituse skulptuuri osast.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63.
  Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
• Mart Eller. Kahest noorest kujurist. Kunst, 1968, nr 3, lk 17–22.
  Riho Kullast ja Matti Varikust
• [Toimetus]. 1968. a kunstikroonika. NSVL Kunstnike III Kongressi otsus. Kunst, 1969, nr 1, lk 69–71.
  1968. a Moskavas toimunud kongressi otsus.
• [Toimetus]. 1968. a kunstikroonika. Üleliiduline kunstnike kongress. Kunst, 1969, nr 1, lk 69.
  26.-29. novembrini 1968 toimunud NSVL kunstnike kongress Moskvas.
• Milvi Alas. Varia. Eesti Kunstnikke Liidu XIV kongress. Kunst, 1969, nr 2, lk 75–78.
  Ülevaade ja otsused 29. ja 30. mail 1969 toimunud konkressist. Lisaks mainitud D. Zimenko, V Švedova, V. Ivanov.
• Ilmar Torn. Meie tänane kunst. Kunst, 1969, nr 3, lk 1–13.
  ENSV Kunstnike Liidu kongressil 26. mail 1969 tehtud aruanne.
• Anna Jagodovskaja. "Mitte peegel, vaid suurendusklaas" (V. Majakovski). Kunst, 1970, nr 1, lk 34–45.
  Monumentaalkunstist Moskvas toimunud NSVL monumentaalkunsti näituse põhjal. Mainitud ka mitmed teised nimed.
• Jüri Kuuskemaa. Plakat – tänava ehe. Kunst, 1970, nr 3, lk 1–7.
• Mai Levin. Eesti graafika 1968–1971. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 5–12.
  Ülevaade toimunust.
• Paul Ambur. Evald Okas eksliibrisekunstnikuna. Kunst, 1972, nr 41/1, lk 31–32.
  Lühike ülevaade enam kui tuhandest Okase eksliibrisest.
• [Toimetus]. Praeguse kriitika probleemid. Kunst, 1972, nr 43/3, lk 2–3.
  NSVL Kunstnike Liidu juhatuse pleenumile toimunud V. Zimenko kõne kokkuvõte. Kunstikriitika probleemidest.
• Naftoli Bassel. Rahvusliku ja inernatsionaalse dialektikast nõukogude paljurahvuselises kirjanduses ja kunstis (esteetilisi ja metodoloogilisi aspekte). Kunst, 1972, nr 43/3, lk 5–6.
  Rahvuslikust kultuurist Nõukogude Liidu tingimustes. Mainitud ka L. Arutjunov.
• Aino Kartna. Elmar Kits – 1913–1972. In memoriam. Kunst, 1972, nr 43/3, lk 30–34.
  Elmar Kitse nekroloog.
• Boris Enst. Ühe otsingu märkmeid. Köleri elukohad Peterburis. Kunst, 1976, nr 48/1, lk 13–20.
  Köleri erinevad Peterburi elukohad. Lisaks mainitud R. A. Pereljošin, R. Peterson, Gustav Adamovitš Silvo, Wilhelm Johanovitš Labbe, Heinrich Hermanovitš Polster, Aleksander Ivanovitš Kartašov, Semjon Ossipovitš Borarov, Mihhail Nikolajevitš Šarin, John Miegel, L. I. Zagorskaja, S. N. Vjazemski, N. P. Rostovskaja, A. G. Reinfeld, Robert Haynam, Adele Tomassova Štrauss, Valeri Martõnovitš Klifus, N. J. Selivanovitš, M. I. Štšetinin, Pjotr Nikolajevitš Semjonov, A. M. Gortšakov.
• Leo Gens. Eesti monumentaalkunsti päevaprobleeme. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 27–34.
  Rikalikult illustreeritud kokuvõte.
• Tõnu Soo. Nähtavaks tehtud seinad. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 39–46.
  Põhjalik ülevaade plakatikunstist. Mainitud ka Hiroshi Tanaka, Majewski, Pankiewicz, Wojciech Krauze, M. Fjodorov, Peter Teuber, Kaj Lindholm, Seppo Raman, Anto Jasberg, Tomas Jura, Jan Bengtsson, Jefim Tsvik.
• Toivo Toomemets. Kunsti ülesanded tänapäeva ühiskonnas. Kunst, 1984, nr 64/2, lk 1–3.
  Poliitiline tekst.