Wikidata Q20528713

 

Eduard Taska ♂

Kunstnik Nahakunst

Osalemine näitustel kunstnikuna (6)

Grupinäitused (6)

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

12. märts 1922 – 26. märts 1922. Raamatunäitus. Kunstiühing "Pallas"

15. september 1925 – 19. oktoober 1925. II Eesti kunsti ülevaatenäitus. Kadrioru loss

29. juuni 1932 – 10. juuli 1932. Üle-eestiline kunstinäitus. Kunstikool Pallas

20. aprill 1935 – 29. aprill 1935. RaKÜ II üldnäitus 1935. Tallinna Kunstihoone

25. mai 1937 – 25. november 1937. Pariisi maailmanäitus 1937.

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (24)

Isiku kohta (3)

• [Toimetus]. Eduard Taska 50-aastane. Postimees, 28. märts 1940, lk 6.
  Lühike elulugu.
• [Teadmata]. Kunstipäraste nahatööde sünnipaigas. Ed. Taska õppetöökoda jätkab peennahatööliste valjaõpetamist. Eesti Sõna, 21. sept 1943, lk 4.
  Õppetöö kestab kolm aastat. Kaks fotot töölistest.
• Valter Jõeste. Eduard Taska osast meie nahkehistöö arengus. Kunst, 1960, nr 1, lk 34–38.
  Kunstniku elust. Mainitud A. Kaaring, A. Rüütel

Isikust pikemalt (5)

• [Toimetus]. Tunnustus waimsele tööle. Postimees, 18. mai 1945, lk 3,9.
  Kirjanduse ja raamatu tehnilise poole auhinnad.
• Adamson-Eric [Ad-Er]. Tarbekunsti spetsiifikast. Sirp ja Vasar, 1. dets 1945, lk 4.
  Tarbekunsti näitusest ja Tarbekunsti Keskusest.
• Kaalu Kirme. Adamson-Eric nahkehistöökunstnikuna. Kunst, 1965, nr 1, lk 26–30.
  Kokkuvõte
• Kaalu Kirme. Kujundusliku mõtte pöördepunktid meie nahkehistöö ajaloos Tallinna Kunstimuuseumis toimunud näituse taustal. Kunst, 1966, nr 1, lk 47–52.
  Kokkuvõte nahkehistöö ajaloost Eestis. Keskendub Adamson-Ericule ja Eduard Taskale.
• Mai Levin. Art Deco Euroopas ja Eestis. Kunst, 1985, nr 67/2, lk 14–20.
  Põhjalik ülevaade ja paralleelid-seosed.

Isikut mainivad (16)

• [Teadmata]. Eesti kunsti keskmise ja noorema sugupõlve kandel. Eesti Sõna, 14. veeb 1942, lk 6.
  "Kolm inimpõlve eesti kunstis" näituse kirjeldus.
• Valev Uibopuu [V. U.]. Tarbekunst sõja ajal. Eesti Sõna, 11. aprill 1943, lk 6.
  Nahakunstist.
• Voldemar Erm. Eesti kunstielu virgumisest Tartus. Postimees, 12. aug 1944, lk 6.
  Esimene osa 22. juulil.
• [Toimetus]. Loomisel ENSV Tarbekunsti Keskus. Õhtuleht, 31. okt 1944, lk 2.
  Ülevaade keskuse alla koondatavatest asutustest.
• Hendrik Vitsur. Meie tarbekunsti tänapäevast. Sirp ja Vasar, 5. mai 1945, lk 4.
  Seis on keeruline. Kunstifondist pikemalt.
• [Toimetus]. Tarbekunsti valiknäituse arutelu. Sirp ja Vasar, 8. dets 1945, lk 4.
  Sõnavõttude kokkuvõtted.
• Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16.
  Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
• Friedebert Tuglas. Poole sajandi tagant. Vesteveerge meie kunstiajaloo ühest lõigust. Kunst, 1960, nr 1, lk 39–44.
  Mälestused Pariisi ajast 1909-1915
• Kaalu Kirme, Helene Kuma, Jutta Matvei, Susanna Otema, Inge Teder. Mis Suunas areneb Nõukogude Eesti tarbekunst? Kunst, 1964, nr 2, lk 1–11.
  Vabariikliku tarbekunstinäituse taustal esitati kunstnikele ja teoreetikutele küsimusi tarbekunsti teemal (edusammud, puudujäägid, traditsioon vs uuendus, kaasas käimine muutustega).
• Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20.
  Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
• Helene Kuma. Kas värv, joonistus... või veel midagi? Nahkehistöö väljendusvahendite arengust. Kunst, 1968, nr 2, lk 16–17.
• Rein Loodus. Eduard Järve raamatugraafikast. Kunst, 1969, nr 2, lk 42–47.
  Ülevaade loomingust.
• Evi Pihlak. Aleksander Tassa kunstnikuna. Kunst, 1970, nr 3, lk 23–35.
  Ülevaade loomingust.
• Kaalu Kirme. Tallinna Kunsttööstuskool. Kunst, 1975, nr 47/1, lk 14–17.
  Ülevaade ajaloost. Mainitud ka J. L. Jürgens, A. Zirk, R. Hurt.
• Jaak Olep. Kunstihoone saamisloost. Vestlus Juhan Raudsepaga. Kunst, 1984, nr 64/2, lk 62–65.
  Kunstihoone ideest, ehitamise, skulptuuride ja majandamiseni.
• Irina Solomõkova. Nikolai Triigi kaasaegsete ja õpilaste vähetuntud joonistustest. Kunst, 1984, nr 65/3, lk 26–31.
  Erinevates Eesti esimestest kunstnikest ja nende õpingutest.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (1)

Isiku kohta (1)

• Piirikunst: Nahakunst. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 2002.
  Pikkus: 27:48 Täpne kuupäev: 22. märts 2002
  Autor: Kerttu Soans
  Eesti professionaalse nahakunsti õpetamine - 85. Nahakunst Eestis 1930. aastail - Eduard Taska. Nahakunsti õpetamine. Räägivad: toimetaja Kerttu Soans, Eesti Kunstiakadeemia nahakateedri juhataja Illu Erma, Prantsuse Lütseumi kunstiõpetaja Ruth Kalvik ja nahakunstnik Maarja Undusk.