Sulge

Amandus Adamson ♂

12. november 1855, Paldiski – 26. juuni 1929, Paldiski [†73]

Teised nimekujud: Amandus Heinrich Adamson

Kunstnik Skulptuur


Osalemine näitustel kunstnikuna (22)

Isikunäitused (2)

juuli 1893 – juuli 1893. Amandus Adamsoni näitus. Wassermanni kauplus

märts 1896 – märts 1896. Amandus Adamsoni näitus. Eestimaa Provintsiaalmuuseum

Postuumsed isikunäitused (2)

14. november 1975 – 4. aprill 1976. Amandus Adamsoni skulptuurid. Eesti Kunstimuuseum

16. august 1991 – 22. september 1991. Amandus Adamsoni skulptuurid. Eesti Kunstimuuseumi Kohtla-Järve filiaal

Grupinäitused (12)

10. juuni 1901 – 1. august 1901. Ausstellung von Werken baltischer Künstler aller Zeiten. Riia riiklik algkool, Läti

12. august 1906 – 30. august 1906. Esimene eesti kunsti näitus. Eesti Üliõpilaste Selts

4. september 1910 – 20. september 1910. Eesti Kunstiseltsi näitus. Tallinna pritsimaja

26. juuni 1918 – 1918. Kunstiseltsi "Lennok" eesti kunsti näitus Petrogradis. A. Jansoni kaubanduskool, Venemaa

9. november 1918 – detsember 1918. VI Eesti kunstinäitus. Rahvusooper Estonia

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

26. august 1922 – 17. september 1922. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu I kunstinäitus. Tallinna Poeglaste Gümnaasiumi turnisaal

6. september 1923 – 1. oktoober 1923. Eesti Kunstnikkude Liidu I ülemaaline näitus. Tallinna pritsimaja

15. september 1925 – 19. oktoober 1925. II Eesti kunsti ülevaatenäitus. Kadrioru loss

15. september 1928 – 3. oktoober 1928. Eesti Kunstnikkude Liidu VI näitus. Tallinna pritsimaja

4. mai 1929 – 18. mai 1929. Eesti kunsti näitus Pariisis. Palette française galerii, Prantsusmaa

18. mai 1929 – 18. juuni 1929. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kevadnäitus 1929. Suurgildi hoone

Postuumsed grupinäitused (5)

18. veebruar 1934 – 11. märts 1934. Kujutava Kunsti Sihtkapitaali Valitsuse kunsti näitus 1934. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

28. detsember 1978 – 30. jaanuar 1979. Akt Eesti skulptuuris. Tallinna Kunstihoone

23. september 1996 – 30. september 1996. Teel Eesti Vabadussõjas langenute Tartu mälestussamba taassünnile. Legend galerii

1. märts 2002 – 24. märts 2002. Kalevipoeg skulptuuris. Tartu Kunstimaja

Teiste kunstnike isikunäitused (1)

28. märts 1926 – 19. aprill 1926. Prof. Johann Köleri mälestusnäitus. Eesti Kunstimuuseum


Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (23)

Isikust pikemalt (3)

Isikut mainivad (19)

  • [ETA]. Tallinna muuseumid. Tartu Kommunist, 10. mai 1941, lk 2. Näita seoseid
    Ülevaade arengutest. Mainitud ka K. Kügelgen.
  • [Teadmata]. Suitsutarest kunstikõrgusse. Pilk eesti loova vaimu tõusuteele. Eesti Sõna, 8. veeb 1942, lk 8. Näita seoseid
    "Kolm inimpõlve eesti kunstis" vanem osa.
  • Albert Kivikas [Alb. K]. Vaikne hääl. Eesti Sõna, 14. veeb 1942, lk 1. Näita seoseid
    Tuleb ehitada üles oma rahva kunst.
  • Alfred Vaga. "Kolm inimpõlve eesti kunsti". Eesti Sõna, 1. märts 1942, lk 6. Näita seoseid
    Teine osa arvustusest. Kõige pikemalt Laikmaast.
  • Alfred Vaga. "Kolm inimpõlve eesti kunstis". Nooremate kunstnike looming. Eesti Sõna, 8. märts 1942, lk 6. Näita seoseid
    Põhjaliku arvustuse kolmas osa. Lõpus päris karm kriitika näituse kohta üldiselt.
  • Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34. Näita seoseid
    Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt
  • Mai Lumiste. Varia. Mõtteid ülevaatenäituselt. Kunst, 1960, nr 3, lk 64–68. Näita seoseid
    EKP XII kongressile pühendatud vabariiklikust kunstinäitussest
  • Mart Eller. Mõtteid monumentaalskulptuuri perspektiividest. Kunst, 1961, nr 5, lk 1–6. Näita seoseid
    Monumentidest ja nende arengust. Lisaks mainitud L. Roos, M. Ivask
  • Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36. Näita seoseid
    Ülevaade. Mainitud A. Protsin
  • Vaike Tiik. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. Kunst, 1966, nr 1, lk 21–27. Näita seoseid
    100. sünniaastapäeva puhul. Mainitud ka Baggohufvud, Schaefer, Vahtramäe, Grünberg.
  • Mart Eller. Skulptuurist meie kalmistutel. Kunst, 1966, nr 1, lk 42–46. Näita seoseid
    Eesti kalmistuskulptuuri ajalugu. Mainitud ka U. Reial, E. Aule, J. Jaik, M. Padrik, O. Hallik, A. Tooming, J. Pärl.
  • Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27. Näita seoseid
    Laarmani loomingust EKMi näituse taustal
  • Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). I osa. Kunst, 1967, nr 3, lk 20–26. Näita seoseid
    Ülevaade Eesti kunstielust peale oktoobrirevolutsiooni. Lisaks mainitud P. Liivoja.
  • [Toimetus]. Kümme aastat kirjastust "Kunst". Kunst, 1968, nr 1, lk 18–19. Näita seoseid
    Ülevaade tegevusest.
  • Mart Eller. Kahest noorest kujurist. Kunst, 1968, nr 3, lk 17–22. Näita seoseid
    Riho Kullast ja Matti Varikust
  • Mart Eller. Varia. Professor Voldemar Vaga 70. aastane. Kunst, 1969, nr 1, lk 57–59. Näita seoseid
    Elu ja tegevuse kokkuvõte
  • Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63. Näita seoseid
    Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.
  • Rein Loodus. Üksteist aastakümmet rahvuslikku raamatugraafikat – stiili-suunitluslik konspekt. Kunst, 1970, nr 2, lk 1–9. Näita seoseid
    Ülevaade ajaloost.
  • Voldemar Erm. Johann Köler – 150 aastat kunstniku sünnist. Kunst, 1976, nr 48/1, lk 1. Näita seoseid
    Ülevaade elust ja loomingust.

Isiku poolt illustreeritud (1)

  • Leo Gens. Eesti monumentaalkunsti päevaprobleeme. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 27–34. Näita seoseid
    Rikalikult illustreeritud kokuvõte.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (2)

Isiku kohta (2)