Kaarel Liimand ♂

Kunstnik Maal

Osalemine näitustel kunstnikuna (57)

Postuumsed isikunäitused (5)

15. juuni 1946 – 7. juuli 1946. Suure Isamaasõja päevil hukkunud eesti kunstnike maalijate näitus (koos: Andrus Johani, Nikolai Kummits). Tallinna Kunstihoone

28. detsember 1946 – 27. märts 1947. Maalikunstnik Kaarel Liimandi mälestusnäitus. Tartu Kunstimuuseum

27. mai 1963 – 26. august 1963. Kaarel Liimand. Eesti Kunstimuuseum

15. september 1963 – 27. oktoober 1963. Kaarel Liimand (1906–1941). Tartu Kunstimuuseum

4. november 1963 – 13. jaanuar 1964. Kaarel Liimand. Leedu Kunstimuuseum, Leedu

Grupinäitused (33)

2. september 1928 – 28. september 1928. Kujutava Kunsti Sihtkapitali kunstinäitus 1928. Lai 1

11. november 1928 – 25. november 1928. Kunstikooli "Pallas" õpilastööde näitus 1928. Kunstikool "Pallas"

9. veebruar 1929 – 3. märts 1929. Eesti kunsti näitus Helsingis. Kunsthalle Helsinki, Soome

21. aprill 1930 – 5. mai 1930. Kunstikooli "Pallas" õpilastööde näitus 1930. Kunstikool "Pallas"

18. mai 1930 – 25. mai 1930. Kunstikooli "Pallas" näitus. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

8. november 1931 – 13. detsember 1931. Kujutava Kunsti Sihtkapitaali Valitsuse kunsti aasta näitus 1931. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

8. mai 1932 – 29. mai 1932. Kunstikooli "Pallas" õpilastööde näitus 1932. Kunstikool "Pallas"

22. mai 1932 – 19. juuni 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitaali Valitsuse kunsti näitus 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

29. juuni 1932 – 10. juuli 1932. Üle-eestiline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

20. november 1932 – 20. detsember 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1932. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

2. aprill 1933 – 10. aprill 1933. Kunstinäitus. Rakvere tuletõrje seltsimaja

14. mai 1933 – 28. mai 1933. Kunstikooli "Pallas" õpilastööde näitus 1933. Kunstikool "Pallas"

17. september 1933 – 1. oktoober 1933. Kunstikooli "Pallas" lõpetajate tööde näitus 1933. Kunstikool "Pallas"

18. veebruar 1934 – 11. märts 1934. Kujutava Kunsti Sihtkapitaali Valitsuse kunsti näitus 1934. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsus

15. september 1934 – 7. oktoober 1934. Kunstihoone avamisnäitus. Tallinna Kunstihoone

7. märts 1935 – 27. märts 1935. Eesti kunsti näitus Moskvas. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa

24. märts 1935 – 14. aprill 1935. Kunstiühing "Pallas" XVI järjekordne kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

4. mai 1935 – 27. mai 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti kevade näitus 1935. Tallinna Kunstihoone

5. oktoober 1935 – 5. november 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1935. Tallinna Kunstihoone

15. märts 1936 – 29. märts 1936. Kunstiühing "Pallas" XVII järjekordne kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

14. märts 1937 – 4. aprill 1937. Kunstiühing "Pallas" XVIII järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

27. märts 1938 – 10. aprill 1938. Kunstiühing "Pallas" XX järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

12. november 1938 – 30. november 1938. Kunsti sügisnäitus 1938. Tallinna Kunstihoone

18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia

24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari

26. märts 1939 – 16. aprill 1939. Kunstiühing "Pallas" XXI järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

13. mai 1939 – 5. juuni 1939. Kunsti kevadnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

8. september 1939 – 18. september 1939. Kuue kunstniku näitus. Tallinna Kunstihoone

4. november 1939 – 21. november 1939. Kunsti sügisnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

21. jaanuar 1940 – 5. veebruar 1940. Kuue kunstniku näitus. Kunstikool "Pallas"

26. veebruar 1940 – 10. märts 1940. Tartu Kunstimuuseumi alusvara näitus. Kunstikool "Pallas"

17. märts 1940 – 17. märts 1940. Tööliste Alkoholivastase Kultuuriühingu kunstinäitus. Balti Kaitsekolledž

7. aprill 1940 – 21. aprill 1940. Kunstiühing "Pallas" XXII järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

Postuumsed grupinäitused (19)

17. juuli 1955 – 17. august 1955. 15 aastat Nõukogude Eesti kunsti. Tallinna Kunstihoone

9. mai 1965 – 20. mai 1965. Suure Isamaasõja ajal hukkunud eesti kunstnike mälestusnäitus. Tartu Kunstimuuseum

23. oktoober 1967 – 25. detsember 1967. Inimene, töö, võitlus. Eesti Kunstimuuseum

18. detsember 1968 – 30. märts 1969. Eestimaa eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

23. september 1969 – 26. oktoober 1969. Jaan Tassa kunstikogu. Tartu Kunstimuuseum

2. juuni 1971 – 2. august 1971. Lilled ja natüürmort eesti kunstis. Eesti Kunstimuuseum

12. november 1976 – 31. jaanuar 1977. Eesti akvarell. Eesti Kunstimuuseum

28. oktoober 1980 – 30. november 1980. Tartu kunst 1940–1980. Tartu Kunstimuuseum

2. märts 1991 – 8. aprill 1991. Oskar Hoffmann ja eesti taluelu kujutamise traditsioon. Eesti Kunstimuuseum

26. mai 1999 – 13. juuni 1999. Näitus Tartu Kõrgema Kunstikooli "Pallas" 80. aastapäeva tähistamiseks. Haapsalu Linnagalerii

1. oktoober 1999 – 31. oktoober 1999. Näitus Tartu Kõrgema Kunstikooli "Pallas" 80. aastapäeva tähistamiseks. Vana-Võromaa kultuurikoda

22. oktoober 1999 – 12. november 1999. Inimene on inimene. Tartu Kunstimaja

28. aprill 2000 – 22. mai 2000. Näitus Tartu Kõrgema Kunstikooli "Pallas" 80. aastapäeva tähistamiseks. Narva Muuseumi Kunstigalerii

16. august 2001 – 9. september 2001. Lühike eesti kunsti ajalugu. Tartu Kunstimaja

15. juuni 2005 – 10. juuli 2005. Tartu aeg. Tartu Kunstimaja

13. jaanuar 2017 – 5. veebruar 2017. Kulda väärt kunst. Tartu Kunstimaja

6. august 2019 – 31. august 2019. Avatud kollektsioonid. Kunstimuuseum sinu linnas. Valga Muuseum

4. oktoober 2019 – 31. oktoober 2019. Kunstiklassika oksjon. Sügis 2019. Haus galerii

28. juuli 2021 – 25. september 2021. Kibemagus Pariis: Pallaslased ajastu vaimu püüdmas. Valga Muuseum

Bibliograafia

Isiku kajastamine artiklites (30)

Isiku kohta (1)

• Šmerl Jassmann, Hilja Läti. Kaarel Liimandi maaliloomingust. Kunst, 1964, nr 1, lk 37–44.
  Liimandi loomingu kokkuvõte. Mainitakse 1963. juunis-juulis RKMis toimunud näitust.

Isikut tsiteerivad (1)

• Ene Lamp. Eesti kunstielu esimesel nõukogude aastal. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 12–17.
  1940. aasta kronoloogia

Isikut mainivad (28)

• Boris Bernštein. Jooni A. Johani žanrimaalist. Kunst, 1958, nr 1, lk 24–30.
  Kokkuvõte loomingust.
• Valter Jõeste. Aino Pedaka-Alamaa. Kunst, 1959, nr 1, lk 78–79.
  50. juubeli puhul
• Evi Pihlak. Värvist Konrad Mägi loomingus. Kunst, 1959, nr 2, lk 35–42.
  Loomingu kokkuvõte
• Vilma Reinholm. Voldemar Väli elust ja loomingust. Kunst, 1960, nr 2, lk 30–32.
• Günther Reindorff. Mälestusi kokkupuudetest Paul ja Kristjan Rauaga. Kunst, 1960, nr 2, lk 33–38.
  Mälestused
• Linda Alekõrs. Nikolai Kummits žanrimaalijana. Kunst, 1960, nr 2, lk 39–44.
  Mainitud ka trükitööline Miger
• Irina Solomõkova. Hando Mugasto illustratsioonid Marie Underi luulevalimikule "Ja liha sai sõnaks". Kunst, 1960, nr 3, lk 17–26.
• Evi Pihlak. Rahvuslik omapära ja kaasaeg. Mõtteid seoses Balti vabariikide kunstinäitusega Moskvas. Kunst, 1961, nr 2, lk 1–7.
  1960. a aprillis Maneežis toimunud näitus
• [Toimetus]. Ida Keerdo. Kunst, 1961, nr 2, lk 59.
• Mai Lumiste. Aleksander Vardi. Kunst, 1962, nr 1, lk 21–24.
  Loomingu kokkuvõte näituse taustal
• Evald Okas. Mälestuskilde Suure Isamaasõja päevilt. Kunst, 1962, nr 1, lk 28–38.
  Alates märtsist 1942 kuni mai 1945. Muuhulgas Jüriöö näitus. Mainitud ka P. Sädak, V. Slastinikov, Skolnikov, Kuks, Jakobson, Suvorov, Bõkov, A. Vaino, P. Raukas
• Leo Soonpää. Adamson-Ericu varasemast loomingust. Kunst, 1962, nr 3, lk 19–26.
  Lühendatud peatükk monograafiast. Kuni 40ndateni. Mainitud ka Karola Lipp, Sfakianakis, Mia Press, Akel, E. Vebermann, Karola Akel
• Tiina Nurk. Mõtteid Ado Vabbest. Kunst, 1962, nr 4, lk 24–31.
  Loomingu ja töö kokkuvõte
• Helmi Üprus. Johannes Saal. Kunst, 1964, nr 2, lk 22–26.
  Pikem elu ja loomingu kokkuvõte
• Martti Soosaar. Märkmeid ja repliike ühe noore juubilari kohta. Kunst, 1965, nr 1, lk 1–9.
  Eesti kunstiharidusest, peamiselt ERKIst
• Helene Johani. Lõpetamata maal ja autori võitlustee. Kunst, 1965, nr 1, lk 18–25.
  Andrus Johanist ja töörahva ülestõusu maalist. Mainitud H. Mäeloog
• Eha Ratnik. Karl Päsimäe loomingust. Kunst, 1966, nr 3, lk 30–35.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Villem Raam. Olga Terri personaalnäitust meenutades. Kunst, 1967, nr 1, lk 18–27.
  1966 EKMis ja 1967 TKMis toimunud näituste põhjal.
• Heini Paas. Murranguaasta F. Sannamehe loomingus (1940/1941). Kunst, 1967, nr 3, lk 35–39.
  Ülevaade esimese nõukogude aasta loomingust.
• Martti Soosaar. 4. jaanuaril 1943 loodi... Kunst, 1968, nr 1, lk 3–6.
  Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu loomisest Jaroslavlis.
• [Toimetus]. Eesti Kunstnike Liit 1943–1968. Arve ja fakte. Kunst, 1968, nr 1, lk 15–18.
• [Toimetus]. Kümme aastat kirjastust "Kunst". Kunst, 1968, nr 1, lk 18–19.
  Ülevaade tegevusest.
• Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22.
  Ülevaade toimunust.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63.
  Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
• Tiina Nurk. Kõrgema Kunstikooli "Pallas" õppesüsteemist. Kunst, 1968, nr 3, lk 23–30.
  Detailne ülevaade õppesüsteemist.
• Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36.
  Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
• Irina Solomõkova. Salome Trei looming. Kunst, 1969, nr 3, lk 32–40.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Villem Raam. Lepo Mikko looming. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 18–27.
  Ülevaade elust ja loomingust 60 sünnipäeva puhul

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (2)

Isiku kohta (1)

• Kaarel Liimandi teoste keskel. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1963.
  Pikkus: 19:11 Täpne kuupäev: 19. juuli 1963
  Saates räägivad Valdo Pant ja Hilja Läti kunstniku Kaarel Liimandi loomingust ja elust. Saade salvestatud Kadrioru lossis, Kaarel Liimandi teoste näitusel. Saates 19.07.1963.

Isik esineb (1)

• Liblikapüüdja. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1978.
  Pikkus: 44:53 Täpne kuupäev: 25. okt 1978
  Autor: Mark Soosaar
  Kahe kunstniku - Aino Bachi ja Kaarel Liimandi, loomingu- ja elukaaslase lugu. Film sai alguse "Maiste ihade" jaoks jäädvustatud materjalist. Hetki ühe meie tuntuima graafiku Aino Bachi elust filmis Mark Soosaar aastail 1975 - 1978.