Aino Bach ♀

Graafika Kunstnik

Osalemine näitustel kunstnikuna (68)

Isikunäitused (5)

veebruar 1962 – märts 1962. Aino Bachi teoste näitus. Kohtla-Nõmme Rahvamaja

12. aprill 1962 – 20. mai 1962. Eesti NSV rahvakunstniku Aino Bachi teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum

17. veebruar 1963 – 14. märts 1963. ENSV teeneline kunstitegelane Aino Bach. Haapsalu Kultuurikeskus

16. aprill 1963 – 16. mai 1963. ENSV teeneline kunstitegelane Aino Bach. Tallinna 21. Kool

15. detsember 1976 – 31. jaanuar 1977. Aino Bachi graafika. Eesti Kunstimuuseum

Postuumsed isikunäitused (2)

9. oktoober 1996 – 6. detsember 1996. Aino Bach ja Agaate Veeber 95 (koos: Agaate Veeber). Kuressaare Raegalerii

15. detsember 2009 – 1. veebruar 2010. Positiivne aastaalgus. Haus galerii

Grupinäitused (55)

1. juuni 1922 – 5. juuni 1922. Narva kunstnike tööde näitus.

15. november 1925 – 30. november 1925. Kunstikooli "Pallas" õpilastööde näitus 1925. Kunstikool "Pallas"

10. mai 1931 – 26. mai 1931. Kunstikooli "Pallas" õpilastööde näitus 1931. Kunstikool "Pallas"

8. mai 1932 – 29. mai 1932. Kunstikooli "Pallas" õpilastööde näitus 1932. Kunstikool "Pallas"

2. aprill 1933 – 10. aprill 1933. Kunstinäitus. Rakvere tuletõrje seltsimaja

14. mai 1933 – 28. mai 1933. Kunstikooli "Pallas" õpilastööde näitus 1933. Kunstikool "Pallas"

20. mai 1934 – 3. juuni 1934. Kõrgema kunstikooli "Pallas" õpilastööde näitus 1934. Kunstikool "Pallas"

15. september 1934 – 7. oktoober 1934. Kunstihoone avamisnäitus. Tallinna Kunstihoone

9. detsember 1934 – 30. detsember 1934. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1934. Kunstikool "Pallas"

4. mai 1935 – 27. mai 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti kevade näitus 1935. Tallinna Kunstihoone

19. mai 1935 – 8. juuni 1935. Kõrgema kunstikooli "Pallas" õpilastööde näitus 1935. Kunstikool "Pallas"

5. oktoober 1935 – 5. november 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1935. Tallinna Kunstihoone

20. oktoober 1935 – 3. november 1935. Kõrgema kunstikooli "Pallas" lõpetajate tööde näitus 1935. Kunstikool "Pallas"

30. november 1935 – 15. detsember 1935. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1935. Kunstikool "Pallas"

18. märts 1937 – 5. aprill 1937. E.K.K.K.Ü. 1922–1937. 15 aasta juubeli näitus. Tallinna Kunstihoone

6. jaanuar 1938 – 16. jaanuar 1938. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1938. Kunstikool "Pallas"

12. märts 1938 – 23. märts 1938. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XV kunstinäitus 1938. Tallinna Kunstihoone

12. november 1938 – 30. november 1938. Kunsti sügisnäitus 1938. Tallinna Kunstihoone

14. jaanuar 1939 – 28. jaanuar 1939. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1939. Kunstikool "Pallas"

18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia

19. veebruar 1939 – 12. märts 1939. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XIX kunstinäitus 1939. Rakvere Linnamaja nr 3

24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari

13. mai 1939 – 5. juuni 1939. Kunsti kevadnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

26. veebruar 1940 – 10. märts 1940. Tartu Kunstimuuseumi alusvara näitus. Kunstikool "Pallas"

17. märts 1940 – 17. märts 1940. Tööliste Alkoholivastase Kultuuriühingu kunstinäitus. Balti Kaitsekolledž

7. aprill 1940 – 21. aprill 1940. Kunstiühing "Pallas" XXII järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

7. november 1942 – 1942. Suur Isamaasõda. Tretjakovi galerii, Venemaa

20. juuli 1945 – 21. august 1945. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Eesti NSV Kunstnike Liidu Tartu osakond

9. september 1945 – 16. september 1945. Üleliidulise kunstinäituse-eelne valiknäitus Eesti kunst. Tallinna Kunstihoone

3. oktoober 1945 – 17. oktoober 1945. Üleliidulise kunstinäituse-eelne valiknäitus Eesti kunst. Tallinna Kunstihoone

17. juuli 1946 – 5. august 1946. Kunsti suvinäitus. Tallinna Kunstihoone

19. oktoober 1946 – 10. november 1946. Illustratsiooni ja raamatugraafika näitus. Tallinna Kunstihoone

25. juuni 1947 – 25. juuli 1947. Kunstinäitus. Maal, graafika, skulptuur, tarbekunst. Tallinna Kunstihoone

20. jaanuar 1948 – 3. veebruar 1948. Rändnäitus Valgas.

20. juuni 1948 – juuli 1948. Matkatööde ülevaatenäitus. Tallinna Kunstihoone

20. juuli 1948 – 3. august 1948. Portreelise loomingu näitus. Tallinna Kunstihoone

5. juuni 1949 – 14. juuni 1949. Kunsti rändnäitus. Sakala Keskus

4. detsember 1949 – 4. jaanuar 1950. Kuntinäitus. Tallinna Kunstihoone

26. november 1950 – 3. detsember 1950. Ränd-kunstinäitus. Võru "Kannel"

10. detsember 1950 – 17. detsember 1950. Ränd-kunstinäitus. Trükitööliste klubi

4. november 1951 – 25. november 1951. 1951. aasta kustinäitus. Tallinna Kunstihoone

20. detsember 1951 – 1. veebruar 1952. 1951. aasta tarbekunsti näitus. Tallinna Kunstihoone

17. juuli 1955 – 17. august 1955. 15 aastat Nõukogude Eesti kunsti. Tallinna Kunstihoone

2. august 1958 – 31. august 1958. ÜLKNÜ 40. aastapäevale pühendatud noorsoo- ja sporditeemaliste teoste näitus. Eesti Kunstimuuseum

oktoober 1958 – jaanuar 1959. ÜLKNÜ 40. aastapäevale pühendatud noorsooteemaline näitus. Maneež, Venemaa, NSV Liidu Kunstide Akadeemia, Venemaa

10. jaanuar 1959 – 20. veebruar 1959. NLKP XXI kongressile pühendatud vabariikliku kunstinäituse graafika osakond. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

18. juuli 1960 – 7. august 1960. Eesti NSV 20. aastapäevale pühendatud kunstinäituse kujutava kunsti osa. Kadrioru tennisehall

16. detsember 1961 – 19. jaanuar 1962. Tallinna kunstnike teoste näitus. Tallinna Kunstihoone

21. juuli 1965 – 22. august 1965. A. Bachi, H. Eelma, A. Jürjo, E. Kirsi, R. Korstniku, O. Raunami, E. Silm-Starčenko,[...]. Paide Hammerbecki Põhikool

17. mai 1967 – 28. aprill 1967. Eesti graafika. Galerie Hörhammer, Soome

1. november 1968 – 29. detsember 1968. Eesti graafika ja tarbekunst. Neue Nationalgalerie, Saksamaa

23. september 1969 – 26. oktoober 1969. Jaan Tassa kunstikogu. Tartu Kunstimuuseum

6. november 1969 – 30. november 1969. Vabariiklik kunstinäitus 1969. Tallinna Kunstihoone

17. november 1969 – 1969. Eesti nõukogude graafika. Brno Töölisliikumise Muuseum, Tšehhi

29. aprill 1975 – 18. mai 1975. 30 aastat võidust. Tallinna Kunstihoone

Postuumsed grupinäitused (6)

22. oktoober 1999 – 12. november 1999. Inimene on inimene. Tartu Kunstimaja

10. jaanuar 2003 – 10. veebruar 2003. Eesti kunstnikud Jaroslavlis. Hobusepea galerii

29. august 2019 – 21. september 2019. Naiskunstnikud Pallasest 1919–2019. Galerii Pallas

4. oktoober 2019 – 31. oktoober 2019. Kunstiklassika oksjon. Sügis 2019. Haus galerii

20. detsember 2022 – 21. jaanuar 2023. Graafikakoja 75 mälupilti. ARSi kunstilinnak

24. jaanuar 2023 – 6. veebruar 2023. Eesti kaasaegne graafika. Haus galerii

Näituste žürii liige (4)

20. juuli 1945 – 21. august 1945. Eesti kunst Suure Isamaasõja päevil. Eesti NSV Kunstnike Liidu Tartu osakond

20. juuli 1948 – 3. august 1948. Portreelise loomingu näitus. Tallinna Kunstihoone

10. jaanuar 1959 – 20. veebruar 1959. NLKP XXI kongressile pühendatud vabariikliku kunstinäituse graafika osakond. Eesti Teatri- ja Muusikamuuseum

10. jaanuar 1959 – 15. veebruar 1959. NLKP XXI kongressile pühendatud vabariikliku kunstinäituse maali ja skulptuuri[...]. Tallinna Kunstihoone

Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (2)

• [Aino Liimand-Bach]. Sms Aliis Haberman – töötava rahva eestvõitleja. Tartu Kommunist, 11. jaan 1941, lk 4.
  Valimispropaganda
• Ellinor Aiki, Viktor Aleksejev, Aino Bach, Aleksander Eller, Voldemar Ilus, Andrus Johani, Mary Juurup, Ernst Jõesaar, Richard Kaljo, Viktor Karrus, Elmar Kits, Alfred Kongo, Nikolai Kummits, Arkadio Laigo, Kaarel Liimand, Leontine Lind-Karu, Selma Loog, Karin Luts, Aleksandra Madisson, Aarne Miikmaa, Lepo Mikko, Juhan Nõmmik, Mart Pukits, Juhan Püttsepp, Gustav Raud, Lembit Rull, Johannes Saal, Martin Saks, August Teearu, Olev Tehvan, Artur Urbel, Aleksander Vardi, Johannes Võerahansu. Valmis, relv käes, purustama ja hävitama Hitleri verised jõugud. Tartu Kommunist, 1. juuli 1941, lk 2.
  Poliitiline teadaanne. Allakirjutanud ka R. (Robert?) Suudar.

Isiku kajastamine artiklites (56)

Isiku kohta (2)

• Boris Bernštein. Ühest viljakast perioodist Aino Bachi loomingus. Kunst, 1959, nr 2, lk 12–20.
  1950ndate tööd
• Ott Kangilaski. Pilk kunsti kööki. Graafiliste tehnikate väljenduslikest võimalustest. Kunst, 1961, nr 1, lk 67.
  Neljas osa. Monotüüpia ja üldised märkmed

Isikut tsiteerivad (1)

• Irina Solomõkova. Salome Trei looming. Kunst, 1969, nr 3, lk 32–40.
  Ülevaade elust ja loomingust.

Isikut mainivad (50)

• Armin Tuulse. Konrad Mäe Nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli lõpetajate tööde näitus. Tartu Kommunist, 18. okt 1940, lk 8.
  Pikk artikkel, igalt lõpetajalt ka üks repro.
• [Toimetus]. Kirjanike ja kunstnike organiseerimistöö. Sirp ja Vasar, 26. okt 1940, lk 3.
  Mõlema liidu organiseerimisest. Org-toimkonna ametite jagunemine.
• [Toimetus]. Kujutava kunsti õpiring alustab tegevust. Tartu Kommunist, 11. nov 1940, lk 6.
  Kultuurihoones Aino Bachi juhtimisel.
• [Toimetus]. K. Mäe Nimelise Riikliku Kõrgema Kunstikooli komitee kandidaate. Tartu Kommunist, 28. nov 1940, lk 6.
  Valimised toimuvad täna. Mainitud ka Ristimägi, Lepp, Tõnisson.
• [Toimetus]. "Looming" uuel kujul. Sirp ja Vasar, 30. nov 1940, lk 6.
  Ajakirja ümberkorraldustest. Kirjandusele lisandub kunst.
• [Toimetus]. K. Mäe Nimeline Riiklik Kõrgem Kunstikool sai ametiühingulise komitee. Tartu Kommunist, 30. nov 1940, lk 6.
  Komitee ja revisjonikomisjon.
• [Toimetus]. "Looming" ka kunstnike häälekandjaks. Tartu Kommunist, 5. dets 1940, lk 6.
  Lisaks kirjandusele ka kunst.
• [Toimetus]. Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu struktuurist. Sirp ja Vasar, 7. dets 1940, lk 4–5.
  Loomisel oleva ENKLi ülevaade.
• [Toimetus]. Ajakiri "Looming". Sirp ja Vasar, 11. jaan 1941.
  Ajakirja uuest formaadist.
• [Teadmata]. Kujutava kunsti õpiringi külastamas. Sirp ja Vasar, 8. veeb 1941, lk 4.
  Tartu Kultuurihoone kunsti õpiring.
• [Toimetus]. Uue "Loomingu" esimene number. Sirp ja Vasar, 15. veeb 1941, lk 3.
  Ilmub peale viibimist peagi, vanad numbrid saadaval.
• [Toimetus]. 50 töötellimust eesti kunstnikele dekaadi ettevalmistustööde sarjas. Sirp ja Vasar, 1. märts 1941, lk 4.
  Ligi 40le nimekale kunstnikule. Ülisuured teosed. Lõplikult valmis augustiks.
• Leo Soonpää. Moodsa Kunsti Osakond Riiklikus Kunstimuuseumis. Sirp ja Vasar, 10. mai 1941, lk 4.
  Detailne ülevaade 1. mail avatud ekspositsioonist. Mainitud ka Rand.
• [Toimetus]. Täna avatakse Tartu Kunstimuuseum. Tartu Kommunist, 22. juuni 1941, lk 4.
  Suurturg 3. Viis saali. Detailne ülevaade väljapanekust.
• Asta Künnap. Eesti maalist eile ja täna. Kunst, 1958, nr 1, lk 2–17.
  Ülevaade eesti maalikunsti arengust, realismist ning "õigetest" ja "valedest" lähenemistest
• [Toimetus]. Varia [NSVL Kunstnike Liidu juhatuse IV pleenum]. Kunst, 1958, nr 1, lk 63–64.
  Kokkuvõte NSVL Kunstnike Liidu juhatuse IV pleenumi kõnedest. Mainiti ka Eesti kunstnike
• [Toimetus]. Varia. Eesti NSV Kunstnike Liidu üldkoosolek. Kunst, 1959, nr 1, lk 70–72.
  9.12.1958 toimunud üldkoosoleku kokkuvõte, lisaks mainitud I. Hannus
• Jaan Vares. Muljeid kujutavast kunstist Brüsseli maailmanäitusel. Kunst, 1959, nr 2, lk 43–49.
  Näituse ja kunsti lähiajaloo kokkuvõte. Abstraktsionism on paha. Lisaks mainitud keegi Žadr
• [Toimetus]. Varia. Eest NSV kunstnike liidu X kongress. Kunst, 1959, nr 2, lk 67–70.
  Ettekannete kokkuvõtted
• Lehti Viiroja. Ernst Kollom. Kunst, 1959, nr 2, lk 78–79.
  50. juubeli tervitus
• Ott Kangilaski. Pilk kunsti kööki. Graafiliste tehnikate väljenduslikest võimalustest. Kunst, 1960, nr 1, lk 65–71.
  Ülevaade erinevatest tehnikatest. On vastu estamp-graafika mõistele ja seega joonistuse lugemisele graafika alla. Räägitakse kõrgtrükist. Artikkel jätkub järgmises numbris
• Ott Kangilaski. Pilk kunsti kööki. Graafiliste tehnikate väljenduslikest võimalustest. Kunst, 1960, nr 2, lk 61–66.
  Jätkatud eelmisest numbrist ja läheb järgmises edasi. Räägitakse sügavtrükist
• Kaalu Kirme. Meie Nahkehistöö 1945–1960. Kunst, 1960, nr 3, lk 1–7.
• [Toimetus]. Varia. Autasud ja preemiad. Kunst, 1961, nr 2, lk 56.
• [Toimetus]. Varia. Kunstinädal 1961. aastal. Kunst, 1961, nr 2, lk 57–58.
  15.–20. aprill. Lisaks mainitud hulk näituseid
• [Toimetus]. Ado Vabbe. Kunst, 1961, nr 2, lk 60.
• [Toimetus]. Varia. Kunsntikud-juubilarid. Kunst, 1961, nr 5, lk 45.
• Evald Okas. Mälestuskilde Suure Isamaasõja päevilt. Kunst, 1962, nr 1, lk 28–38.
  Alates märtsist 1942 kuni mai 1945. Muuhulgas Jüriöö näitus. Mainitud ka P. Sädak, V. Slastinikov, Skolnikov, Kuks, Jakobson, Suvorov, Bõkov, A. Vaino, P. Raukas
• [Toimetus]. Eesti Kunstnike Liidu XI kongress. Kunst, 1962, nr 2, lk 1–2.
  7.-8. veebruar 1962
• Tiina Nurk. Mõtteid Ado Vabbest. Kunst, 1962, nr 4, lk 24–31.
  Loomingu ja töö kokkuvõte
• Lehti Viiroja. Mõningatest viljastavatest joontest meie vabagraafikas. Kunst, 1964, nr 3, lk 1–7.
  Uutest tuultest
• Osmo Helin. Kunstitervitusi Soomest. Kunst, 1964, nr 3, lk 42–46.
  Kilde Soome kunstnikest. Muuhulgas Sibeliuse monumendi skandaalist
• Helene Johani. Lõpetamata maal ja autori võitlustee. Kunst, 1965, nr 1, lk 18–25.
  Andrus Johanist ja töörahva ülestõusu maalist. Mainitud H. Mäeloog
• Enn Põldroos. Valerian Loik ja tema looming. Kunst, 1965, nr 1, lk 21–25.
  Sõjajärgsest loomingust kuni "Protestilauluni"
• Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36.
  Ülevaade. Mainitud A. Protsin
• Ene Lamp. Eesti kunstielu esimesel nõukogude aastal. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 12–17.
  1940. aasta kronoloogia
• Helene Kuma. Personaalnäituse jälgedes. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 42–50.
  Alamaa ja Ermi näitus 1964. aastal Eesti Kunstimuuseumis
• Villem Raam. Olga Terri personaalnäitust meenutades. Kunst, 1967, nr 1, lk 18–27.
  1966 EKMis ja 1967 TKMis toimunud näituste põhjal.
• Martti Soosaar. 4. jaanuaril 1943 loodi... Kunst, 1968, nr 1, lk 3–6.
  Eesti Nõukogude Kunstnike Liidu loomisest Jaroslavlis.
• Villem Raam. Mõned küsimused Adamson-Ericule Eesti NSV Kunstnike Liidu juubeli puhul. Kunst, 1968, nr 1, lk 7–11.
  Mälestused Kunstnike Liidu loomisest.
• [Toimetus]. Eesti Kunstnike Liit 1943–1968. Arve ja fakte. Kunst, 1968, nr 1, lk 15–18.
• [Toimetus]. Kümme aastat kirjastust "Kunst". Kunst, 1968, nr 1, lk 18–19.
  Ülevaade tegevusest.
• Evi Pihlak. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1953–1968. Kunst, 1968, nr 1, lk 22–26.
  Ülevaade toimunust.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63.
  Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
• [Toimetus]. 1968. a kunstikroonika. Eesti kunst Saksa DV-s. Kunst, 1969, nr 1, lk 68–69.
  1968. aasta Nõukogude kultuuripäevad Saksa DV-s kuulusid Eestile.
• Villem Raam. Lepo Mikko looming. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 18–27.
  Ülevaade elust ja loomingust 60 sünnipäeva puhul
• Hilja Jõgi. Herald Eelma vabagraafikast. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 44–48.
  Ülevaade loomingust.
• Leo Gens. Juubeli-kunstinäitus Moskvas. Kunst, 1974, nr 45/1, lk 5.
  1972. aasta lõpus toimunud näitusest "Nõukogude Liit – meie kodumaa". Lisaks Demjan Janku, Šant Jertevtsjan, Juri Zahharov, Klara Kalinõtševa, Galina Ivanova, Vjatšeslav Stekolštšikov, Vitali Petrov, Vladimir Poštšastjev, Ada Robatšuk, Fuad Babihhanov.
• Virve Hinnov. Suure Isamasõja ajal hukkunud kunstnike mälestusnäituselt Tartus. Kunst, 1977, nr 50/1, lk 2–8.
  Ülevaade toiminud näitusest
• Martti Soosaar. Etüüd maalijast Evald Okasest. Kunst, 1978, nr 53/3, lk 16–20.
  Kunstniku loomingust.

Isiku poolt illustreeritud (3)

• Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22.
  Ülevaade toimunust.
• Aino Kartna. Graafika eksperimentaalateljee Tallinnas 1948–1968. Kunst, 1968, nr 3, lk 7–16.
  Ülevaade ateljee ajaloost ja tegevusest.
• [Toimetus]. Töid 1969. aasta vabariiklikult kunstinäituselt. Kunst, 1970, nr 1, lk 27–33.
  Valik reproduktsioone näituselt.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (1)

Isik esineb (1)

• Liblikapüüdja. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1978.
  Pikkus: 44:53 Täpne kuupäev: 25. okt 1978
  Autor: Mark Soosaar
  Kahe kunstniku - Aino Bachi ja Kaarel Liimandi, loomingu- ja elukaaslase lugu. Film sai alguse "Maiste ihade" jaoks jäädvustatud materjalist. Hetki ühe meie tuntuima graafiku Aino Bachi elust filmis Mark Soosaar aastail 1975 - 1978.