Kristjan Raud ♂

Joonistus Kunstnik Maal

Osalemine näitustel kunstnikuna (70)

Isikunäitused (1)

22. detsember 1940. Erinäitus Kristjan Raua loomingust. Eesti Rahva Muuseum

Postuumsed isikunäitused (19)

16. juuni 1946 – 1. juuli 1946. Kristjan Raua ülevaatenäitus. Eesti Kunstimuuseum

8. oktoober 1960 – 19. detsember 1960. Kristjan Raua teoste valiknäitus. Eesti Kunstimuuseum

25. veebruar 1961 – 10. aprill 1961. Kristjan Raua (1865–1942) teoste näitus. Tartu Kunstimuuseum

16. oktoober 1965 – jaanuar 1966. Kristjan Raua mälestusnäitus. Eesti Kunstimuuseum

23. oktoober 1965 – jaanuar 1966. K. ja P. Raud 100 (koos: Paul Raud). Rakvere Muuseum

27. juuli 1967 – 21. september 1967. Kristjan Raua ja Eduard Wiiralti graafika (koos: Eduard Wiiralt). Eesti Kunstimuuseum

12. juuli 1968 – 4. september 1968. Kristjan Raua ja Eduard Wiiralti graafika (koos: Eduard Wiiralt). Eesti Kunstimuuseum

10. mai 1969 – 30. juuni 1969. Kristjan Raua ja Eduard Wiiralti graafika (koos: Eduard Wiiralt). Eesti Kunstimuuseum

1. oktoober 1971 – 8. november 1971. Kristjan Raua joonistused TKM-i kogudes. Tartu Kunstimuuseum

25. märts 1972 – 15. mai 1972. Inimene ja kõiksus Kristjan Raua loomingus. Eesti Kunstimuuseum

19. detsember 1975 – 25. jaanuar 1976. Kalevipoja kuju Kristjan Raua loomingus. Eesti Kunstimuuseum

30. september 1977 – 31. oktoober 1977. Kristjan Raua varane looming. Eesti Kunstimuuseum

25. märts 1978 – 15. mai 1978. Inimene ja kõiksus Kristjan Raua loomingus. Eesti Kunstimuuseum

18. aprill 1979 – 10. juuni 1979. Folkloor Kristjan Raua loomingus. Eesti Kunstimuuseum

4. september 1990 – 9. november 1990. Kristjan Raua "Kalevipoja" ainelised tööd. Tartu Kunstimuuseum

19. oktoober 1990 – 6. jaanuar 1991. Muinasmaa. Kristjan Raua muinasteemalised joonistused. Kristjan Raua Majamuuseum

6. november 1990 – 4. detsember 1990. Kristjan ja Paul Raud 125 (koos: Paul Raud). Eesti Kunstimuuseumi Kohtla-Järve filiaal

6. detsember 1991 – 7. jaanuar 1992. Väsinud rändaja. Kristjan Raua Majamuuseum

10. juuni 1992 – 10. september 1992. Kristjan Raua varased joonistused. Kristjan Raua Majamuuseum

Grupinäitused (41)

10. juuni 1901 – 1. august 1901. Ausstellung von Werken baltischer Künstler aller Zeiten. Riia riiklik algkool, Läti

15. august 1909 – 31. august 1909. II Eesti kunstinäitus Tartus. Eesti Üliõpilaste Selts

4. september 1909 – 20. september 1909. II Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

16. oktoober 1910 – 7. november 1910. III Eesti kunstinäitus Tartus. Teater "Vanemuine"

20. november 1910 – 28. november 1910. III Eesti kunstinäitus Valgas. Valga "Säde"

4. detsember 1910 – 12. detsember 1910. III Eesti kunstinäitus Pärnus. Pärnu linna koosolekute saal

30. detsember 1910 – 16. jaanuar 1910. III Eesti kunstinäitus Tallinnas. Tallinna pritsimaja

9. juuli 1919 – 10. august 1919. I Eesti kunsti ülevaatenäitus. Tallinna Linna Tütarlaste Kommertsgümnaasium

5. september 1926 – 5. oktoober 1926. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu V järjekorraline kunstinäitus. Harjumäe paviljon

9. veebruar 1929 – 3. märts 1929. Eesti kunsti näitus Helsingis. Helsingi Taidehalli, Soome

4. mai 1929 – 18. mai 1929. Eesti kunsti näitus Pariisis. Palette française galerii, Prantsusmaa

9. juuni 1929 – 23. juuni 1929. Eesti kunsti näitus Lübeckis. Museum Behnhaus Drägerhaus, Saksamaa

15. august 1929 – 20. september 1929. Eesti kunsti näitus Kielis. Kunsthalle Kiel, Saksamaa

6. oktoober 1929 – 3. november 1929. Eesti kunsti näitus Königsbergis. Königsbergi loss, Venemaa

4. jaanuar 1930 – 15. jaanuar 1930. Eesti kunsti näitus Berliinis. Berliini Pedagoogika Keskinstituut, Saksamaa

16. märts 1930 – 16. aprill 1930. Eesti kunsti näitus Kölnis. Kölni Tarbekunstimuuseum, Saksamaa

10. mai 1930 – 25. mai 1930. Eesti kunsti näitus Kopenhagenis. Den Frie Udstilling, Taani

15. september 1934 – 7. oktoober 1934. Kunstihoone avamisnäitus. Tallinna Kunstihoone

7. märts 1935 – 27. märts 1935. Eesti kunsti näitus Moskvas. Nõukogude Liidu kunstnikkonna kooperatiiv, Venemaa

4. mai 1935 – 27. mai 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti kevade näitus 1935. Tallinna Kunstihoone

5. oktoober 1935 – 5. november 1935. Kujutava Kunsti Sihtkapitali Valitsuse kunsti aastanäitus 1935. Tallinna Kunstihoone

30. november 1935 – 15. detsember 1935. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1935. Kunstikool "Pallas"

18. märts 1937 – 5. aprill 1937. E.K.K.K.Ü. 1922–1937. 15 aasta juubeli näitus. Tallinna Kunstihoone

6. jaanuar 1938 – 16. jaanuar 1938. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1938. Kunstikool "Pallas"

12. märts 1938 – 23. märts 1938. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XV kunstinäitus 1938. Tallinna Kunstihoone

12. november 1938 – 30. november 1938. Kunsti sügisnäitus 1938. Tallinna Kunstihoone

14. jaanuar 1939 – 28. jaanuar 1939. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu kunstinäitus 1939. Kunstikool "Pallas"

18. veebruar 1939 – 28. veebruar 1939. Eesti kunsti näitus Roomas. Galleria di Roma, Itaalia

19. veebruar 1939 – 12. märts 1939. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XIX kunstinäitus 1939. Rakvere Linnamaja nr 3

23. veebruar 1939 – 6. märts 1939. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XX kunstinäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

24. märts 1939 – 10. aprill 1939. Eesti kunsti näitus Budapestis. Nemzeti Szalon, Ungari

13. mai 1939 – 5. juuni 1939. Kunsti kevadnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

4. november 1939 – 21. november 1939. Kunsti sügisnäitus 1939. Tallinna Kunstihoone

3. märts 1940 – 17. märts 1940. Eesti Kujutavate Kunstnikkude Keskühingu XXIII kunstinäitus 1940. Tallinna Kunstihoone

6. aprill 1940 – aprill 1940. Teine kunstinäitus Colombia kohvikus. Colombia kohvik

7. aprill 1940 – 21. aprill 1940. Kunstiühing "Pallas" XXII järjekorraline kunstinäitus. Kunstikool "Pallas"

26. mai 1940 – 1940. Neljas kunstinäitus Colombia kohvikus. Colombia kohvik

23. november 1940 – 16. detsember 1940. Kunsti sügisnäitus 1940. Tallinna Kunstihoone

18. juuni 1941 – 7. juuli 1941. Kunsti kevadnäitus 1941. Tallinna Kunstihoone

12. veebruar 1942 – 15. märts 1942. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Kunstimuuseum, Tallinna Kunstihoone

24. juuli 1942 – 19. jaanuar 1943. Tartu Kunstimuuseumi laiendatud näitus. Tartu Kunstimuuseum

Postuumsed grupinäitused (8)

21. juuni 1943 – 18. juuli 1943. Kunsti kevadnäitus 1943. Tallinna Kunstihoone

16. veebruar 1946 – 10. märts 1946. Estnisk och lettisk konst. Liljevalchs konsthall, Rootsi

26. oktoober 1961 – 30. november 1961. Eesti rahvuseepose "Kalevipoeg" ilmumise 100 aasta juubelit tähistav[...]. Tartu Kunstimaja

27. september 1964 – 26. oktoober 1964. Eesti joonistus XIX sajandi lõpust 1940. aastani. Tartu Kunstimuuseum

17. mai 1967 – 28. aprill 1967. Eesti graafika. Galerie Hörhammer, Soome

23. oktoober 1967 – 25. detsember 1967. Inimene, töö, võitlus. Eesti Kunstimuuseum

9. september 2017 – 25. veebruar 2018. Kurja lillede lapsed. Eesti dekadentlik kunst. Kumu Kunstimuuseum

21. märts 2025 – 12. oktoober 2025. From Amber to the Stars. Together with M. K. Čiurlionis: Now and Then. M. K. Čiurlionise Riiklik Kunstimuuseum, Leedu

Teiste kunstnike isikunäitused (1)

13. märts 2025 – 31. august 2025. Õed Meid. Avangard ja argielu. Kumu Kunstimuuseum

Bibliograafia

Isiku poolt kirjutatud artiklid (1)

• Kunsti mõiste. Eesti Sõna, 23. mai 1943, lk 6.
  1908. aastal avaldatud tekst.

Isiku kajastamine artiklites (179)

Isiku kohta (41)

• [Toimetus]. Kr. Raua ülevaatenäitus märtsis 1941. a. Sirp ja Vasar, 5. okt 1940, lk 2.
  Lühiuudis kunstniku 75. sünnipäeva tähistamisest aktuse ja näitusega.
• Hanno Kompus. Kristjan Raud ja eesti stiil. Vanameistri 75 a. sünnipäevaks. Sirp ja Vasar, 19. okt 1940, lk 1,4.
  Kunstniku stiilist. Esikaanel Wiiralti portree Rauast.
• Armin Tuulse. Kristjan Raud 75-aastane. Tartu Kommunist, 22. okt 1940, lk 3.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• [Toimetus]. Kr. Raua 75 a. sünnipäev. Sirp ja Vasar, 26. okt 1940, lk 8.
  Juubelisündmustest.
• [Toimetus]. R. Etnograafia Muuseum tähistab K. Raua nimelise kunstiaasta lõppu. Tartu Kommunist, 18. dets 1940, lk 6.
  Toimub ettekandekoosolek.
• [Teadmata]. Tervitusi Kristjan Rauale Leningradi Kunstide Akadeemiast. Sirp ja Vasar, 21. dets 1940, lk 3.
  Raua õpingukaaslase meenutused. Mainitud ka Mitrofan Fedorov.
• [Toimetus]. Erinäitus vanameister Kr. Raua loomingust. Tartu Kommunist, 21. dets 1940, lk 5.
  Ettekannete päev ja näitus.
• [Toimetus]. Kr. Raua nimeline tänav Tallinna. Sirp ja Vasar, 18. jaan 1941, lk 1.
  Kuna Nõmme nimetas Kr. Raua tänava Helbe tänavaks, nimetab Tallinn Raua tänava Kr. Raua tänavaks.
• [Toimetus]. Loeng Kr. Rauast Riiklikus Kunstimuuseumis. Sirp ja Vasar, 17. mai 1941, lk 4.
  Kristjan Raua väljapaneku toas peab loengu Hanno Kompus.
• Juhan Viidang. Ürgjõuline elus ja loomingus. Eesti Sõna, 4. okt 1942, lk 6.
  Vanameister Kristjan Raud lõi haiglapäevil mitukümmend kunstiteost. Sisukas artikkel. Reprod.
• [Toimetus]. Kristjan Raud. Eesti kunsti suurmeister sulges oma silmad igaveseks ööl vastu kesnädalat. Eesti Sõna, 21. mai 1943, lk 1.
  Surma teade. Kaasas viimane foto
• [Toimetus]. Kr. Raua matused pühapäeval. Postimees, 21. mai 1943, lk 2.
  Rahumäe kalmistul.
• [Toimetus]. Kristjan Raud. Postimees, 21. mai 1943, lk 2.
  Kunstniku surmateade.
• [Toimetus]. Kristjan Raud maetakse pühapäeval kell 6 õhtul. Eesti Sõna, 21. mai 1943, lk 2.
  Rahumäe kalmistule.
• [Toimetus]. Kristjan Rauale korraldatakse ametlikud matused. Postimees, 22. mai 1943, lk 2.
  Rahumäel.
• [Toimetus]. Kr. Rauale korraldatakse ametlikud matused. Eesti Sõna, 22. mai 1943, lk 3.
  Eesti Omavalitsuse poolt.
• Juhan Viidang. Kristjan Raud. In memoriam. Eesti Sõna, 22. mai 1943, lk 6.
  Nekroloog.
• [E. A.]. Kui langevad tammed. Eesti Sõna, 22. mai 1943, lk 6.
  Kristjan Raua tähendusest.
• [Toimetus]. Kristjan Raud asetati puusärki. Eesti Sõna, 23. mai 1943, lk 3.
  Juures foto.
• Alfred Vaga. Kristjan Raua kunstiteed. Eesti kunsti suurmeistri surma puhul. Eesti Sõna, 23. mai 1943, lk 6.
  Ülevaade loometee algusest.
• Kristjan Raud. Kunsti mõiste. Eesti Sõna, 23. mai 1943, lk 6.
  1908. aastal avaldatud tekst.
• [Toimetus]. Kristjan Raud sängitati mulda. Eesti Sõna, 25. mai 1943, lk 1,2.
  Matuste kirjeldus.
• [Toimetus]. Kristjan Raud sängitati maamulda. Postimees, 25. mai 1943, lk 2.
  Matuste kirjeldus.
• Alfred Vaga. Kristjan Raua kunstiteed. Eesti kunsti suurmeistri surma puhul. Eesti Sõna, 25. mai 1943, lk 4.
  Artikli teine osa. Saksamaa ja Eesti.
• Armin Tuulse. Kristjan Raua kunsti põhijooni. Postimees, 26. mai 1943, lk 6.
  Ülevaade loomingust.
• Helmi Kurrik. Kristjan Raud. In memoriam. Postimees, 26. mai 1943, lk 6.
  ERMi vaatepunktist.
• Juhan Viidang [Juh. Vd.]. Ühe lahkunu vaimne pärandus. Eesti Sõna, 3. juuni 1943, lk 1.
  Juhtkiri Kristjan Raua mälestuseks.
• Rasmus Kangro-Pool [-OOL]. Kristjan Raua töö ja looming. Postimees, 10. juuni 1943, lk 4.
  Põhjalik ülevaade.
• Alfred Vaga. Esimesi eesti vasegravüüre. Kristjan Raud ofortistina. Eesti Sõna, 11. juuli 1943, lk 6.
  Lühike ülevaade.
• Juhan Viidang. Kristjan Raud ka eesti kunstipärase eksliibrise isa. Eesti Sõna, 15. aug 1943, lk 6.
  Paul Amburi raamat Raua eksliibristest.
• Rasmus Kangro-Pool. Mälestades Kristjan Raud. Kunst, 1959, nr 1, lk 19–26.
  Kunstielu 20. sajandi alguse Tartus. Raua mõtted käsitööst. Ohtralt tsitaate artiklitest
• Günther Reindorff. Mälestusi kokkupuudetest Paul ja Kristjan Rauaga. Kunst, 1960, nr 2, lk 33–38.
  Mälestused
• Lehti Viiroja. Kristjan Raud – monumentaalse kunsti looja. Kunst, 1961, nr 2, lk 22–30.
  Elu ja loomingu kokkuvõte
• Paul Härmson. Mõtteid Kristjan Rauast ja arhitektuurist. Kunst, 1961, nr 4, lk 4–10.
  Loomingu analüüs
• Helmi Üprus. "Kalevipoeg" Kristjan Raua loomingus. Kunst, 1961, nr 5, lk 12–20.
  Raamatu illustratsioonidest (tema elutöö)
• Lehti Viiroja. Kas on õige oodata? Kunst, 1962, nr 4, lk 36–37.
  Kristjan Raua muuseumi rajamisest
• Lehti Viiroja. Kunstnikud kunstist. Kristjan Raud. Kunst, 1964, nr 2, lk 47–49.
  Valik Raua kirjadest ja ariklitest
• Nigol Andresen. Kaks venda kunstis. Kunst, 1965, nr 1, lk 26–32.
  Kristjan ja Paul Rauast
• [E. Ernits]. Kristjan ja Paul Raua esivanematest ja sünnikohast. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 76–78.
  Mainitud väga palju esivanemaid ja mõisnike
• Lehti Viiroja. Kilde Kristjan Raua kirjadest Paul Rauale (sajandi vahetusel). Kunst, 1966, nr 1, lk 35–41.
  Ülevaade kirjavahetusest. Pikemalt Düsseldorfist ja Münchenist. Mainitud ka Bauer.
• Mai Levin. Juugendstiil Eesti kunstis. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 1–14.
  Stiili ülevaade rohkete illustratsioonidega. Mainitud ka Arbo.

Isikust pikemalt (25)

• Harald Parrest. Kunsti sügisnäitus. Tartu Kommunist, 5. dets 1940, lk 8.
  Ülevaade näitusest. Mainitud Rait Suudav.
• Eevi End [Eevi Lassen]. Kunsti kevadnäitus Tallinnas. Sirp ja Vasar, 21. juuni 1941, lk 1,4.
  Lisaks esikaanel Kõksi repro.
• [Toimetus]. Riikliku Kunstimuuseumi ostud kevadnäituselt. Sirp ja Vasar, 21. juuni 1941, lk 4.
  Muuhulgas omandati Kristjan Raua "Millal?"
• Arvo Mägi [A. Mägi]. Tartu Kunstimuuseumi külastades. Postimees, 11. dets 1941, lk 4.
  Põhjalik ekspositsiooni kirjeldus.
• [Teadmata]. Eesti kunsti keskmise ja noorema sugupõlve kandel. Eesti Sõna, 14. veeb 1942, lk 6.
  "Kolm inimpõlve eesti kunstis" näituse kirjeldus.
• Ants Murakin. Kunsti rahvuslikkusest. Eesti Sõna, 5. märts 1942, lk 6.
  Milline osa eesti kunstist on rahvuslik?
• Alfred Vaga. "Kolm inimpõlve eesti kunstis". Nooremate kunstnike looming. Eesti Sõna, 8. märts 1942, lk 6.
  Põhjaliku arvustuse kolmas osa. Lõpus päris karm kriitika näituse kohta üldiselt.
• Ella Vende. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Postimees, 9. märts 1942, lk 4.
  Põhjalik ülevaade.
• Voldemar Erm [V. E.]. Tartu Kunstimuuseum. Muuseumi kogud on kasvanud üle 1500 teose. Eesti Sõna, 15. märts 1942, lk 6.
  Ülevaade muuseumist ja praegusest väljapanekust. Üks foto ekspositsioonist.
• Paul Ambur [A.]. Eesti eksliibrisest. Eesti Sõna, 26. aprill 1942, lk 6.
  Ülevaade.
• Alfred Vaga. "Kalevipoeg" eesti kunstis. Eesti Sõna, 28. mai 1942, lk 6.
  Artikli teine osa. Pikemalt Kristjan Rauast.
• [JVG]. Kunst ja rahvas. Eesti Sõna, 28. juuni 1942, lk 1.
  Juhtkiri. Ei tohi maalida "ilusaid pilte".
• [Toimetus]. Kunstnikud tööhoos. Eesti Sõna, 21. nov 1942, lk 4.
  Mida tehti suvel.
• Cara Vilberg. Eesti talupoeg kunstis. Postimees, 19. dets 1942, lk 6.
  Ülevaade.
• Juhan Viidang. Kaunistatud Eesti raamat. Eesti Sõna, 20. dets 1942, lk 6.
  Lühike ülevaade.
• Alfred Vaga. Joonistus ja graafika. Eesti Sõna, 14. veeb 1943, lk 6.
  Maalilisest ja graafilisest joonistusest.
• Armin Tuulse. Eesti kunstipioneeride loomingust. Postimees, 17. juuni 1943, lk 6.
  Laikmaa, Raua, Mäe ja Triigi loomingust.
• Alfred Vaga. Kevadine kunstinäitus Tallinna Kunstihoones. Eesti Sõna, 27. juuni 1943, lk 6.
  Põhjalik ülevaade.
• August Kruus. Kunsti-kevadnäitus Tallinna Kunstihoones. Postimees, 4. juuli 1943, lk 6.
  Ülevaade näitusest kolme reprodutsiooniga.
• Helmi Kurrik. Pilk meie muuseumide arenemislukku. Eesti Sõna, 10. sept 1943, lk 6.
  Eesti Rahva Muuseumist.
• Vaike Tiik. Eesti kunstielu XIX ja XX sajandi vahetusel. Kunst, 1966, nr 1, lk 1–12.
  Kunstielu kokkuvõte. Lisaks mainitud C. Reisberg, B. Johanson, Kuusik, Kuusk, Rist.
• Rein Loodus. Üksteist aastakümmet rahvuslikku raamatugraafikat – stiili-suunitluslik konspekt. Kunst, 1970, nr 2, lk 1–9.
  Ülevaade ajaloost.
• Kaalu Kirme. Tallinna Kunsttööstuskool. Kunst, 1975, nr 47/1, lk 14–17.
  Ülevaade ajaloost. Mainitud ka J. L. Jürgens, A. Zirk, R. Hurt.
• Boris Enst. Ühe otsingu märkmeid. Köleri elukohad Peterburis. Kunst, 1976, nr 48/1, lk 13–20.
  Köleri erinevad Peterburi elukohad. Lisaks mainitud R. A. Pereljošin, R. Peterson, Gustav Adamovitš Silvo, Wilhelm Johanovitš Labbe, Heinrich Hermanovitš Polster, Aleksander Ivanovitš Kartašov, Semjon Ossipovitš Borarov, Mihhail Nikolajevitš Šarin, John Miegel, L. I. Zagorskaja, S. N. Vjazemski, N. P. Rostovskaja, A. G. Reinfeld, Robert Haynam, Adele Tomassova Štrauss, Valeri Martõnovitš Klifus, N. J. Selivanovitš, M. I. Štšetinin, Pjotr Nikolajevitš Semjonov, A. M. Gortšakov.
• Irina Solomõkova. Mälestusi Helmi Üprusest. Kunst, 1981, nr 58/1, lk 43–44.
  Alates 1947. aastast.

Isikut tsiteerivad (5)

• Alfred Vaga. "Kalevipoeg" eesti kunstis. Eesti Sõna, 23. mai 1942, lk 8.
  Ülevaade.
• Alfred Vaga. Vorm ja sisu. Kunsti kannab rahvuslik vaimujõud. Eesti Sõna, 16. mai 1943, lk 6.
  Rahvuslikust kunstist. Süüdistused Adamson-Ericu vastu.
• Leo Gens. Jaan Koort – kunsti rahvuslikkusest. Kunst, 1959, nr 2, lk 22–34.
  Koorti kirjanduslikust pärandist ja rahvuslikkuse diskussioonist üldisemalt
• Evi Pihlak. Varasem periood Nikolai Triigi loomingus. Kunst, 1960, nr 1, lk 28–33.
  Triigi loomingust. Mainitakse 1908. a sõltumatute salongi kevadnäitust, mis ei näi tõele vastavat (aetud segamini Koortiga?). Mainitud M. Levinit
• [Toimetus]. Anton Starkopf. In memoriam. Kunst, 1967, nr 1, lk 28–29.
  Lühike elu kokkuvõte.

Isikut mainivad (102)

• [Toimetus]. Ideekavandite võistluse žürii. Sirp ja Vasar, 5. okt 1940, lk 3.
  KKSKV pannoode, seinamaalide, skulptuuride ja graafika võistlus. Lisaks mainitud H. Pillmann.
• Armin Tuulse. Konrad Mäe Nimelise Riigi Kõrgema Kunstikooli lõpetajate tööde näitus. Tartu Kommunist, 18. okt 1940, lk 8.
  Pikk artikkel, igalt lõpetajalt ka üks repro.
• [Toimetus]. Kunstiloengute sari Tartus. Sirp ja Vasar, 26. okt 1940, lk 8.
  Tartu Kultuurimajas toimuvad loengud.
• [Teadmata]. Eesti NSV esimese kunstivõistluse tulemused. Sirp ja Vasar, 6. nov 1940, lk 8.
  KKSKV võistluse tulemused kolme reproga
• [Toimetus]. Kunsti rahvahulkadesse. Tallinnas avati avalikeks ilustusiks ettenähtud kunstitööde ideekavandite näitus. Tartu Kommunist, 13. nov 1940, lk 4.
  Kokku saabus 56 kavandit. Preemiate loetelu.
• [Toimetus]. Sügisnäitus lõppes. Sirp ja Vasar, 21. dets 1940, lk 2.
  Näitust pikendati 2 päeva võrra. Külastajaid 5000. Ostude loend.
• [Toimetus]. Rasmus Kangro-Pool 50-aastane. Sirp ja Vasar, 21. dets 1940, lk 5.
  Kunsti- ja teatriarvustaja juubel.
• [ETA]. Pensionid kirjanikele ja kunstnikele. Sirp ja Vasar, 11. jaan 1941, lk 2.
  Teenekatele kultuuritegelastele (kirjanikel leskedele) igakuised pensionid.
• [Toimetus]. Tänavusi kunstinäitusi. Sirp ja Vasar, 8. märts 1941, lk 4.
  Kunstihoone programmist. Plaan organiseerida ka Kristjan Raua ülevaatenäitus ja Paul Burmani valiknäitus.
• Leo Soonpää. Ants Laikmaa saab 5. mail 75-aastaseks. Sirp ja Vasar, 30. aprill 1941, lk 4.
  Ülevaade loomingust.
• Armin Tuulse. Ants Laikmaa 75-aastane. Tartu Kommunist, 5. mai 1941, lk 5.
  Ülevaade loomingust.
• [Toimetus]. Loeng J. Koortist Riiklikus Kunstimuuseumis. Sirp ja Vasar, 24. mai 1941, lk 4.
  Villem Raam peab loengu.
• [Toimetus]. Täna avatakse Tartu Kunstimuuseum. Tartu Kommunist, 22. juuni 1941, lk 4.
  Suurturg 3. Viis saali. Detailne ülevaade väljapanekust.
• [Toimetus]. Tartu Kunstimuuseum avatud. Postimees, 4. okt 1941, lk 3.
  Osa ruume veel kinni. Avatud vanemad meistrid, tänapäeva kunstnikud ja graafika. Sama uudis kõrval ka saksa keeles.
• [Toimetus]. Tartu Kunstimuuseum avatud laiendatud väljapanekuga. Postimees, 8. nov 1941, lk 2.
  Taaskord viis ruumi. Uued lisandused.
• [Toimetus]. Eesti kunsti ülevaatenäitus "Kolm inimpõlve Eesti kunstis". Postimees, 12. veeb 1942, lk 2.
  Avatakse 12. veebruaril.
• Alfred Vaga. "Kolm inimpõlve eesti kunsti". Eesti Sõna, 1. märts 1942, lk 6.
  Teine osa arvustusest. Kõige pikemalt Laikmaast.
• Alfred Vaga. Austust rahvuslikkusele kunstis. Korraldagem kunstinäitus kodumaisel ainestikul. Eesti Sõna, 11. märts 1942, lk 6.
  Vastulause Murakini artiklile. Suhteliselt poliitiline.
• [Arp. R.]. Tagasivaade äsjalõppenud kunstinäitusele. Hääl külastajaperest. Eesti Sõna, 18. märts 1942, lk 6.
  "Kolm inimpõlve eesti kunsti".
• Alfred Vaga. Ühest unustatud Eesti kuldsepast. Eesti Sõna, 22. märts 1942, lk 6.
  Pärnu kuldseppmeister Georg Saar.
• [Toimetus]. Avati Tartu kunsti-kevadnäitus. Postimees, 27. aprill 1942, lk 3.
  Ülevaade avamisest.
• Paul Ambur [P. A.]. Esimesest eesti eksliibriste autorist. 20. a Udo Ivaski surmast. Postimees, 16. mai 1942, lk 8.
  Ülevaade loomingust.
• Helmi Üprus. Tartu Baltimaade kunstielu keskusena 19. sajandil. Postimees, 20. mai 1942, lk 6.
  Ülevaade.
• Juhan Viidang. Kiirpilk näituse väljapanekule. Eesti Sõna, 7. juuni 1942, lk 6.
  Lühike ülevaade kevadnäitusest.
• [Teadmata]. Suurim eesti moodsa kunsti demonstratsioon Tartus. Postimees, 23. juuli 1942, lk 2.
  Tartu Kunstimuuseum avatakse uuesti 24.07. (samal päeval tähistati Tartu vabastamise aastapäeva). 1. juunist kuulub linnale. Senise viie galerii asemel kaheksa. Detailne ülevaade.
• Alfred Vaga. Saaremaa Eesti kunstis. Eesti Sõna, 13. sept 1942, lk 6.
  Lühike ülevaade.
• Voldemar Erm. Tartu Kunstimuuseumi huvides. Postimees, 4. nov 1942, lk 3.
  Üleskutse muuseumi toetamiseks.
• Alfred Vaga. Ants Laikmaa elust ja loomingust. Eesti Sõna, 22. nov 1942, lk 6.
  Ülevaade surma puhul.
• Armin Tuulse. Ants Laikmaa looming. Postimees, 23. nov 1942, lk 2.
  Ülevaade loomingust surma puhul.
• Cara Vilberg. Eesti talupoeg kunstis. Postimees, 28. nov 1942, lk 6.
  Ülevaade alates algusest. Järgneb.
• [P. Leht]. E. Viiralti uusim looming. Eesti Sõna, 29. nov 1942, lk 6.
  Ülevaade kunstniku elust ja loomingust.
• Alfred Vaga. Jõulu-kunstinäitus. Eesti Sõna, 3. jaan 1943, lk 4.
  Põhjalik artikkel. Nõrgem kui sügisnäitus.
• [Toimetus]. Tartu Kunstimuuseum sai kannatada. Postimees, 3. veeb 1943, lk 4.
  Lennukipommi tabamust kutsutakse õnnetuks juhtumiks.
• Alfred Vaga. Kunstikriitika ja tänapäev. Eesti Sõna, 14. märts 1943, lk 6.
  Kriitika olemusest varasemate näidetega.
• Alfred Vaga. Hermann Talvik. Eesti Sõna, 21. märts 1943, lk 6.
  Ülevaade kunstniku elust ja loomingust.
• [Toimetus]. Mälestati kunstiühingu "Pallas" asutamist. Postimees, 9. juuni 1943, lk 3.
  Tähistati Pallase 25. aastapäeva.
• [Toimetus]. Tartus tähistati "Pallase" asutamise 25. aastapäeva. Eesti Sõna, 11. juuni 1943, lk 4.
  Osales ca 50 kunstnikku ja külalist.
• [Toimetus]. Kunsit-kevadnäitus Tallinnas. Avamine toimub Kunstihoones 21. juunil. Postimees, 19. juuni 1943, lk 2.
  Osaline nimekiri.
• [Toimetus]. Tallinnas avati kunsti-kevadnäitus. Postimees, 22. juuni 1943, lk 3.
  Avamisest.
• [Toimetus]. Avati kunstikevadnäitus. Kristjan Raua töödest eriosakond. Eesti Sõna, 22. juuni 1943, lk 6.
  Peaasjalikult avamiskõne.
• [S. S.]. Tartu Kunstimuuseum. Vähehaaval kuid pidevalt jätkub enamliku terrorirünnaku hävitus jälgede kõrvaldamine. Eesti Sõna, 15. sept 1943, lk 5.
  Ülevaade asutamisest ja tegevusest. Vaated ekspositsioonile. Kannatada saanud teostest.
• [Toimetus]. Päinu kuurordivalitsus ostis kunstiteoseid. Eesti Sõna, 29. sept 1943, lk 6.
  Skulptuure osteti parkidesse.
• [Toimetus]. Tartu Kunstimuuseum täiendab oma kunstikogusid. Eesti Sõna, 7. okt 1943, lk 4.
  Ostetud 63 teost. Nimekiri kunstnikest.
• Evald Voitk [Valli Voitk]. Külaskäik maalikunstniku maakodusse. Ebaisiklik vestlus A. Bergmann-Vardiga Paluperas. Postimees, 13. okt 1943, lk 6.
  Vestlus. Eeldatavasti Evald Voitki kirjutatud.
• Asta Künnap. Eesti maalist eile ja täna. Kunst, 1958, nr 1, lk 2–17.
  Ülevaade eesti maalikunsti arengust, realismist ning "õigetest" ja "valedest" lähenemistest
• Boris Bernstein. Jooni A. Johani žanrimaalist. Kunst, 1958, nr 1, lk 24–30.
  Kokkuvõte loomingust.
• Helene Kuma. Mõtteid Eesti Nõukogude tarbekunstist. Kunst, 1958, nr 1, lk 45–51.
  Eesti tarbekunstist ja eelkõige 1956. a dekaadi näitusest Moskvas. Osade alade halb hetkeseis.
• [Autor puudub]. Juuli Suits. Kunst, 1958, nr 1, lk 56–58.
• Evi Pihlak. Värvist Konrad Mägi loomingus. Kunst, 1959, nr 2, lk 35–42.
  Loomingu kokkuvõte
• [Toimetus]. Varia. Eest NSV kunstnike liidu X kongress. Kunst, 1959, nr 2, lk 67–70.
  Ettekannete kokkuvõtted
• Voldemar Erm. Skulptor Anton Strakopf. Kunst, 1960, nr 1, lk 14–16.
  Starkopfi elu kokkuvõte. Mainitakse ka K. Alanderi kellega koos Ahvenamaal, N. Tšernovat, dr Bruusi ja NSVL poliitikuid. Loetletud palju näitusi
• Valter Jõeste. Eduard Taska osast meie nahkehistöö arengus. Kunst, 1960, nr 1, lk 34–38.
  Kunstniku elust. Mainitud A. Kaaring, A. Rüütel
• Linda Alekõrs. Nikolai Kummits žanrimaalijana. Kunst, 1960, nr 2, lk 39–44.
  Mainitud ka trükitööline Miger
• Heini Paas. H. Halliste nõukogudeaegsest loomingust. Kunst, 1960, nr 3, lk 13–16.
  Halliste elu ja loomingu kokkuvõte. Mainitakse A. Tšerkoffi
• Tiina Nurk. Paul Liivak. Kunst, 1961, nr 1, lk 30–39.
  Loomingu ülevaade. Mainitud ka teisi näitusi
• Rein Loodus. Mart Pukits – üks meie varasemaid raamatugraafikuid. Kunst, 1961, nr 1, lk 40–46.
  Kasutatud ka kunstniku suusõnalisi mälestusi. Leipzigis mainitud professor Berthold, raamatugraafikute hulgas A. Kuusk ja E. Veber
• Rudolf Tamm. Kollektiivsest kunstiteose kinkimisest kollektiivse kunstikoguni. Kunst, 1961, nr 2, lk 48.
  Vastavast praktikast Jõgeval
• Leo Gens [Lev Gens]. Kalevipoeg Evald Okase loomingus. Kunst, 1961, nr 5, lk 21–27.
  Õnnestunud illustratsioonide analüüs
• Nigol Andresen. Varia. Suur Leedu kunstnik. Kunst, 1962, nr 1, lk 52–54.
  Ciurlionise elu kokkuvõte
• Tiina Nurk. Mõtteid Ado Vabbest. Kunst, 1962, nr 4, lk 24–31.
  Loomingu ja töö kokkuvõte
• Leo Gens, Jaan Koort. Kunstnikud kunstist. Jaan Koort. Kunst, 1963, nr 2, lk 54–55.
  Valik Koorti kirjadest ja artiklitest
• [Toimetus]. Mõttekilde Eesti NSV Kunstnike Liidu XII kongressi sõnavõttudest. Kunst, 1964, nr 1, lk 14–15.
  Valik tsitaate
• Helmi Üprus. Johannes Saal. Kunst, 1964, nr 2, lk 22–26.
  Pikem elu ja loomingu kokkuvõte
• Niina Raid. Eduard Viiraltilt Eesti Rahva Muuseumile. Kunst, 1964, nr 2, lk 53–54.
• Lehti Viiroja. Mõningatest viljastavatest joontest meie vabagraafikas. Kunst, 1964, nr 3, lk 1–7.
  Uutest tuultest
• Rein Loodus. Juhan Liiv Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1964, nr 3, lk 22–26.
  Illustratsioonid
• Irina Solomõkova. Oskar Kallis. Kunst, 1964, nr 3, lk 27–34.
  Elu ja looming
• Ellen Niit. Anna Haava Vive Tolli illustratsioonides. Kunst, 1965, nr 1, lk 16–20.
  "Nõmelille" kujundus
• Helene Johani. Lõpetamata maal ja autori võitlustee. Kunst, 1965, nr 1, lk 18–25.
  Andrus Johanist ja töörahva ülestõusu maalist. Mainitud H. Mäeloog
• Tiina Nurk. Kõrgeima kunstikooli "Pallas" osa eesti graafika arendamisel. Kunst, 1965, nr 1, lk 31–36.
  Ülevaade. Mainitud A. Protsin
• Ene Lamp. Eesti kunstielu esimesel nõukogude aastal. Kunst, 1965, nr 2/3, lk 12–17.
  1940. aasta kronoloogia
• Eha Ratnik. Eesti kunstnikud välismaal 1905. a. revolutsioonile järgnenud reaktsiooniaastail. Kunst, 1966, nr 1, lk 13–20.
  Eesti kunstnike elust peamiselt Münchenis ja Pariisis, muudest kohtades Norra, Berliin, Itaalia, Helsingi. Lisaks mainitud ka Štšedrin ja Fierz.
• Vaike Tiik. Reisimuljeid ja mälestusi Ants Laikmaa sulest. Kunst, 1966, nr 1, lk 21–27.
  100. sünniaastapäeva puhul. Mainitud ka Baggohufvud, Schaefer, Vahtramäe, Grünberg.
• Mai Lumiste. Ants Laikmaa pedagoogilisest tegevusest. Kunst, 1966, nr 1, lk 28–32.
  Nii kooli ajaloost kui Laikma õpetamismetoodikast.
• Villem Raam. Olga Terri personaalnäitust meenutades. Kunst, 1967, nr 1, lk 18–27.
  1966 EKMis ja 1967 TKMis toimunud näituste põhjal.
• Evi Pihlak. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Balder Tomasberg. Kunst, 1967, nr 1, lk 40–46.
  Ülevaade kunstnikust.
• Nigol Andresen. Märt Laarman. Kunst, 1967, nr 2, lk 19–27.
  Laarmani loomingust EKMi näituse taustal
• Elfriede Tool-Marran. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstist. Aleksander Mülber. Kunst, 1967, nr 2, lk 54–62.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Mart Eller. Monumendikunstist. Kunst, 1967, nr 3, lk 14–19.
• Evi Pihlak. Ajajärgu mõttekajastusi Nikolai Triigi joonistustes aastail 1911–1921. Kunst, 1967, nr 3, lk 27–34.
  Peamiselt 1910ndate joonistusest ja illustratsioonist.
• Heini Paas. Murranguaasta F. Sannamehe loomingus (1940/1941). Kunst, 1967, nr 3, lk 35–39.
  Ülevaade esimese nõukogude aasta loomingust.
• Villem Raam. Varia. Armin Tuulse sai 60 aastaseks. Kunst, 1967, nr 3, lk 50–51.
  Elu kokkuvõte.
• [Toimetus]. Kümme aastat kirjastust "Kunst". Kunst, 1968, nr 1, lk 18–19.
  Ülevaade tegevusest.
• Ene Lamp. Kunsti arengukäikust. Kujutav kunst 1943–1953. Kunst, 1968, nr 1, lk 19–22.
  Ülevaade toimunust.
• Irina Solomõkova. Oktoobrirevolutsioon ja eesti kunsti arengu küsimusi (1917–1940). II osa. Kunst, 1968, nr 1, lk 55–63.
  Eesti kunsti ja kommunismi seostest esimesel iseseisvusajal.
• Viivi Viilmann. Kalju Reiteli skulptoriteest. Kunst, 1969, nr 1, lk 8–12.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Mai Levin. Vähetuntud lehekülgi Eesti kunstis. Kuno Veeberi teoste näitusel. Kunst, 1969, nr 1, lk 25–29.
  Loomingu kokkuvõte.
• Mart Eller. Varia. Professor Voldemar Vaga 70. aastane. Kunst, 1969, nr 1, lk 57–59.
  Elu ja tegevuse kokkuvõte
• Voldemar Erm. Varia. Et kiri ei valetaks... Kunst, 1969, nr 1, lk 60–63.
  Eesti Kunstiseltsist. Mainitud ka T. Karu, R. Lepp.
• Evi Pihlak. Maastik eesti maalis. Kunst, 1969, nr 2, lk 25–36.
  Ülevaade peamiselt Pallase kunstnike loomingust. Kõige enam Mäge.
• Inge Teder. Esimene Eesti kunstimuuseum 50-ne aastane. Kunst, 1969, nr 3, lk 27–31.
  Lühike ülevaade ajaloost.
• Villu Toots. Kirja osa Eesti raamatugraafikas. Kunst, 1970, nr 2, lk 10–21.
  Tüpograafiast raamatuillustratsioonis.
• [Toimetus]. ENSV Riikliku Kunstimuuseumi tulmetest 1970. aastal. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 4.
  Ülevaade olulisematest.
• Villem Raam. Lepo Mikko looming. Kunst, 1971, nr 40/2, lk 18–27.
  Ülevaade elust ja loomingust 60 sünnipäeva puhul
• Juta Keevallik. Herman Talviku näituse puhul. Sirp ja Vasar, 26. nov 1971, lk 9.
  Ülevaade elust ja loomingust.
• Mai Levin. Triennaalijärgne mõttekollaaž. Kunst, 1972, nr 42/2, lk 5–19.
  Ülevaade teisest Tallinna graafikatriennaalist. Suur pildivalik.
• Leo Gens. Juubeli-kunstinäitus Moskvas. Kunst, 1974, nr 45/1, lk 5.
  1972. aasta lõpus toimunud näitusest "Nõukogude Liit – meie kodumaa". Lisaks Demjan Janku, Šant Jertevtsjan, Juri Zahharov, Klara Kalinõtševa, Galina Ivanova, Vjatšeslav Stekolštšikov, Vitali Petrov, Vladimir Poštšastjev, Ada Robatšuk, Fuad Babihhanov.
• Toivo Toomemets. Juugendlik tarbegraafika Eestis. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 15–18.
  Lühike ülevaade illustratsioonidest ja graafilisest disainist. Mainitud ka Arbo.
• Leo Gens. Eesti monumentaalkunsti päevaprobleeme. Kunst, 1978, nr 52/2, lk 27–34.
  Rikalikult illustreeritud kokuvõte.
• Jüri Kuuskemaa. Kunstikolle Nukuss. Kunst, 1978, nr 53/3, lk 49–53.
  Usbeki vanast ja kaasaegsest kunstist. Mainitud ka O. Tatevosjan, I. Когоvai, N. Kašina, U. Tansõklajev, N. Karahhan, A. Issupov.
• Voldemar Vaga. Helmi Üprus 1911–1978. Kunst, 1978, nr 58/1, lk 40–42.
  Mälestusartikkel, mis võtab kokku elu ja tegevuse.
• Ants Viires. Helmi Üprus ja Eesti rahvakunst. Kunst, 1981, nr 58/1, lk 42–43.
  Ülevaade Üpruse tegevusest.

Isiku poolt illustreeritud (6)

• Adamson-Eric [Ad-Er.]. Täna avatakse kunsti sügisnäitus. Sirp ja Vasar, 23. nov 1940, lk 4.
  Kriitiline artikkel näituse teemal.
• [Teadmata]. Tihedad sõprussidemed Eesti NSV ja NSV Liidu teadlaste vahel loomisel. Meie teadusmeeste delegatsiooni muljeid Leningradist ja Moskvast. Sirp ja Vasar, 7. dets 1940, lk 5.
  Ülevaade reisist. Foto ENSV väljapanekust Moskva rahvaste muuseumis, kus väljas ka kunst. Adamson-Ericu Stalini portree repro varasemas lehes.
• Leo Soonpää. Moodsa Kunsti Osakond Riiklikus Kunstimuuseumis. Sirp ja Vasar, 10. mai 1941, lk 4.
  Detailne ülevaade 1. mail avatud ekspositsioonist. Mainitud ka Rand.
• [Toimetus]. Kolm inimpõlve eesti kunsti. Eesti Sõna, 3. veeb 1942, lk 8.
  Näitusel üle 400 teose.
• Paul Ambur. Eesti eksliibrisest. Postimees, 8. aprill 1942, lk 4.
  Ülevaade ajaloost.
• Hilja Läti. Tulmed 1970–1979. Kunst, 1981, nr 58/1, lk 36–39.
  Ülevaade EKMi tulmetest. Peaasjalikult pildid.

Isiku kajastamine audiovisuaal teostes (11)

Isiku kohta (4)

• Lehekülgi meie kujutava kunsti ajaloost: Kristjan Raud. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1958.
  Pikkus: 30:12 Täpne kuupäev: 19. mai 1958
  Autor: Lembit Lauri
  Kunstnik Kristjan Raud. Reporter Lembit Lauri. Teksti loeb Aino Ripus. Kunstnikust kõnelevad Juhan Raudsepp, Rasmus Kangro-Pool, August Pulst. NB! Kahinad. Eetris 19.05.1958.
• Meenutades Paul ja Kristjan Rauda. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1965.
  Pikkus: 20:48 Täpne kuupäev: 24. okt 1965
  Kunstnikke Paul Rauda ja Kristjan Rauda meenutavad Juhan Raudsepp (tr 1), Elgi Reemets (tr 2), Paul Luhtein (tr 3). Eetris 24.10.1965
• Kristjan Raud. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1966.
  Pikkus: 17:53 Täpne kuupäev: 13. veeb 1966
  Režissöör: Virve Aruoja; Stsenarist: Villem Raam
  Film valmis Kristjan Raua 100.sünniaastapäeva tähistamiseks.
• Eesti kunst: Kristjan Raud. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1990.
  Pikkus: 28:32 Täpne kuupäev: 8. veeb 1990
  Autor: Juta Kivimäe; Režissöör: Kadri Mardna
  Kunstiajaloolane Juta Kivimäe tutvustab meile Kristjan Raua loomingut ja eluteed. Näeme tema tuntumaid joonistusi ning maale. Saade on salvestatud Kristjan Raua majamuuseumis Nõmmel ja Kunstimuuseumis Kadrioru Lossis.

Isik esineb (1)

• kunst.er - Raamatu eri I 08.10.2006. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 2006.
  Pikkus: 37:04 Täpne kuupäev: 8. okt 2006
  Autor: Karen Jagodin; Autor: Aleksander Tsapov
  Kristjan ja Paul Raua näitusekataloog - räägib kuraator Mai Levin, Marko Mäetamme vastilmunud album - räägib Elo Lutsepp, Arhitektuurimuuseumi sünnipäevatrükis "15" - räägib koostaja Kristel Valk.

Isikut mainivad (5)

• Õhtu kunstniku ateljees: Elgi Reemets. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1975.
  Pikkus: 44:26 Täpne kuupäev: 4. sept 1975
  Keskööprogramm. Saate külaline on tarbekunstnik Elgi Reemets, saate autor ja saatejuht Martti Soosaar. Elgi Reemets räägib rahvariiete kogumisest Setu külades, rahvakunsti kogumisest üliõpilasena Saaremaal, loomingu erinevad harud, vaipade kudumine (Moskva näituse tarbeks), õpetaja Kristjan Raud, seosed õpetaja Kristjan Rauaga, rahvakunstiesemete osast oma ja Kristjan Raua töödes. Saate algus- ja lõpusõnad toimetaja Age Raa. Muusikaline kujundaja Silja Vahuri. Eetris 04.09.1975. PAS-3086
• Kirjutamata memuaare: Elgi Reemets. Eesti Raadio (ERR arhiiv), 1980.
  Pikkus: 39:13 Täpne kuupäev: 6. juuli 1980
  Rahvakunstnik Elgi Reemets jutustab oma vanematest, lapsepõlvekodust, oma õest (arhitekt Valve Pormeister), kooliajast, oma kunstiõpetajast kooliajal (Kristjan Raud), keraamikust Vally Ellerist, kunstiõpingutest. Samuti tuleb juttu laiaulatuslikust rahvakunsti kogumisest üle vabariigi ning praegustest töödest. NB! 23. minutil lindi kiiruse erinevustest tekkivad häired. Saate autor ja küsitleja Lembit Lauri. Eetris 06.07.1980.
• Lendutõus. Ants Laikmaa. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1986.
  Pikkus: 24:00 Täpne kuupäev: 24. mai 1986
  Autor: Eha Komissarov
  Saates vaadeldakse meie rahvusliku kunsti rajaja loomingut ja tegevust sajandi eelmise sajandi algusaastail. Sellesse ajajärku mahuvad mitmed pöördelised päevad meie kultuuriloos. Saate autor on kunstiteadlane Eha Komissarov.
• Eesti kunst: Düsseldorfi koolkond. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1989.
  Pikkus: 24:57 Täpne kuupäev: 8. dets 1989
  Režissöör: Kadri Mardna
  Kunstiajaloolane Tiina Abel kõneleb 19-nda sajandi teisel poolel tegutsenud Düsseldorfi koolkonna kunstnike loomingust.
• Eesti kunst: Nikolai Triik. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1990.
  Pikkus: 29:54 Täpne kuupäev: 6. aprill 1990
  Režissöör: Eno Leies; Autor: Evi Pihlak
  Kunstiajaloolane Evi Pihlak kõneleb kunstnik Nikolai Triigi elust ja loomingust. Saate režissöör Eno Leies.

Isiku teosed nähtaval (1)

• Eestiaegsed inimesed: Kalju Reitel. Eesti Televisioon (ERR arhiiv), 1997.
  Pikkus: 28:45
  Autor: Hille Tarto
  "Ainult see kunst on ürgjõuline, mis luuakse isikute läbi, kes oma kahe jalaga seisavad rahva seas." (Kristjan Raud). Skulptor Kalju Reiteliga vestleb Hille Tarto